Võrkpall (0)

Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik 
pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud 
väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu 
vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase 
väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest 
välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu 
serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas 
kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama 
palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid 
pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt 
vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem 
indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk.
Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid 
arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni.
Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération 
Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 
liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu   Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika 
võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda 
mängu mintonetteiks
1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, 
mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond [1]
Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. 
aastal. Võistlesid nii mehed kui naised.
Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui 
vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. 
Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites 
muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast
on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Väljak


Võrkpalliväljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. 
Väljaku eraldab kahekskeskjoon, millel on 9,5–10 m pikkune ja 1 m 
laiune võrk. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on 
väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja 
alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross 
(ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk 
pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad 
(antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse 
veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti.


Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus  kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu 
eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et 
see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest 
väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall 
pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe 
puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab 
takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid 
pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. 
Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja 
tennisega, kus piirdeks on võrk.Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja 
võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 
Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale
de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid 
mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika 
võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu 
mintonetteiks
1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis 
Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond [1] Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. 
Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui 
vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta 
olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste 
iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka 
rannavõrkpall.

Document Outline

• Ajalugu  
  • Väljak
    • Võrk
      • Võrkpall
        • Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk.Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit.
          • Ajalugu