Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milliseid elemente on meie kultuuris tänu kreeka kultuurile (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Kaspar Moik 11A
Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Kreeka religioonile
Kreeka kultuuri juured pärinevad aastast kakstuhat enne Kristust. Vanakreeklased olid usklik rahvas, kellel oli palju jumalaid ning kelle auks korraldati ohtralt pidustusi ja sündmusi, mis on tänapäeval asendamatul kohal inimkonnale. Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Vana-Kreeka religioonile?
Vana-Kreekas korraldati esimesed olümpiamängud Zeusi auks. See oli usu –ja spordipidustus, mida korraldati iga nelja aasta tagant ning austusavaldus peajumalale. Seal osalesid vaid aristokraatlikust seisusest mehed, kes võtsid omavahel mõõtu erinevates sporialades, näiteks maadlus, kaarikusõit, jooksmine. Kuna aristokraatide seas oli pidev konkurents , siis treeniti selleks palju ning parimaid premeeriti.
Lisaks spordipidustustele toimusid ka teatripidustused. Neid korraldati sagedamini, veinijumal Dionysose auks. Pidustused kestsid mitu päeva ning võisteldi teatrilaval, kust võtsid ka osa vaid mehed. Näitlejad kasutasid kirevaid maske ja kostüüme. Tekkisid komöödia ja tragöödia žanrid.
Tänapäeval korraldatakse endiselt olümpiamänge, kus võistlevad lisaks meestele ka naised. Spordialasid on kümneid kordi rohkem kui tollal. 21. sajandil ei loe inimese seisus, vaid sportlikud tulemused. Kui sportlane on ette antud normi täitnud, siis on tal pilet olümpiale lunastatud. Spordis liiguvad kõrged summad . Kindlustatakse mõne tipus oldud aastaga oma tulevik. Parimaks näiteks on Aafrikast pärit pikamaajooksjad, kes elavad muidu vaesuses . Neid motiveerib kõva treening, kuldmedal ja muretu pensionipõlv. Tänapäeval on tippsport saavutanud ülima taseme, rekordeid purustatakse pidevalt. Olümpiamängud on kõige tähtsamad spordisündmused, mida jälgivad sajad miljonid inimesed.
Teatrist arenesid aegade jooksul välja veel mitmed žanrid. Lisaks spordile, võivad ka naised tänapäeval laval üles astuda. Menukad on antiikajast pärit näidendid ning mõeldakse ka uusi välja. Tehnika pidevale arengule on nüüdseks ,,kolitud’’ lavadelt filmidesse . Staarnäitlejaid tahetakse oma filmidesse ning huvi uute filmide vastu on meeletult suur. Näiteks teenib Oscari võitja Tom Hanks iga oma filmiga vähemalt 20 miljonit dollarit.
Tänapäeva kultuur peaks olema tänulik Vana-Kreekale. Olümpiamängud ja teatrikunst on arenenud just sealt. Need kaks on vaieldamatu tähtusega inimkonna elus. Edukad teenivad üüratuid summasid ja kindlustavad oma elu tulevikuks. Tänu kuulsaimatele, parimatele, armastatumatele on pealekasv võimas. Oma iidolitest tahetakse alati paremad olla, ning lüüakse uusi rekordeid nii spordis kui ka laval ning võtteplatsil. Need on motiveerivad ja suur meelelahutus inimestele.
Milliseid elemente on meie kultuuris tänu kreeka kultuurile #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaspar Moik Õppematerjali autor
Ajaloo arutlus, vana-kreeka teemal, võrdlus tänapäeva eluga, et mis meil on tänapäeval sealt saadud

Sarnased õppematerjalid

Antiikkirjandus
76
doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad

Antiikkirjandus
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.

Ajalugu
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama ­ kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia ­ kurbmäng; komöödia ­ lõbusasisuline draamateos; draama ­ tõsise sisuga näidend;

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10 klass
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (H lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Vana-Kreeka kirjandus on ajalooliselt vanem kui Vana-Rooma kirjandus, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud Antiikkirjanduse perioodid: 3 Arhailine periood (8-6 saj eKr), Klassikaline periood (5-4saj eKr, keskuseks Ateena), Hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7

Kirjandus
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud. Kuid sellises ,,olematuses" tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda tõeliselt tajuda, siis on võimalik tunda enneolematut õndsust. Joonis 14 Suur ime seisneb meie olemasolus. Selle võlgneme me teadvuse olemasolule, kuid teadvuse eksisteerimiseks on vaja loodusseadusi. http://assets4.bigthink.com/system/idea_thumbnails/47672/original/brain%20internet%20SS.jpg?1348433212 Inimese teadvuse päritolu on looduslik, mitte tehislik. Kuid kui inimese taju tunnetab enda teadvuse seost Universumi reaalse olemusega, siis sellest tekibki tal uus ja imetabane

Teadus




Kommentaarid (1)

meriva profiilipilt
meriva: suhteliselt hea!
14:32 04-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun