Gabon .Gabon asub Lääne –
Aafrikas Atlandi ookeani
kaldal . Tema
naaberriigid on Kamerun,
Kongo ja Guinea. Merepiir on Guinea lahega. Enamus riigist on kaetud
troopilise vihmametsaga.
Riik on praegu demokraatlik.
Esimesed inimesed sattusid Gabonisse umbes 7000 aastat enne meie
ajaarvamist. Nüüd on riigis palju erinevaid hõime, kõige rohkem
on Fangi rahvast, mis moodustab elanikearvust 25%. Gabon avastati
esmalt 15. sajandil Potugali tüürimehe
Diego Cami poolt. 1472
aastal põrkasid Portugali avastajad kokku Como jõe suudmega ja
nimetasid selle „Rio de Gabao“ Gaboni jõgi, mis sai ka oma nime
hiljem selle järgi.
Hollandlased avastasid Gaboni 1593 ja
prantslased 1630. 1839. aastal
leidsid prantslased asustuse Gaboni
vasaku kalda suubmelt ning järk – järgult okupeerisid
sisemaa 19.
sajandi teisel poolel. Maa kuulus Prantsusmaa alla aastast 1888,
autonoomseks vabariigiks sai peale Teist maailmasõda ning
iseseisvaks vabariigiks 17.08.1960.
Albert – Bernard
Bongo sai
Gaboni esimeseks presidendiks 1967. Ta muutis aastal 1973 oma nime
Omariks ja pöördus Islami usku. Streigid ja tänavarahutused
juhtisid ülemineku põhiseadusesse mais 1990, legeliseerides
poliitilised parteid ja vabad valimised. Esimene mitmepoolne valimine
toimus 1993. aasta detsembris. Bongo poolt hääletas 51% valijatest,
samal ajal kui opositsiooni kandidaadid väidetavalt tegeleseid
pettusega ja proovisid luua rivaalitsevat valitsust.
1998. aasta detsembris valiti
Bongo, kes oli selleks ajaks valitsenud riiki 31 aastat, järgmiseks
seitsmeks aastaks. Hoolimata oma mainest seoses korrupatsiooni ja
autoritaarsusega, oli Bongol tugev rahvuslik toetus. 2003. aasta
juulis muutus riigi põhiseadus ja Bongo taasvaliti määramatuks
ajaks riigipeaks. Samal ajal muutis Bongo taas oma nime: El Hadj
Omar Bongo Ondimbaks. 2005. aasta septembris taasvaliti ta järgmiseks
seitsmeks aastaks presidendiks.
Gabonil on maismaad 99 486
ruutkilomeetri jagu ning rahvast kõigest 1 454 867 inimese jagu
(rahvastiku tihedus on 4,9 inimest ruutkilomeetrile). Pealinn on
Liberville, kus elab 661 600 inimest, teised suuremad linnad on Port
– Gentil ja Franceville.
Riigikeel on prantsuse keel, räägitakse
veel fangi, myene, nzebi, bapounou/eschira ja bandjabi keelt.
Rahvuslikest gruppidest on palju
Bantu hõime, mis hõlmavad Fangi,
Punu, Nzeiby ja Mbede hõime. Kristlasi on 55% - 75%, lisaks animiste
ja vähem kui 1% islamit.Gabon on jaotatud üheksaks maakonnaks.
Gabonil on väike, umbes 5000 meheline sõjavägi. Rahaühik on Kesk
– Aafrika Frank.
Tänapäeval on Gabon üks
läänelikumaid ja arenenumaid Aafrika riike, tema edukus on samuti
rajatud õlirikkusele, kuigi enamus riigist on kaetud vihmametsaga
(85%) nagu eelnevalt
mainitud . Gabonis on rannikutasandikud (20 –
300 meetrit merepinnast), mäed (kulmineerides 1575m kõrguse Mont
Iboundjiga) ja savann idas. 2002. aastal
kandis Bongo oma riigi
kaardile, kui 11% riigi pindalast rahvuspargina, mis peaks seega
olema suurim riigi ja rahvuspargi pindala vastavuselt. Gabonis on
teed suhteliselt
halvas korras, vähe on asfaltteid ja parem on
liikuda osadele kaitsealadele ja piirkondadesse hoopis veeteid pidi,
kuigi samas on ka veeliiklus vähe arenenud ja näeb vaid väiksemaid
paate. Gaboni
maavarad on
magneesium , petroolium, raud,
kuld , uraan
ja
metsad . Põllumajandus on vähe arenenud, kaupa ostetakse
peamiselt sisse. Enamus sõjaväelastest on koondunud pealinna ning
sõjavarustus on neil korralik. Bongot
kaitsevad peamiselt valged
eliitsõdurid.
Kõik kommentaarid