Gabon - tutvustus (0)

Gabon .
Gabon asub Lääne – Aafrikas Atlandi ookeani kaldal . Tema naaberriigid on Kamerun, Kongo ja Guinea. Merepiir on Guinea lahega. Enamus riigist on kaetud troopilise vihmametsaga.
Riik on praegu demokraatlik. Esimesed inimesed sattusid Gabonisse umbes 7000 aastat enne meie ajaarvamist. Nüüd on riigis palju erinevaid hõime, kõige rohkem on Fangi rahvast, mis moodustab elanikearvust 25%. Gabon avastati esmalt 15. sajandil Potugali tüürimehe Diego Cami poolt. 1472 aastal põrkasid Portugali avastajad kokku Como jõe suudmega ja nimetasid selle „Rio de Gabao“ Gaboni jõgi, mis sai ka oma nime hiljem selle järgi. Hollandlased avastasid Gaboni 1593 ja prantslased 1630. 1839. aastal leidsid prantslased asustuse Gaboni vasaku kalda suubmelt ning järk – järgult okupeerisid sisemaa 19. sajandi teisel poolel. Maa kuulus Prantsusmaa alla aastast 1888, autonoomseks vabariigiks sai peale Teist maailmasõda ning iseseisvaks vabariigiks 17.08.1960.
Albert – Bernard Bongo sai Gaboni esimeseks presidendiks 1967. Ta muutis aastal 1973 oma nime Omariks ja pöördus Islami usku. Streigid ja tänavarahutused juhtisid ülemineku põhiseadusesse mais 1990, legeliseerides poliitilised parteid ja vabad valimised. Esimene mitmepoolne valimine toimus 1993. aasta detsembris. Bongo poolt hääletas 51% valijatest, samal ajal kui opositsiooni kandidaadid väidetavalt tegeleseid pettusega ja proovisid luua rivaalitsevat valitsust.
1998. aasta detsembris valiti Bongo, kes oli selleks ajaks valitsenud riiki 31 aastat, järgmiseks seitsmeks aastaks. Hoolimata oma mainest seoses korrupatsiooni ja autoritaarsusega, oli Bongol tugev rahvuslik toetus. 2003. aasta juulis muutus riigi põhiseadus ja Bongo taasvaliti määramatuks ajaks riigipeaks. Samal ajal muutis Bongo taas oma nime: El Hadj Omar Bongo Ondimbaks. 2005. aasta septembris taasvaliti ta järgmiseks seitsmeks aastaks presidendiks.
Gabonil on maismaad 99 486 ruutkilomeetri jagu ning rahvast kõigest 1 454 867 inimese jagu (rahvastiku tihedus on 4,9 inimest ruutkilomeetrile). Pealinn on Liberville, kus elab 661 600 inimest, teised suuremad linnad on Port – Gentil ja Franceville. Riigikeel on prantsuse keel, räägitakse veel fangi, myene, nzebi, bapounou/eschira ja bandjabi keelt. Rahvuslikest gruppidest on palju Bantu hõime, mis hõlmavad Fangi, Punu, Nzeiby ja Mbede hõime. Kristlasi on 55% - 75%, lisaks animiste ja vähem kui 1% islamit.Gabon on jaotatud üheksaks maakonnaks. Gabonil on väike, umbes 5000 meheline sõjavägi. Rahaühik on Kesk – Aafrika Frank.
Tänapäeval on Gabon üks läänelikumaid ja arenenumaid Aafrika riike, tema edukus on samuti rajatud õlirikkusele, kuigi enamus riigist on kaetud vihmametsaga (85%) nagu eelnevalt mainitud . Gabonis on rannikutasandikud (20 – 300 meetrit merepinnast), mäed (kulmineerides 1575m kõrguse Mont Iboundjiga) ja savann idas. 2002. aastal kandis Bongo oma riigi kaardile, kui 11% riigi pindalast rahvuspargina, mis peaks seega olema suurim riigi ja rahvuspargi pindala vastavuselt. Gabonis on teed suhteliselt halvas korras, vähe on asfaltteid ja parem on liikuda osadele kaitsealadele ja piirkondadesse hoopis veeteid pidi, kuigi samas on ka veeliiklus vähe arenenud ja näeb vaid väiksemaid paate. Gaboni maavarad on magneesium , petroolium, raud, kuld , uraan ja metsad . Põllumajandus on vähe arenenud, kaupa ostetakse peamiselt sisse. Enamus sõjaväelastest on koondunud pealinna ning sõjavarustus on neil korralik. Bongot kaitsevad peamiselt valged eliitsõdurid.