Rahvusvaheline olukord II maaimasõja eel. (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Miks puhkes II maailmasõda?

Siis läks Hitler Poolat ründama, nõudes nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. Poolakatele pakkusid kaitset Prantsusmaa ja Suurbritannia ning ka Nõukogude Liit, kes nõudis poolakatelt Punaarmee lubamist Poola aladele. Kuid poolakad ei soovinud alluda ei Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ma NL olid vaenujalal, osutus see võimalikuks. Poolakate olukord halvenes, kui Saksamaa ja NL sõlmisid aastal 1939 23. augustil kokkuleppe ­ Molotov-Ribbentropi pakti. See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks

Ajalugu

3

doc

Saksamaa tee teise maailmasõtta

okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939 vallutasid sakslased terve Tsehhoslovakkia, väites, et riik on

Ajalugu

2

doc

Miks puhkes Teine maailmasõda?

Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Ka Tsehhoslovakkiat sunniti selle

Ajalugu

2

doc

Euroopa II MS ootel

Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka palju vaenlasi, kelle hulka kuulusid näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuna kummalgi riigil polnud otsest põhjust Saksamaad rünnata, jäi see suurriik esialgu puutumata. Saksamaa oli huvitatud ka Poola ja Tsehhoslovakkia okupeerimisest. Müncheni kokkulepe 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid saksa rahvusest inimesed. Peagi muutus olukord väga pinevaks. Sõjaks valmistusid nii Tsehhoslovakkia, Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Relvad pandi aga peagi kõrvale, kuna Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, millega lootis vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aastal 29. septembril sõlmiti Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel kokkulepe, mille kohaselt sai Saksamaa enda valdusesse Sudeedimaa. 1939. aasta kevadel tungisid sakslased Tsehhoslovakkiasse,

Ajalugu

6

doc

II Maailmasõda

II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa ­ Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) ­ Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia ­ Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan ­ Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööst

20. sajand maailmas

30

ppt

Teine maailmasõda - sõja põhjused

pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. · Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. · Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvastliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid

Ajalugu

2

docx

Teise maailmasõja tähtsamad sündmused

sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola loovutaks gdanski ning okuperis leedule kuuluva klaipeda piirkonna. stalin pakkus poolale kaitset sest tahtis oma mõjuvõimu euroopas suurendada.selle eest nõudis ta punaarmee lubamist poola. poola olukord halvenes järsult 1939 sõlmitud nõukogude-saksa kokkuleppe sõlmimisel. 23. august 1939-nõukogude liidu välisminister vjateslav molotov ja saksamaa välisminister Joachim von ribbentropp sõlmisid mittekallaletungilepingu. aka molotov ribbentropi pakt. sellelle lisati ka salajane protokoll. salajane protokoll-selles piiritleti nõukogude liidu ja saksamaa huvipiirkonnad ida ja kagu euroopas. NSV mõjusfääri läksid selle alusel soome, eesti, läti, poola idaosa (praegune lääne

Ajalugu

3

docx

,,Teise Maailmasõja lühi kokkuvõte''

7-8. Mail1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerimuse aktile. Sõja tegevus Euroopas oli lõppenud. Usa jätkas koos liitlastega 1943-1944. aastal vastaste hõivatud alade tagasi vallutamist. Sel ajal muutus Jaapani armee allajäämine vastastele ilmselgeks. Nad võtsid kasutusele kamikazed, mis tõid palju kahju USA laevastikule, aga murrangut nad sõjas ei teinud. Peale Saksamaa purustamis muutus Jaapani olukord lootusetuks , kuid nad ei alistunud veel. Seepeale otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumapomme. Pommid heideti kahele Jaapani linnale - Hiroshimale ja Nagasakile. Pärast seda oli Jaapan nõus tingimusteta alla andma. 2. septembril allkirjastas Jaapan ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akti. Teine maailmasõda oli lõppenud. Teine Maailmasõda oli üks kõige laastavamaid sõdu maailmas. 100 Miljonid surnud ja

9. klassi ajalugu

Kommentaarid (0)