Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka
SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.................................................................................7 Majandus............................................................................................
Julgeoleku Komitee kaastöölised olid vabatahtlikud või sunnitud inimesed, kellega manipuleeriti. Sõjaväele kasutada antud aladelt pidid põliselanikud lahkuma, mis muutis nende olukorra veelgi raskemaks. Eesti NSV-s oli ka kaitseministeerium 1944-1950 aastatel. Eesotsas kindralleitnant Lembit Pärnaga. Algselt said eestlased läbida teenistuse Eestis aga 1950. aastate keskpaigas pillutati nad mööda Nõukogude Liitu laiali. Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas inimeste kontrollimisel ja ohjamisel erinevaid meetodeid. 1944. aasta novembris loodi Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee. Moskva arvates oli uue võimu alusmüür rajatud. Moskva pidas kinni põhimõttest, et igal liiduvabariigil on parteijuhiks kohaliku rahvuse esindaja. Keda kontrollis teine sekretär, kes oli Moskva poolt saadetud. Moskva trumbiks olid ka valvsad kodanikud, kes peale kaebasid. Kaebustesse suhtuti
Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 19441991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Tegelikult oli määravamaks võimuvõitlus Eesti NSV parteiringkondades. Kremlis oldi samal ajal rahulolematud Karotamme liigselt enesekindla juhtimisstiiliga, mis seisnes probleemidele omal käel lahenduste otsimises ja ei olnud piisavalt kooskõlastatud Moskvaga. Pärast vallandamist lahkus Karotamm Eestist ja tegutses kuni elu lõpuni Moskvas teaduslikul tööl. Suri 1969. aastal Moskvas. Johannes Käbin edutati 1948. aastal EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus
..................................... 5 iv. Standardvalimised..................................................................................................................... 5 v. Partei kilp ja mõõk...................................................................................................................... 5 vi. Võõrsõjaväe kohalolek.............................................................................................................. 5 vii. Moskva kontrollimehhanismid................................................................................................. 6 3. Poliitilised olud.................................................................................................................................. 6 viii. Võitlus kodanliku natsionalismiga........................................................................................... 6 ix. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed...................................
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tšehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Nõukogude julgeolek aktiivselt vastupanuliikumise mahasurumise ja Saksa või Soome armees teeninud eestlaste kinnivõtmisega. Samal ajal mobiliseeriti Punaarmeesse ligi 20 000 meest. Valitsemine Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused: territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Olemas oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu, Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP), mis oli osa NLKP-st. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas. Enamik tolleaegseid kommunistid olid parteametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel pareti- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine
1947. aasta veebruaris formaalsetel ühekandidaadilistel valimistel. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares- Barbarus (Joonis 3), kes aga sooritas 1946. a. enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll (kirjanikunimega Hugo Angervaks) Venemaalt tulnud eestlane. Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsusliikmeskond koosnes peamiselt ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud inimesi ja usaldas neid üha enam. Kohalikud inimesed jäidki sisemises võimuvõitluses alla ja oli 1950. aastate alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Seejärel oli Eestil oht kaotada viimanegi isikupära kõikjal maad võtva stalinliku reziimi tingimustes. 5 Territoorium ja haldusjaotus
23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt -> Eesti läheb NL huvisfääri/mõjusfääri 28. september 1939- Baaside leping -> Nõukogude Liidu protektoraat 17. juuni 1940- Narva diktaat -> Eesti okupeeritakse! 90 000 Punaarmeelast Eestisse 21. juuni 1940- Kommunistlik riigipööre -> uus valitsus (marionettvalitsus) 6. august 1940- Eesti ühendatakse NL -> Eestist saab liiduvabariik 14. juuni 1941- Juuniküüditamine -> 10 000 inimest Siberisse, hukuti, tapeti NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VS. SAKSA OKUPATSIOON_____________________ Nõukogude okupatsioon 1940-41 Saksa okupatsioon 1941-44 Võimuaparaadi ümberkorraldamine: ENSV Vene konstitutsioon Eesti kindralkomissariaat Ülemnõukogu (asendas Riigikogu) Piirkonnakomissarid EKP (juhiks esimene sekretär) Eesti Omavalitsus Rahvakomissaride nõukogu (valitsus) Propaganda juht Hjalmar Mäe Majandusreformid
edasikestmine (haridus jne), eriti 1960ndatel uus „moderniseerumislaine“ Majandus Pärast 1920 – landeg ära Venemaa lai turgm aga säilis eraettevõtlus ja enamus ettevõtjaid jätkasid samal tegevusalal. See iseloomustas nii farmereid kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurööstust. NB! Maareform 1920. Pärast 1944 – Nõukogude okupatsioon hävitas kapitalistlikud turumajanduslikud suhted. Muutused olid dramaatilised. Pärast 1991 – EV taastamise perioodil mindi turumajandusele üle algul järk-järgult (kooperatiivid, ühisettevõtted jne), kuid tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata Haldus 1940-1991 NSV Liidu võimustruktuur Kommunistlik partei – poliitiline funktsioon Valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu kuni 1946/Ministrite Nõukogu) –
julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muudki. Julgeolekutöötajatel oli vaikimiskohustus. Siseministeerium, mis seisis KGB kõrval , võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. 3 Võõrsõjaväe kohalolek Eestisse jäetud sõjaväe ülesandeks oli olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem, kuna sõjaväes kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Tihti oli konflikte sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, kuna punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. Moskva kontrollmehhanismid Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud
*ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jm. ,,Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid. *Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja. *Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele. *Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. *Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform.
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad moodustasid
BALTI RIIGID TEISES MAAILMASÕJAS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL Balti riigid Teises maailmasõjas 1940. aastal NSV Liiduga liidetud Balti riikide jaoks osutus esimene Nõukogude okupatsiooniaasta sedavõrd raskeks ja kaotusterohkeks, et oli inimesi, kes tervitasid 1941. aasta suvel sõja puhkemist rõõmuga. Balti rahvad lootsid, et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada. 23. juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu. Ülestõusnud vallutasid Kaunase ja kuulutasid seal välja Leedu Ajutise Valitsuse. Paraku saatsid sakslased selle pärast Punaarmee väljatõrjumist laiali ning vangistasid osa ministreid. Ka Lätis ja Eestis leidus neid, kes haarasid relvad. Oma jõududega iseseisvust taastada siiski ei õnnestunud. Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941
Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jurevaatamata EV de facto annekteeritusele
Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni
Eesti vabariik Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A Sisukord 3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse
*Edu Vene riigiduuma haridussüsteem, tsemendi tootmine. valimistel, 4 eestlast haridusseltsid *Põllumajandus - sordi ja tõuaretus, 1906 *Arenes eesti keele uus agrotehnika, uued masinad, *Hakatakse mõtlema uurimine uued põllukultuurid, piimakarja Eesti autonoomiale *Noor-Eesti rühmitus kasvatus, seltsitegevus, ühistud *Eesti Rahva Muuseum *Sotsiaalne kihistumine Ühiskondliku arengu katkestas Esimene maailmasõda(1914-1918). Otsene sõjategevus puudutas Eesti alasid kuni 1917 aasta sügiseni väga vähe. Toimusid mobilisatsioonid eestlaste seast Vene armeesse. Antant: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Sõda mõjus halvalt majandusele: tooraine kättesaadavus halvenes, hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid
1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur. Sõjajärgsel perioodil alustati võitlust nn. kodanliku natsionalismiga. Selleks korraldati EKP VIII pleenum. See oli stalinismi võimutsemise tipphetk Eestis. Moskva leidis, et ENSV olukord ei ole ideoloogilisest seisukohast rahuldav, et on tehtud vigu, mis tuleb parandada. Vahetati ENSV poliitiline juhtkond. Oma koha kaotas ka Nikolai Karotamm, kes asendati Johannes Käbiniga.
aasta riigipööre vaikiva ajastu algus: 1920-1940 (11)-vald + linn, Tartu parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi rahuga lisandusid Petseri autoritaarse diktatuuriga. maakond ja Narva-tagune ala Teine maakond- vald + linn 28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga, maailmasõda 17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. 1939-1945 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu, juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon, 1944-st nõukogude okupatsioon
· astronoomia (E. Öpik 9. Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku varjud" (Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10. Sport: populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, näiteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olümpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti silmaarst dr. Friedrich Akel. 1924 saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast. Tuntumad Eesti sportlased on Kristjan Palusalu (maadleja, 2 kuldmedalit Berliini olümpial), Paul Keres (maletaja) Alfred Neuland, Arnold Luhaäär (tõstmine) Nimeta sinu arvates kõige väljapaistvam kultuurisaavutus 1918-1939 a. Hariduses hakati rajama kutsekoole, kus õppimine ei maksnud midagi. b
Esines ka ajalisi nihkeid üleliiduliste protsesside toimimisel Eestis, mis samuti väga olulised. Eesti lähiajaloo periodiseerimine tähendab Eestimaa ajaloo periodiseerimist, st Eesti territooriumil toimunud ajalooprotsesside liigendamist, mitte eest rahva ajaloo periodiseerimist. Viimasel juhul tuleb arvestada ka Välis-Eesti kogukondadega. Eesti lähiajalugu kattub väga täpselt nn Nõukogude perioodiga 1940-1991. Seal kaks Nõukogude perioodi ja vahepealne Saksa okupatsioon (1941-1944). See lähiajalugu selgelt piiritletav nii poliitilises, kultuurilises ja ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood.
nende vahetumisi. Abistava materjalina kasutab autor vastavate perioodide ajalooalaseid materjale. Nende abiga annab autor ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ning sellele järgnevatel aastakümnetel. Töö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ja sõjajärgsel perioodil: Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus, baaside leping ning esimene nõukogude aasta Eestis (1939- 1941), Saksa okupatsioon (1941-1944), stalinismi aeg (1945- 2 1953) ja sulaaeg (1953- 1964) ning teine peatükk koosneb küsitluse analüüsist. Küsitluse abil püüdis autor leida vastust oma hüpoteesile. Uurimistöö autor tänab kõiki osutatud abi eest. Eriline tänu autori juhendajale õpetaja Reet Viikholmile ning küsimustele vastajatele: Elle Veigelile, Õie Vesikule, Luule Sakile, Rein Sakile
Eestis. Esimeses lülitati näiteks kirdes paiknev Abrene piirkond Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi koosseisu. Ühtekokku kaoeas Nõukogude Läti 1200 ruutkilomeetrit, millel elas 52 000 inimest. 1953. aastal liideti Vene NFSV-ga veel umbes 800 ruutkilomeetrit. 1944. aasta augustis teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et loovutab “arvesse võttes elanikkonna korduvaid palveid", teatud hulga valdasid Vene NFSV-le, millega NSV Liidu Ülemnõukogu nõustus - Moskva poolt oli ju kogu asi käima lükatudki. Nii viidi kolmveerand Kagu-Eesti Petserimaast ehk Setumaast koos Petseri linnaga üle Vene NFSV Pihkva oblasti koosseisu. Sellel territooriumil elas umbes 47 000 inimest. Teine liitmine 1944. aasta lõpus puudutas Narva jõe idakallast, mis liideti Leningradi oblastiga. Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas liitmised 1945. aasta alguses. Nende Moskva nõudmisel toimunud kaotuste järel oli Eesti NSV pindala 45 215 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu viis protsenti
· Majanduse allakäik - ekstensiivne areng, hüdroelektrijaamad/jõgede ümberpööramise plaanid, BAM loomine- raudtee läbi siberi, lõpuni ehitamata, keskkonna saastatus meeletu; Suurenes kaubapuudus e defitsiit; nomenklatuur elas hästi. · Süsteemi kriis - juhtkond vananes, majandus ei toiminud, reforme ei tehtud. Tööl käidi, aga tööd ei tehtud! 1982 suri. · 1985 võimule Gorbatsov (ainulaadne kuna oli omandanud Moskva Ülikoolis kõrghariduse (2 kõrghardust)), NL oli jõudnud allakäigu trepi viimasele astmele Perestroika. Hiina Rahvavabariik 1946 1949 Hiina Kodusõda; Kommunistlik partei( Mao Zedong) ja Rahva partei (Chang Kaishek), võidab Zedong 1948 HRV (Peking); tp Taiwan lõi lahku Hiina Vabariik (Chang) (USA ja ÜRO). Ennem seda oli alandlik rahvus, rängim aeg pärast II ms, Jaapani okupatsiooni all, varem oli olnud
surmamõistetud hukati Eestis. NSVLis oli olemas ka tsiviilkohtusüsteem. Kuid aastatel 19401941 mõisteti vaid üksikutel juhtudel poliitilistel põhjustel vangistatud inimeste üle kohut ENSV Ülemkohtus. Pärast sõja algust Saksamaaga saadeti enamik veel süüdi mõistmata vange Nõukogude Liitu, kus nii kohalikud tribunalid kui ka NKVD Erinõupidamised ja kohalike oblastikohtute kriminaalkolleegiumid jätkasid nende kohtuasjade menetlemist. Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 19401941 Nõukogude Liidu eesmärkideks Eesti Vabariigi okupeerimisel oli rindejoone õgvendamine sõja puhuks Saksamaaga ning Eesti Vabariigi likvideerimine ja Eesti sovjetiseerimine. Nõukogude Liit oli totalitaarne ühiskond, mis ei austanud inimõigusi ja isikuvabadusi. Riiki juhtis mõneliikmeline Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei (ÜK(b)P) Keskkomitee Poliitbüroo. Eestis oli selle analoogiks Eestimaa
1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti tabas puhastus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
