ImpactAssessment Assessment(EIA) (EIA) Projects Strategic StrategicEnvironmental EnvironmentalAssessment Assessment(SEA) (SEA) Policies, plans and programmes Mis on KSH? • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH) on otsustust toetav protsess, mida võib ja saab rakendada paindlikult otsustuse tsüklis, täpsustades ja ühtlustades erinevaid mõisteid ja arusaamu otsustusprotsessis. Selline lähenemisviis on kooskõlas KMH põhimõtetega KSH põhimõte Kõrgelt struktureeritud täiustatud protsess Põhjalikult reguleeritud Jätkusuutliku
envir.ee/91537 1. Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu. Tallinnas on KSH koostamise nõue detailplaneeringu koosseisus muutunud reegliks, teistes omavalitsustes lepitakse tihtipeale ka ainult sellele teemale peatüki pühendamisega detailplaneeringu seletuskirjas. Seadusandlikult ei ole KSH olemust, vajadust ega kohustuslikkust formuleeritud ja tänasel päeval on KSH nõudmine sõltunud kohaliku omavalituse suvast. Samuti ei ole kirjeldatud nõudeid KSH koostaja pädevusele. Seega ongi vastavat uuringut tänaseni tehtud koostaja parema äranägemise järgi
37 VNHHP NRRVQHE VLJQDDOL JHQHUDDWRULVW 67(3 Y}LPHQGXVWHJXULWHVW ± *$,1 LQWHJUDDWRULVW WDJDVLVLGH DKHODVW QLQJ NROPHVW OHNDQGH IXQNWVLRRQLVW NXKX WXOHE NLUMXWD MXKWLPLVREMHNWL SDUDPHHWULG +llOHVWDGD VNHHP YDVWDYDOW WDEHOLV PlUJLWXG NYDOLWHHGLQ}XHWHOH WU WV Ý ý .DWVHWDGHV HULQHYDLG YllUWXVL Y}LPHQGXV WHJXULWHV VDDPH NXMXWDGD NDKW KSHW NXVMXXUHV ORHPH HVLPHVH KSH VWDELOLVHHUXQXG VHLVX XXHNV QXOO QLYRRNV WHLVH KSH MDRNV VHHJD VDDPH WlLWD RPD OHUHJXOHHULPLVH WLQJLPXVH -RRQLV .DKH MlUMHVWLNXVH KSH VNHHP 1LQJ HGDVL WXOHE VVWHHP YLLD DOJROHNXVVH HKN QXOOL WDJDVL VLLV VDDPH HW -RRQLV 6VWHHPL DOJROHNX WDDVWXPLQH -lUHOGXV 7XWYXVLPH 37 MXKWLPLVREMHNWL W|| S}KLP}WWHJD MD Y}LPDOLNNH KllOHVWXV LVHlUDVXVWHJD NDVXWDGHV 0DWODEL VLPXOHHULPLV SURJUDPPL DQWXG OHVDQGHV .XLG NDKMXNV HL ROQXG Y}LPDOLN
võib öelda, et detailplaneeringu koostamisel tuleb KKM hindamine läbi viia 1) Kui on ette nähtud KEHS § 6 lg 1 2) Kui kaasneb tegevusega oluline keskkonnamõju. KKM tuleb võtta laiemalt: nii loodus- kui sotsiaalne keskkond, kultuuriline keskkond jne 3) Eeldus, et ei saa objektiivselt välistada mõju NATURA 2000 alale RK lahend 3-3-1-88-15 (tuulikute kaasus) NATURA2000 ala 2 kategooriat: 1) KKM strateegiline hindamine ja 2) KKM hindamine KSH planeerimismenetluses Kui on tegemist teemaplaneeringuga, siis ei ole KSH kohustuslik Det planeeringu puhul olukord keerulise, kaalumisruumi rohkem. Tuleb hinnata, kas tegevus, mida DP kavandatakse tekitab olulist KKM, kui tegemist KEHS § 6 lg 1 tuleb läbi viia, § 6 lg 2 teine loetelu, mille puhul tuleb läbi viia eelhindamine ja otsustatakse, kas on vaja läbi viia sisuline hindamine KSH eeldamise ja hindamise vajalikkuse küsimusi saab viidata 3-3-1 -73-16 (krossiraja kaasus)
Direktiiv 2003/35/EC - UNECE Aarhusi Konventsiooni rakendus KMH EESTIS: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, RTI 2005, 15, 87); Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ühinemise seadus, RTI 2000, 28, 169: Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu: Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 EKSAMIS OLNUD KÜSIMUSED: 1. mis on ksh? mis on ksh ja kmh erinevus? + näide 2. mis on keskkonnamõju? - keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale; tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 3. Mis on oluline keskkonnamõju ehk kunas on KMH vajalik?+näide KMH KOHUSTUSLIK on kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist, kusjuures
Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 Err:509 Err:509 Err:509 Jaan 30 Err:509 Err:509 Err:509 Madis 28 Err:509 Err:509 Err:509 Kalle 25 Err:509 Err:509 Err:509 Toomas 35 Err:509 Err:509 Err:509 Kokku Err:502 Err:502 Err:509 Err:509 Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 23 7.59 30.59 Jaan 30 34.5 11.385 45.885 Madis 28 32.2 10.626 42.826 Kalle ...
*Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja kehtestaja Maavalitsused Maakonna arengute suunaja Keskkonnaamet KSH järelevalvaja Siseministeerium Maakonnaplaneeringute järelevalve teostaja, regionaalarengu suunaja Sotsiaalministeerium Elukeskkonna kujundaja Kaitseministeerium Riigikaitse korraldaja, vastava taristu planeerija ja valitseja
eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise;
2.6 Eesti keskkonnastrateegia 2.7 Eesti keskkonnastrateegia 2030 arengustrateegia, mis lähtub Säästev Eesti 21 põhimõtetest ja on katusstrateegia kõikidele keskkonna valdkonna arengukavadele 4. Keskkonna korralduslikud ja süsteemanalüüsi meetodid ja vahendid 5.1 Strateegiline keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju strateegiline hindamine (lühendatult KSH) on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. KSH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides. KSH tuvastab, kas uue ruumilise planeeringu või arengukava elluviimine võib kaasa tuua olulist ja/või tõenäolist keskkonnamõju võrreldes hindamise hetkel kehtivate planeeringute ja arengukavade elluviimisega. Hinnang antakse ennekõike lähtuvalt strateegilise valiku tegemise otstarbekuse või ebaotstarbekuse vaatenurgast ja selle eesmärk on planeeringu või arengukava kehtestaja tähelepanu
EL ja keskkonnapoliitika Eduard Sizov, MSc 2007 EL, ajalugu · 1947 Marshall´i plaan · 1948 - Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Comm...
tegevustega (nt tuumaelektrijaama rajamine). Muude tegevuste puhul tuleb loa andmise üle otsustajal igal üksikjuhul kaaluda, kas tegevusel võib olla oluline keskkonnamõju ning vastavalt ka seda, kas KMH tuleb läbi viia või mitte. KSH tuleb läbi viia kõigi kavade, strateegiate või programmide puhul, mis on aluseks olulise keskkonnamõjuga tegevusele, samuti üleriigilise, maakonna- ja üldplaneeringu puhul. KMH ja KSH tulemuste arvestamine otsuse tegemisel Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel peab otsustaja arvestama KMH tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid – kui otsustaja KMH tulemusi või keskkonnanõudeid ei arvesta, peab ta seda oma otsuses põhjendama. Samuti tuleb kava või planeeringu koostamisel arvesse võtta KSH tulemusi. Nn Natura hindamine Juhul, kui kavandatav tegevus või kava võib avaldada olulist mõju Natura 2000 võrgustiku
1 Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSHd ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu. Tallinnas on KSH koostamise nõue detailplaneeringu koosseisus muutunud reegliks, teistes omavalitsustes lepitakse tihtipeale ka ainult sellele teemale peatüki pühendamisega detailplaneeringu seletuskirjas. Seadusandlikult ei ole KSH olemust, vajadust ega kohustuslikkust formuleeritud ja tänasel päeval on KSH nõudmine sõltunud kohaliku omavalituse suvast. Samuti ei ole kirjeldatud nõudeid KSH koostaja pädevusele. Seega ongi vastavat uuringut tänaseni tehtud koostaja parema äranägemise järgi
Keskkonnakaitse üldkursus Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit. Keskkonnarisk. Keskkonnajuhtimine Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte. ISO 14001 arendusega paralleelselt sündis EL-s keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeem (EMAS), mis on vabatahtlik juhend ehk standard. Eestis kehtib alates 2015. aasta detsembrist standard EVS-EN ISO 14001:2015 Keskkonnajuhtimissüsteemid ja nõuded koos kasutusjuhistega. Üldeesmärk: organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine, mis on vabatahtlik protsess. Miks? ...
pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982). Linna kliima formeerumist mõjutavad märgatavalt selle territooriumi füüsikalis-geograafilised eripärad, hoonestuse iseloom, roheliste massiivide, tööstusettevõtete, tehispinnaste olemasolu jne. Linnareljeef mõjutab ka tuule suunda ning tugevust. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kirdetuulte sagedus. Käesoleva KSH raames ei ole võimalik ja vajalikkäsitleda (analüüsida) kõiki antud piirkonna kliima kujundamise faktoreid 16 17 4. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju 4.1 Mõju põhja- ja pinnaveele Harku järve ümbruses paiknevad ojad täidavad mitmeid funktsioone, olles sade- ja kuivendusvee vastuvõtjaks ja ärajuhtijaks. Need funktsioonid jätkuvad ka tulevikus. Ideaalsel
Tahkuranna, Häädemeeste valla ning Pärnu ja Sindi linna territooriumil. [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:15]. Seega kaasati 8 omavalitsust. Peale teemaplaneeringu algatamist viidi läbi riigihange planeerija leidmiseks. Selle võitis AS Teede Tehnokeskus [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6] Kaasati planeerija ning keskkonnamõjude hindaja AS Kobras. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine viidi läbi 2009. a detsembris, jaanuaris 2010 kiitis Keskkonnaamet programmi heaks [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6] . Siis oli planeeringu koostamisse ametlikult kaasatud Keskkonnaamet. Vastavalt PlS § 12 lg 1 : ,,Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala
Selline planeerimisviis mõeldi välja selleks, et langetada ebapopulaarseid (konfliktseid) otsuseid. Esimene etapp on asukoha otsustamine, teine etapp on detailplaneering, mille põhjal saab kohe väljastada ehitusloa. Planeeringu igas etapis saavad inimesed oma arvamust avaldada. Planeeringuettepanekutele valmistavad vastused ette konsultandid, aga otsused teeb ministeerium või minister. Planeerimine on regionaalministri haldusalas. Planeering määrab ehitusõiguse, aga KSH (keskkonnamõju strateegiline hindamine) kaudu saab arvesse võtta muid mõjusid. Poolt ja vastu. Vastuhääle andis 7000 tartlast, see oli seisuga 10. märts 2018.a. See info pärineb ajalehest Vooremaa. Rohelised on tselluloosi rajamise vastu Looduskaitse on samuti vastu, milleks on vaja meile ehitada keemiarelv keset Eestimaad? Keskkonna aktivistid on vastu Puidu töötlus firmad on rajamise poolt. Südamega Tartu- Meil on liiga palju rohelise mõttelaadiga inimesi, et me seda
Riskianalüüsi kordamisteemad 1. Riski ja ohu mõisted. Risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse, tagajärgede kombinatsioon ja esinemise võimalus (tõenäosus) Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. Ebasoodsa sündmuse võimalikkus. Riskiallikas on tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid. Riski võib vaadelda ohu määra mõõduna (ohutuse-ohu skaalal) 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus- mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg- e. mõju. Hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- kindlate ja välistatud sündmuste puhul ...
Omavalitsus püüab kõiki probleeme lahendada vastavalt oma rahalistele võimalustele. Üritatakse arendada turismi, uuendades vanu hooneid ja parke. Kuna tegemist suhteliselt maakeskse kohaga siis osaliselt kasutatakse prügi kompostiks, millest tuleb ka keskmise elaniku kohta madal prügi teke. Tulevikus peaks kohe kindlasti arendama ettevõtlust, korrastama veekogusid rämpsust, rajama uusi ujumis ja vabaaja veetis kohti ja võimalusi. Kasutatud materjalid: Puurmani valla üldplaneeringu KSH aruanne Puurmani valla arengukava 20072020. Tegevuskava 20112014 Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa valla jäätmekava 2010-2015 Puurmani valla kodulehekülg www.puurmani.ee
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Dendroloogiline inventariseerimine "Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord" (Tallinna Linnavalitsuse määrus nr. 34): https://oigusaktid.tallinn.ee/? id=3001&aktid=104228 Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine (edaspidi DI) Tallinna linnas sätestab DI teostamise Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord. ( Tallinna Linnavalitsuse määrus 3. mai 2006 nr 34), mille põhimõtteid ja metoodikat aktsepteerivad ka teised kohalikud omavalitused, kuna ühtegi alternatiivset üldtunnustatud metoodikat ei ole Eestis laiaulatuslikult seni välja pakutud. Tallinnas puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise ka...
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 ...
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
ошибок при редактировании этого файла. Иногда полезно опросить драйверы устройств. Для этого используется команда driverquery. PowerShell Возможности стандартного командного интерпретатора cmd в Windows довольно скудны, особенно по сравнению с командными интерпретаторами Unix: ksh, bash, zsh. Поэтому был разработан PowerShell. Установить MSH можно на следующих платформах: XP SP2, Vista, Server 2003 и WServer. На www.microsoft.com/windowsserver2003/technologies/management/powe rshell/default.mspx найдешь и полное руководство по ней. PowerShell предназначен для автоматизации административных
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
