jagunemine telofaas meioos esimene DNA kordistumine ja jagunemine rekombineerumine esimene raku jagumenine teine jagunemine teine raku jagunemine ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag 5 + 6 + 7 = emakas 1 + 2 = õiekate Õieosad Õievalem * K5 C5 A G õiediagramm K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud Kaheli õiekate -- olemas
nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine Õie osad: *Tähtsaimad õie osad on seemnealgmeid kandvatest viljadest moodustunud emakad ja tolmukad, kus arenevad emas-ja isagameedid. * Õis koosneb fertiilsetest (ehk reproduktiivsetest) ning steriilsetest osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale .Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) ·Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 ·Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) ·Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad
koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass). korvõisikust moodustub vilikont takjas. Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest kokkukasvanud emakast) ja hulgaseemnesed- (kaks ja rohkem seemet vilja sees) viljad Ava- (avanevad valmides) ja sulgviljad (lihakad viljad, need ei avane valmides, seal ainult üks seeme. Neil levimiseks lisemed nt tiivad, lendkarvad). jaguviljad ( ei avane, aga lagunevad valmissaamisel tükkideks nt. vaher) Kuiv- (võivad muutuda valmides kuivemaks) ja lihakad viljad (valmides muutuvad mahlasemaks. Apo- ja tsönokarpsed viljad Paljas- (tekib ülemisest sigimikust nt. tomat, apelsin nendel on tupplehed) ja
Õis. Õite kasutamine: a) kasutatakse esteetilises mõttes b) meditsiinis c) vürtsidena d) parfümeerias. Õied koosnevad õie põhjast, millele kinnituvad tupp- ja kroonlehed, tolmukatest ja emakast. Tupplehed on tavaliselt rohelised ja nende ülesandeks on kaitsta kroonlehti ja aidata viljal levida. Kroonlehed on tavaliselt värvilised ja nende ülesandeks on kaitsta õie sisemust ja ligi meelitada putukaid. Tupp- ja kroonlehed moodustavad õie katte ja annavad õiele kuju. Tolmukad moodustavad tolmunakonna, mis kasvavad niitidest ja peast. Tolmuka peas asuvad tolmuka kotid ja seal on tolmuka terad, mis on meessugurakud. Emakas koosneb sigimikust, kus arenevad seemne algmed, emakakaelast ja -suudmest. Ühe- ehk lahksugulistes õites on tolmukad või 5 emakas. Ühekojaline taim on siis, kui isas- ja emasõied paiknevad samal taimel, kahekojaline on taim aga siis, kui
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) · Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 · Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K – tupplehed > K (5) – tupplehed on kokku kasvanud C – kroonlehed > C 5+5 – kroonlehed asuvad kahel ringil A – tolmukad G – emakad > G5 (kriips all) – ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised) Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad
Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30. Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31. Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A G K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32. Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e
Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30.Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31.Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥ K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32.Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e
saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused, evolutsioneeruvad aeglaselt; eoseline eoste ehk spooride abil; apomiktne ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline sugurakkude abil; sügoot tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim -
Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes
Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millestigaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo omaevolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigileiseloomulikud tunnused 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes.
seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes.
PUNGAD Kasvukuhik, koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsetega. Asuvad lehtede kaenlates. Risoom maa-alune vars Sibul maa-alune lühivõrse Kladood lehetaolised lehe funktsioonidega varred (nt aaloel) LEHT On taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid. Ülesanded: fotosüntees ja hingamine. Võivad olla lihtlehed või liitlehed. Generatiivsed organid õied Vegetatiivsed organid lehed, pungad Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Kserofüüt männi okas Mesofüüt meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad.
3. Kirjeldada tolmeldamist kui protsessi, nimetada tolmeldamise liigid! Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele. Tavaliselt järgneb tolmlemisele viljastumine. TOLMELDAMISE PROTSESS: 1. Mesilane korjab ühelt taimelt õietolmu 2. Õietolm jääb jalgade külge kinni 3. Mesilane lendab teisele taimele ja viljastab selle Paljud õied tolmlevad tuule abil (tuultolmlemine) - võilill, mais, kõrrelised Teised vajavad selleks loomi (loomtolmlemine) - , enamasti putukaid (putuktolmlemine) - kurk, tomat, õun. Tolmlemisviis, mis esineb veetaimedel ning mille korral õietolm vabaneb vette Vesitolmlemine (hüdrogaamia) Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi, kes õisi tolmeldavad, võimaldades geneetilist rekombineerumist. Selliste õitega taimi nimetatakse putuktolmlejateks.
Õiekatte elemendid koosnevad põhikoest, juhtkimpudest ja epidermist, neis võib leiduda ka idioblaste, samuti kristallilisi moodustisi (rafiide või druuse) ja tärkliseteri. Kuigi rohelistes tupplehtedes esinevad kloroplastid, diferentseerub nende mesofüll sammas- ja kobekoeks väga harva. Nii tupp- kui kroonlehtedel võib esineda õhulõhesid. Õie steriilsete osade anatoomiline ehitus sarnaneb üldjoontes lehtede ehitusega. 6.1. Tolmuka ehitus Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna (androeceum). Tolmukas (staminum) ehk mikrosporofüll on õie osa, kus arenevad tolmuterad. Enamasti on juba palja silmaga võimalik eristada tolmukapead (anthera) ja -niiti (filamentum). Nende ühinemiskohta nimetatakse konnektiiviks (connectivum) ehk nidemeks (joonis). Tolmukaniidi anatoomiline ehitus on lihtne -- juhtkimpu ümbritseb põhikude, mida omakorda katab kutiniseerunud epiderm. Nii tolmukaniidil kui -peal võib esineda karvu ja õhulõhesid.
Maokeel – 1260 Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦
Hõimkond: kuhikloomad (part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Klass: imetajad (hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sekts: kiskjad (koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sugukond: kaslased (lõvi, siiamikass, kodukass) Perekond: kass (siiamikass, kodukass) Liik: kodukass (kodukass) Õistaimede ehitus Juur Õistaimedeks nimetatakse taimi kellel on õied, seemned ja viljad. Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks: 1. sammasjuurestik, mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest. 2. narmasjuurestik, mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest. Juur on taime organ, mille ülesandeks on taime kinnitamine mulda ja vee ning selles lahustunud toitainete võtmine mullast. Taime peajuur areneb seemnest väljuvast idujuurest. Narmasjuurestik saab alguse iduvarrest. Juure põhiülesanded: 1
m (võib ja põõsad, esineda ka esineda ka harva ka üksikuid puid ja väikesed puitunud taimi) põõsaid) puud Õie Sügomorfse Liitlehelise Väiksed Kobarõisikud, Ühtedel on õite ehitus d ja huuljad d, väikesed, lehterjad õiekate neljatine, ehituses õied. korrapärase või keeljad, õiekattelehed hulgaviljalistele d, kobaras õiekroonid korrapäraselt. omaseid ning viietise kokku primitiivseid õiega, mis kasvanud 5 tunnuseid: lihtne võivad olla kroonlehest. õiekate, õieosade
3. roosõielised 7. Ühe-, kahe- ja kolmekojalised taimed Monoöötsiline e. ühekojaline – isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied 8. Seksuaaltüübid taimedel Erinevate seksuaaltüüpide olemasolu ühel taimel võimaldab paindlikumalt vastavalt vajadusele jagada ressursse emas- ja isassugurakkude moodustamisele sõltuvalt keskkonnatingimuste muutustest. Monoöötsiline e. ühekojaline (isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied- andromonoöötsiline – isas- ja kahesugulised õied günomonoöötsiline – emas- ja kahesugulised õied Günodiöötsia (Selle puhul koosneb populatsioon kahest erinevast seksuaalvormist – hermafrodiitste õitega ja emasõitega taimedest. ) Günodiöötsilistel liikidel on emasisendid sageli “edukamad vanemad” kui hermafrodiidid - toodavad rohkem ja/või paremaid seemneid. 9. Hierarhiline süsteem, binaarne nomenklatuur Hierarhiline süsteem ja binaarne nomenklatuur Iga liik kuulub ainult ühte perekonda
Juured - Olemas Juurekarvad ~risoidid Olemas Kuivakindlus Passiivne Aktiivne Lehed Pole/väikesed/lihtsad Varieeruvad Õhulõhed Pole/lihtsad Sulgrakkudega (tabel õppejõu kodulehelt) Sporofüüdil kujunevad sporangiumid või õied. Neis toimub meioos, mille tulemusel arenevad haploidsed spoorid. Gametofüüdi areng algab spoorides ja lõppeb gameetide moodustumisega. Gameetideks - sugurakkudeks nim neid haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. Sporofüüt (sporofaas), see tähendab isend, millel tekivad sporangiumid ja spoorid, koosneb diploidsest kromosoomide komplekti (2n) sisaldavatest rakkudest. Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n)
"Kinga" sisemusest tuleb aga meelitav lõhn. Järsku ongi putukas lupsti "kinga" sisemuses. Kuid oh pettust, kuldkinga õies polegi nektarit! Õie sisemine külg on selle asemel hoopis limaga kaetud. Nii osutub mõnel putukal õiest väljapääsemine hoopis üle jõu käivaks. Nõrgad võivad isegi hukkuda, kuid tugevamad ronivad ülespoole mööda õies olevaid punaste täppide ridasid. Need ei vii aga igatsetud nektari vaid lihtsalt väljapääsu juurde. Väljapääsuava ees on tolmukad, mille vastu puutudes saab putukas õietolmuseks. Enne väljapääsu juurde jõudmist nügib putukas tahes või tahtmata ka õie emakat, kuhu jäävad tolmuterad eelmistest külastatud õitest. Nii saavad kuldkinga õied tolmeldatud. Putukas ei ole aga veel eluga pääsenud. Õiest välja jõudes võib teda oodata näljane krabiämblik. Kuldking on oma ülesandega hästi hakkama saanud: tema kupardes valmib meeletul hulgal imepisikesi seemneid
Vananedes lühenevad ja tõmbavad taime talvituva osa külma eest sügavamale maapinda. Säilitusjuured- (nt peet, porgand, kaalikas) iseloomulik kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Säilitusjuurtes talletatud varuainete arvel kasvab taimel järgmisel aastal õied ja arenevad viljad. Ronijuured- (luuderohi) pika ja nõrga varrega taimedel. Neid lühikesi juuri on varrel palju ning nad aitavad hoida vart ja lehti maapinnast Õhujuured- (orhidee) iseloomulikud kõrgemal. Tänu neile saavad nad troopikametsade epifüütidele (taimed, ronida kõrgemale, kus on rohkem mis elavad teistel taimedel, kuid pole
kulunud veekogus kilogrammides on transpiratsioonikoefitsent. Paljunemisviisid: Suguta paljunemine uus organism areneb välja emaorganismi rakust või taimekoest või mõnest muust taime osast Vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe või nende osade abil. Tavaliselt 1 või 2- aastased taimed vegetatiivselt ei paljune. Suguline paljunemine uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena Õis Tähtsamad osad: emakad ja tolmukad, kus arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on need ümbritsetud õiekattega. Välised õiekattelehed e tupplehed on harilikult rohelised ja moodustavad tupe. Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad.
Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3), aktinomorfne, sigimik ülemine. Vili: kupar, seemned lapikud. N: sügislill, kuldtäht, tulp, kirju püvilill, kirju liilia. Sk
sugukonnas on veel mõndagi ebaselget. On võimalik nii ühe ja sama liigi kirjeldamine eri autori poolt eri liikidena kui ka liigi staatuse andmise kord rohkem, kord vähem varieeruvate tunnustega taimerühmale. Tõenäoliselt on liike ehk 20 000-25 000. (2) Troopilises ja subtroopilises kliimas kasvab ligikaudu 90% orhideeliikidest. Nad on peamiselt epifüütidena puudel, kinnitudes koorepragudesse ja sirutades eemale toredate õitega õisikud. Troopiliste orhideede õied võivad olla väga suured, läbimõõduga üle 15 cm. Võib aga olla ka väikesi, vaid paarimillimeetrilisi õisi. Ka üldsuuruselt on taimed vägagi erinevad. Suurimaks orhideeks peetakse Kagu-Aasias kasvavat Grammatophyllum speciosum'it (foto 1 ja 2) mille 3-4 m pikkused varred kannavad kuni salaõielisi 10-cm läbimõõduga õitega õisikuid. Õisikuid võib seejuures ühel taimel olla väga palju, kuni sadakond. Selle taime lehed on kuni meetri pikkused
et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii
· vastak · männaseline · fibonaci rida lehe muudenid: · leheastel · leheväänel · füllood · veekoguja leht · õhukoguja leht · püünislehed ½ IV Osast Generatiivsed taimeorganid. Õis, õie tekkimine. Õie osad. Õievalem ja diagramm. Kaheliviljastumine. Õisikud, õisikute tüübid. Generatiivsed taimeorganid: 1. õis, 2. õisikud 3. emakkonnad 4. viljad 5. seemned. Õis · Lühenenud varrega hargnemataa ja muundunud võsu · Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks Õie ehitus: Õievalem ja õiediagramm · Tupplehed K; Ca; T; roheline · Kroonlehed C; Co; K; punane · Tolmukad A; kollane · Viljalehed G; sinine · Lihtne õiekate A · Kõlutolmukad must · Õiekandeleht - roheline Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi
ümbert, vaid isegi mõõna ajal paljanduva koralliliiva sügavamast kihist: ripsloomade, rõngusside, ümarusside, lameusside, limuste, käsnade ja vähkide seast. Mõnda peremeeslooma toidavad koguni mitut liiki bakterid. 61. Tolmeldamine kui sümbioosivorm ja liikidevahelise sugulise valiku nähtus. Tolmeldamine on mutualistlik kasulik taimedele ja tolmeldajatele. Harilikul viigipuul on kinnised, pirni moodi kotjad õisikud. Puud on kahekojalised. Ühtedel on õisikutes tolmukad ja viljatud emakad, milles elavad pahkvaablased. Teiste puude õisikuis on ainult emakad, ja nood viljuvad. Pahkvaablaste valmikud väljuvad oma kodudest isasõisikutest ja kannavad sealt kaasa toodud õietolmu ka emasõisikutesse, mis muidu ei saakski viljuda. 62. Pesaparasitismi näiteid putukail, lindudel jt. Linnud, kes munevad teiste, enamasti väiksemate lindude pesadesse, kes siis võõrad pojad välja hauvad ja üles kasvatavad näiteks kägu ja lehmalinnud. Parasiitne
Näiteks jugapuudel küündib okaste eluiga kümnekonna aastani, harilikul kuusel (3)5-7(9), harilikul männil (2)3(4) aastani. Igihaljastel tervetel okaspuudel varisevad aastas vaid kõige vanemad okkad ja seda liigiomase varisemisrütmi järgi. 3.1.4. Puittaimede paljunemisorganid Puud ja põõsad õitsevad ning viljuvad korduvalt, andes elu jooksul suure hulga vilju ja seemneid. Katteseemnetaimede (k.a lehtpuud ja -põõsad) õie tähtsamad osad on emakas (emakad) ja tolmukad, milledes arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on nad ümbritsetud õiekattega, mis koosneb õiekattelehtedest. Õied võivad olla kahesugulised, mis sisaldavad nii emakat (emakaid) ja tolmukaid või ühesugulised, sisaldades kas emakat või tolmukaid. Kui isas- ja emasõied või -käbid esinevad ühel ja samal taimel, nimetatakse sellist taime ühekojaliseks, kui aga isas- ja emasõied või -käbid arenevad sama liigi erinevatel taimedel, nimetatakse sellist taime kahekojaliseks
Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub fotosüntees ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi (riis, kanep, daalia). Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi (nisu, oder, hernes, kartul) Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest. Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom
sinised, kollased ja valged õiesilmad. Õitsevatest metsalilledest rõõmustavad kevadel meie silma esimestena sinililled. Sinilill on pelglik, kuid inimese poolt armastatud lill. Rõõmsad sinised värvilaigud püüavad pilku metsa all ja loovad optimistliku kevadmeeleolu. Ülaste õitseajal valendab neist terve metsaalune. Pärast mõnda soojemat päeva ilmuvad esimesed rohelised rohulibled põllupeenardele ja kraavikallastele. Päikesele hõiskavad vastu paiselehe kuldkollased õied. Ning lendavad esimesed liblikad kollased ja kirjud. Väike koerliblikas ongi see, kelle järgi tavaliselt ennustatakse kirjut suve. Liblika tiibade alustoon on oranz, tumeda soonestuse vahel leidub kollaseid ja siniseid laike. Päevapaabusilmade tõmmudel tiibadel säravad eredad silmlaigud. Kui esimesena kohata kuldkollast lapsuliblikat, siis arvati, et tuleb kuldne suvi. (lisa 21 pilt liblikatest). Õitsema hakkavad ka varsakabjad. Külmast
Mägiebaküpress: Chamaecyparis pisifera Pärit jaapanist. Eestis kasvab kõrge põõsa või madala puuna. Kõrgus 20-30m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, ei talu väga madalaid temperatuure. Lehed soomusjad, pealt helerohelised valgete laikudega, mis moodustavad liblikatiibade kuju. Käbid ümarad, alla 1 cm. Kasutatakse haljastuses. 19. Perekond kadakas ja harilik kadakas Perekond kadakas: Igihaljad ühe- või kahekojalised puud või põõsad. Lehed kas okka- või soomusekujulised. Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat. Puit pruun, tugev ja sitke, aromaatne. Ei sisalda vaigukäike. Perekonnas 50 liiki (harilik, sabiina). Levinud Euraasias ja Põhja- Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks, marju meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. Harilik kadakas: Juniperus communis Areaal väga suur, Euraasia kesk- ja põhjaosas ning Põhja-Ameerikas. Kodumaine liik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
