Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusõpetuse kodutöö seaduste teemal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigieelarve, toll, käesolev, sularaha, eeskiri, õigusvõime, sätestavad, normile, sanktsiooni, tolliseadus, teostamine, teenindamise, teenindamine, laekumised, riigieelarvesse, rakendama, temale, ühetaoline, viitavad, kustutamise, kulgemine, vangistus, normitehnika, seisundit, reguleeritud, emü3.Määruse mõju analüüs..................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Kohalik omavalitsus omab omaenda võimu ning kogukonnal on loomulik ja võõrandamatu õigus juhtida oma asju. Üheks asjade juhtimise võimaluseks on kohaliku võimu määrused , mis reguleerivad täpselt valla elu. Käesolev töös analüüsib autor esimeses pooles kohaliku omavalitsuse olemust ja õiguslikke aluseid. Vaatleb kohaliku omavalitsuse ( edaspidi KOV) ülesandeid s.h ka määruste eelnõude ettevalmistamist, menetlemist ja järelvalvet. Teine pool tööst käsitleb seadusandja poolt kehtestatuid kohaliku omavalitsuse määruste normitehnilisi nõudeid. Tööle on lisatud lisadena ……………. valla „ Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise
Näited 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? 66. Mis on karistatamise eesmärk? 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68
Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada. Õigusnormide liigid õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine.
Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...........................................................................148 Sotsiaalsete normide funktsioonid..........
- riigivõimualased volitused – teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu - õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon – näiteks, ringkonnakohus teostab esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras - oma funktsiooni teostamiseks vajalik pädevus – antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga - tema tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest - ise liigendub struktuuriüksusteks - riigiorgani töötajad saavad töötasu riigilt, riik määrab nende õigused ja kohustused Riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes: - Seadusandliku võimu organ võtab ülimisliku juriidilise jõuga õigusakte ja eelarve vastu. o Kõrgeimad – rahva esindusorgan ehk parlament (Eestis – Riigikogu)
Tegemist on tehnikaga, mis võimaldab lahendada vastuolusid erinevate riikide REÕ normide vahel. Renvoi vormid: a) tagasisaade (ingl k remission) b) edasiviide (ingl k transmission) Renvoi käsitlus sõltub sellest, kuidas lex fori määratleb välisriigi õigust. Eesti seadusandja on viinud välisriigi õiguse õigusteoreetilise määratluse kooskõlla renvoi määratlusega ja need otseselt omavahel ka sidunud (REÕS § 6). Tagasisaade ja edasiviide (1) Kui käesolev seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. (2) Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata. (3) Kui käesoleva seaduse § 231 või 6. osa 1. peatüki 1. jao sätted näevad ette välisriigi
Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);
vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3
vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kaotuse tekitamises. Juriidiline vastutus on samaaegselt õigussuhe riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on õigusrikkuja kohustus taluda teatavaid kaotusi toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi saktsioone. 23. Sanktsiooni mõiste: Sanktsioon on õigusnormi osa või õigusnorm, mis sätestab selle normi rikkumise õiguslikud tagajärjed (karistuse, kohustuse hüvitada tekitatud kahju jms.). Sanktsioon on õigusnormi eritunnus, milles avaldub õiguse sunniiseloom. Eristatakse kriminaal,- distsiplinaar,- tsiviilõiguslikke jm. Sanktsioone. Rahvusvahelises õiguses tähendab sanktsioon majanduslikku, sõjalist vm. Sunniabinõud, mida kohaldatakse rahvusvahelisi õigusnorme rikkunud riigi suhtes. 24. Õiguse objekt:
vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3
regionaalminister) ja võtavad osa valitsuse tööst, neil on hääleõigus. Parlamendis on hääleõigus vaid peaministri ametisse seadmisel, mitte aga üksikute ministrite üle otsustamisel. Valitsuse pädevus on laiaulatuslik – viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste täitmist. Samuti on valitsuse pädevuses esitada parlamendile (Riigikogule) seaduseelnõusid, koostab riigieelarve eelnõu ja korraldab riigieelarve täitmist. Valitsus annab seaduste täitmiseks välja määrusi ja korraldusi. Valitsus vajab ka parlamendi usaldust. Umbusaldusavalduse korral astub valitsus tagasi. President e riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametnik, kes esindab riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Võtab vastu valitsuse liikmete ja diplomaatide ametisse nimetamise otsused. Võtab vastu diplomaatide volikirjad, sõlmib või ratifitseerib
Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse. Põhiseaduse ja seadustega on haldus ja õigusemõistmine antud abistavate funktsioonidena ka parlamendile, kelle põhifunktsiooniks on õigusloome. Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab Riigikogu vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja jt. kõrgemad riigiametnikud. Nimetatud ülesannete täitmine kujutab endast materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne.
Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse. Põhiseaduse ja seadustega on haldus ja õigusemõistmine antud abistavate funktsioonidena ka parlamendile, kelle põhifunktsiooniks on õigusloome. Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab Riigikogu vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja jt. kõrgemad riigiametnikud. Nimetatud ülesannete täitmine kujutab endast materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne.
Kui riik tekitab teisele isikule kahju – avalik õigus). Asendustäitmise ja sunniraha seadus – rakendamise regulatsiooni kohaldatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Riigilõivude kindlaks määramine – neid rakendatakse avalik-õiguslike soorituste eest. Tasu on ettenähtud riigilõivude seaduses. Juriidiliste isikute – eraõiguslike ja avalikõiguslike juriidiliste isikute loomise ja õigusvõime eristamine. Eraõiguslikke juriidilisi isikuid – seaduse alusel. Avalik õiguslikud juriidilised isikud – seadusega. Kohtute kindlaks määramine – kõik avalik-õiguslikud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Põhiseaduslikud vaidlused riigikohtu pädevusse. Avalikul ja eraõigusel on erinevad lähtepunktid ja funktsioonid Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ja reguleerib õiguskäivet ja eraisikute vahelist huvikonfliktide lahendamist.
t. näiteks teha võib vaid seda mis on lubatud, mitte nagu eraõiguses, et lubatud on ka see mis ei ole keelatud. Eraõiguslike normide kasutamise käsitlused: 1. on olemas õiguse üldised põhimõtted, mis on normeeritud tsiviilõiguses, kuid mis kehtivad üldosana kogu õiguse kohta 2. eraõiguse norme kasutatakse avalik-õiguslike lünkade tekkimises 3. kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105). 8 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2
· Hüpotees õigusnormide kehtivuse tingimus. · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. · Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Selline käitumis reegel peab vastama 3 küsimusele: · Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile · Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk subjektilt nõutav käitumine · Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel Õigusnormi võime kujutada järgmise tingivuslausena: Kui ... (hüpotees), siis.. (dispositsioon) vastasel juhul ... (sanktsioon). Õigusliku reguleerimise meetodeid on põhimõtteliselt 2: · Autonoomne meetod reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed
funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja
(2) Hüpotees võib tunduda mitteeksisteerivana ka normide puhul, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist ja selle mittetäitmisel järgneb õiguslik tagajärg 2. Dispositsioon keskne lüli, mis määrab käitumisreegli, mida norm kirjutab, lubab, keelab või soovitab. 3. Sanktsioon sunniabinõu, mida kohaldatakse käitumiseeskirja rikkumise korral. Kõik normid ei sisalda sanktsiooni. Samas ei pea kõik kolm osa paiknema ühes ja samas aktis. Iga täisväärtuslik õigusnorm sisaldab endas üheaegselt nii asjaolusid kui ka tagajärge. B. HALDUSÕIGUSNORMI REALISEERIMINE: Normist kinnipidamise teel normi adressaadid hoiduvad neile keelatud toimingutest või sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid. Normi kasutamise teel normi adressaadid teostavad oma vabal valikul lubatud toiminguid. Normi rakendamise teel nö juristi leib
ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat – Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan – Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid
t. näiteks teha võib vaid seda mis on lubatud, mitte nagu eraõiguses, et lubatud on ka see mis ei ole keelatud. Eraõiguslike normide kasutamise käsitlused: 1. on olemas õiguse üldised põhimõtted, mis on normeeritud tsiviilõiguses, kuid mis kehtivad üldosana kogu õiguse kohta 2. eraõiguse norme kasutatakse avalik-õiguslike lünkade tekkimises 3. kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105). Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3
... Ei oma õigussubjekti (isiku) staatust ... Nt. Seltsing (VÕS § 580): ,,Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega." · Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing ... Periood asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni; ... Osaline õigusvõime saab omada pangakontot, teha asutamistoiminguid ... Kohaldatavad seltsingu sätted ... Tehtud tehingute eest vastutavad asutajad solidaarselt · Filiaal (ÄS § 384) ... Juriidilise isiku struktuuriüksus ning ei oma iseseisvat õigussubjektsust ega õigusvõimet Liigitamine: · Era- või avalik-õiguslik ... konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riig
õigused subjektile kuulvad, mis kohustusi täitma peab. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 2.3 Õigusnormide struktuur Et õigusnorm saaks reguleerida ühiskonna suhteid, peab ta kindlaks määrama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavale normile. Edasi peab õigusnorm näitama, millised on subjektile lubatud, keelatud, kohustatud käitumine. Õigusnormiga peavad subjektile selguma õiguse kohustused ja keelud. Õigusnormis peab olema näidatud, milliseid abivahendeid kohaldatakse rikkuja suhtes, kes käitub õigusnormi vastaselt. EXAMIS: Õigusnormi struktuuri osad Õigusnormi puhul eristatakse tema struktuuris kolme osa: 1. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2
Kahepoolne või ühepoolne Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seostus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. 5. ÕIGUSVÕIME JA TEOVÕIME (ÕIGUSÕPETUS, LK. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Üldiste õiguspõhimõtete järgi on tsiviilõigusvõime kõigil riigi kodanikel ühesugune. Teistes õigusharudes võib seadusega kehtestada ka õigusvõime piiranguid, mis võivad olla kas looduslikud (vanus, sugu, töövõimetus), karistavad (vabadusekaotus, arest) või teatavate õigussuhete sobimatusest tulenevad. (omada tsiviilõigusi ja
kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 3. Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Inimloode teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Teovõime Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
Ministrid jaotatakse portfelliga ja portfelitta ministrid. Teised ei juhi ministeeriumi. Ja võtavad osa valtsuse tööst ja omavad hääleõigust. Peaminister esindab ja juhib valitsust. Parlamendil on sõnaõigus ainult peaministri ametisse seadmisel. Valitsuse pädevus on laiaulatuslik ta viib riigi sise ja välispoliitikat. Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist. Samuti on valitsuse pädevus esitada parlamendile seaduseeelnõusid. Koostab riigieelarve eelnõu ja korraldab riigieelarve täitmist. Määrusi. Võtab vastu seaduste täitmiseks määrusi ja korraldusi. Parlamentaalses riigis vajab valitsus parlamendi usaldust. President ehk riigipea ja tema on täidevsaatva võimu kõrgeim ametnik. Ta esindab riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud osas seadusandliku võimu teostamises. Riigipea võtab vastu nimekirja riigikogu liikmete ja diplomaadid. Võtab vastu välismaa diplomaatide
lülina. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: 1. riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu. 2. riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5. riigiorgan ise liigendab struktuuriüksusteks 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenijad. Riigiorganeid võib jagada mitmeti. Kõige levinumaks, algelisemaks viisiks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks: nendeks on parlament, valitsus oma allüksustega ning kohtud.
osariigiti vaid üle terve riigi. Seetõttu väidetakse, et presidendi mandaat on tugevam kui parlamendil. Föderaalne Ülemkohus nimetatakse presidendi poolt senati nõusolekul. 2) Kogu seadusandlik võim on Kongressi (parlamendi) käes. Presidendil pole seadusandliku algatuse õigust. Kui ta tahab seaduseelnõud algatada, siis peab ta pöörduma läkitusega Kongressi poole. Vajalikuks peetud eelnõu võib algatada Kongressi liige. Erandiks on riigieelarve, mida saab algatada ainult administratsioon. Presidendil on aga Kongressis vastuvõetud seaduste suhtes vetoõigus. Harilikult saab parlament sellise veto tagasi lükata 2/3 häälteenamusega. Presidendi nn "taskuvetot" Kongress murda ei saa. 3) Presidendil pole õigust parlamenti laiali saata ja parlamendil pole õigust valitsusele umbusaldust avaldada. Ka ei pea valitsusel selle moodustamise hetkel olema parlamendi poliitilist usaldust
Analoogia tuleb kasutusele võtta siis, kui leida, et õiguslikult on vaja sekkuda, kuid normi, mis aluseks võtta, pole. Kohtul on siin küllaltki suur hinnanguruum (kas see on siis tõesti viga, et normi pole, või seda normi ei peakski olema, õiguslikult ei tulekski sekkuda). ALLIKAD, KUST TULEB ÕPPIDA: Tsüsi 4 esiest paragrahvi Rakendusseadusest pgf 2 ja 11 Köhleri õpikust lk 1-27, va 15-18. 2. Füüsilised isikud 1.1Füüsiliste isikute õigusvõime (Alates §7) Isik e tsiviilõiguse subjekt. Füüsilise isku sünonüüm on inimene. Füüsilise isiku defineerimine ei ole vajlik. Öeldakse ,,füüsiline isik", et rõhutada inimesest kui tsiviilõiguse subjekti. Isikut iseloomustab kõigepealt (kõige fundamentaansemalt) õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime tähendab inimese kui füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu kõigil inimestel. Kõigil on
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õig
Analoogia tuleb kasutusele võtta siis, kui leida, et õiguslikult on vaja sekkuda, kuid normi, mis aluseks võtta, pole. Kohtul on siin küllaltki suur hinnanguruum (kas see on siis tõesti viga, et normi pole, või seda normi ei peakski olema, õiguslikult ei tulekski sekkuda). ALLIKAD, KUST TULEB ÕPPIDA: Tsüsi 4 esiest paragrahvi Rakendusseadusest pgf 2 ja 11 Köhleri õpikust lk 1-27, va 15-18. 2. Füüsilised isikud 1.1 Füüsiliste isikute õigusvõime (Alates §7) Isik e tsiviilõiguse subjekt. Füüsilise isku sünonüüm on inimene. Füüsilise isiku defineerimine ei ole vajlik. Öeldakse „füüsiline isik“, et rõhutada inimesest kui tsiviilõiguse subjekti. Isikut iseloomustab kõigepealt (kõige fundamentaansemalt) õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime tähendab inimese kui füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu kõigil inimestel. Kõigil on
annaabi.ee 
