Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
5) Õigusnorm on formaalselt määratud reegel. Õigusnormi loogiline struktuur Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnormide liigid 1) Subjekti järgi ( kes normi on kehtestanud) a. Seaduse normid (parlamendis vastu võetud) b. Seadusjärgsete aktide normid 2) Reguleerimisobjekti järgi ( vastavalt õigusharudele) a. Riigiõigus b. Haldusõigus c. Tsiviilõigus d. Kriminaalõigus e. Jne 3) Ajalise kehtivuse järgi a. Ajutised normid b. Alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi a. Üleriigilised normid (kehtestatakse riigi keskorganite poolt) b. Lokaalsed normid (kehtetastatakse ka riigi keskorganite poolt, aga ainult teatud paikkonna jaoks) 7 c
Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist. Ürgühiskonnas kujunesid tavareeglid ajaloolise arengu protsessis välja inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt. Õigusnormide teke on aga lahutamatult seotud riigiga
2) Kanoonilise õiguse mõju 3) Õiguskultuuri kõrge tase 4) Õigusriigi mõiste üldine toetamine Romaani-germaani õigusperekonda kuulub Eestis Civil law. Kujunes mandri euroopas välja rooma õiguse uurimise ja rakendamise tulemusel. Õigusnorm on kõige tähtsam. Anglo-Ameerika õigusperekond Common law. Kujunes välja inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki inglise keelseid riike. Kui kontinentaal õigusperekonna juures oli kõige tähtsam õigusnorm siis siin on kõige tähtsam kohtulahend. Quasi-Läänelik õigus Põhja-korea, Kuuba, Hiina. Mitte läänelik õigus kaug-ida ja aafrika. Õigussüsteemis eristatakse erinevaid harusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigisi. Õigusnormide liigitamise aluseks õigusharudesse on õiguslike reguleerime objekt ja õigusliku regullerimise meetod. Õiguslike reguleerimise meetodeid võib olla kaks.
kehtestamisele ja kasutamisele). Vastavalt regulatsiooni viisile- võib norme omakorda liigitada kohutavateks (sooritada kindlaid positiivseid tegevusi)subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest), keelavateks (subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest) ning õigustavad normid (määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusi). Struktuur: Hüpotees tingimused, mille puhul õigusnorm kehtib. Dispositsioon subjekti õigused ja kohustused antud tingimustel. Sanktsioon riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse normi rikkuja suhtes. Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigussüsteem on ühe riigi ulatuses kehtivatest õigusnormidest moodustuv tervik. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus ja selle moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstitutsioonidest ja õigusnormidest.
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: · õigusnormide nõuetest kinnipidamine; · õigusnormide kasutamine; · õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide (seaduste) nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
Õiguse peamiseks allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja laduspretsedent. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga ja börsiõigus, konkurentsi ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus.
reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod – Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodid jagunevad: 1) Autonoomne meetod – Selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhete subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod – Loob sellise suhte kontsruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Mis on õigusperekond?
mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi:
Õiguse alused NB! Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1. tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; 2. subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (e õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad); 3. normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni). Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa): 1. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2. dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3
(ühiskonna huvides). Füüsilised isikud Füüsilise isikuõigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. Esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks. avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega. Õiguse subjektid üksteisele allutatud. Eraõiguslik õigussuhe - seotud üksikisiku kasuga. Õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis. SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME
juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigus, kui selliste „õiguslausete“ kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratlusele konkreetne sisu.7 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud. Seaduse normid, millel on kõrgem juriidiline jõud. Seadusejärgsed aktid. Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. Ajalise kehtivuse järgi, ajutised normid või alalised normid. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed (käsud, keelud), suhteliselt
Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT -ÕIGUSNORM Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel. Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist.
korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse ssubjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele. 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteesi liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume,
avalik-õiguslik – loodud avalikes huvides (riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik) Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a neid, mis on omased ainult inimestele. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest. 52. Tsiviilõigussuhte objektid Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad ja õigused, millele tsiviilõigussuhe on suunatud. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust
kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Riik, kohalik omavalitsus, Riigikogu. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Osaühing, aktsiaselts, sihtasutus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme
(subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma
(subjektide) vahel. *HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus; 3 eraõiguse –pärimisõigus, ühinguõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, võlaõigus, autoriõigus; 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad.
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga
................................. 7 32. Mis vahe on volitusel ja volikirjal........................................................................................................... 7 33. Juriidilise isiku lõpetamine...................................................................................................................... 7 34. Töölepingu mõiste................................................................................................................................... 7 35. Töötaja ja tööandja .................................................................................................................................. 8 36. Kuidas vaidluse korral eristada töölepingut ja muud tsiviilõiguslikku lepingut ..................................... 8 37. Töölepingu kohustuslikud tingimused .................................................................................................... 8 38. Millistel juhtudel võib töölepingu sõlmida määratud ajaks ..............
HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? ÕA-Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Õigusnormi funksioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. 20. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm : 1) lähtub riigist 2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. 3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. 4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist.
Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. 2 Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest 1)huviteooria avalik õigus lähtub ühiskonna e avalikust huvist, eraõigus üksikisiku huvist (kasust) 2)subjektiteooria avalik õigus: vähemalt üks subjektidest peab olema riik, eraõigusel on mõlemad subjektid eraõiguslikud isikud 3)alluvusteooria avaliku õiguse puhul on üks subjekt teisele õiguslikult allutatud, eraõiguses on mõlemad subjektid õiguslikult võrdses seisus. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse 1)avalik õigus riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus 2)eraõigus tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) 6. Õigusakt eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid
vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele
struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa (Kiris jt 2009). (Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (Kiris jt 2009). Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum (samas). Õigusinstituut on õiguse allharu. ) ÕIGUS --- Eraõigus ja avalik õigus. õigusharud --- õigusinstituut (õiguse allharud õig. akt õigusnorm PS seadus seadlus VP määrus VV korraldus - otsus käskkiri Õigussüsteemide tüübid Mandri-Euroopa õigussüsteem Angloameerika ehk common law süsteem Skandinaavia õigussüsteem Islami, hinduistlik, judaistlik õigussüsteem Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem Mandrieuroopa õs-s kohus ei loo uusi õigussüsteeme/norme. Angloameerikas on pretsedenti õigus
Nimeta õiguse allikad (ehk õiguse vormid) on: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava; 2. Õigusteadus; 3. Kohtu- ja halduspretsedent; 4. Leping; 5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Tava erinevus õigusnormist tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajaalise ja korduva kasutamise tõttu, kuid õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. Õigusnormi mõiste õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel,
valdus- valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 5) omavaldus- valdaja valdab asja oma asjana 6) võõrvaldus- valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana 7) täisvaldus- vallatakse tervet asja 8) osavaldus- vallatakse asja reaalosa 9) ainuvaldus- üks valdaja 10) kaasvaldus- mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja
(subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad lepingu osapooled. Lihtkirjaliku lepinguga on võrdne poolte kirjavahetus. Seaduses ettenähtud lihtkirjaliku vormi või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing kehtetu (tühine). 10. Esindamine. Esinduse liigid. Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks
Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus – rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
