mulje. 2.2. Tehingu mõiste § 67 Tehingu mõiste. Tehing on toiming, kus on tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühe ja mitmepoolseks. Ühepoolne vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus (nt lepingud) Sarnane mõiste: ühe- ja mitmekülgsed ning ühe- ja mitmepoolsed (lepingud) NB! Pole samased mõisted. Toiming õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Tehing, mis ei ole leping (üks tahteavaldus) nt testament. Mille poolest erineb tehing ja toiming? Toiming ei pruugi olla tahteavaldus erinevalt tehingust! (Tehing on ka toiming.) Toiming õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. (Toiming on kõige üldisem mõiste.) Nt autoriõigused. (Eesmärk: kunst - tekivad õigused, mis pole tahtlikud.) 2.3. Kaasuste lahendamise skeem 1. Tuleb välja kirjutada tekstis sisaldavad subjektid. NB! Täpselt nii nagu tekstis on 2. Tuleb välja kirjutada õigussuhte objekt. NB
(testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus Ühekülgne on tehing, kus on ainult üks kohustatud pool. Mitmekülgne on tehing, kus mõlemad poole on kohustatud. Ühekülgne (laenutehing), mitmekülgne (ostu-müügi). NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed (kohustatud on kas üks pool või mitu poolt ostu-müügi leping, laenuleping) ; ühepoolsed ja mitmepoolsed(tahteavaldus on kas ühelt poolt või rohkem kui ühelt poolt, nt testament Toiming- õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Nt: maali maalimine (autor loob kunsti ja automaatselt tekivad autoriõigused) 1. Leping on kõige kitsam, kaks tahteavaldust. 2. Toiming ja tehing erineb sellega, et toimingus ei pruugi olla tahteavaldust. 3. Tegu/ toiming ja tegu erinevad: tegu on inimtahtest sõltuv ja erineb toimingust sellega, et tegu võib olla ka õigusvastane. Tegu on juriidiline fakt, inimtahtest sõltuv 4
2) kasulik - eset parendatakse (lagede värvimine) 3) toreduslik - kui taotletakse eseme mugavust (ilus lamp) Väärtus - harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. erineb müügihinnast. ettevõte - vara, majandusüksus, mille kaudu ettevõte tegutseb vara - isikule kuuluvate rahaliste, hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum tahe - pole seaduses defineeritud tahteavaldus - tahte avaldamine 1) otsene tahteavaldus - sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2) kaudne tahteavaldus - väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (poes kaupa kassalindile asetades) 3) Vaikimine või tegevusetus - loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast tahe ja tahteavalduse vahe? tahtes ei pruugi olla avaldust millal muutub tahteavaldus tehinguks
pead üle andma korteri ja vastu saama raha. Abstraktsiooniprintsiip:.kinnistusraamatusse pole keegi kantud kaasuse tekstikohaselt. Seega omanik ei ole teada. 251. Kui tehingus on 2 tahteavaldus, kas tegemist on toiminguga? Ei,siis on tegemist lepinguga. 252. Nimeta tahteavalduse kolm viisi? Otsene, kaudne ja vaikimine või tegevusetus. 253. Mis on otsene tahteavaldus? Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.(sõnaselge tahe/suuliselt väljendatud/, suuline v kirjalik leping.)nt otsene kiri 254. Mis on kaudne tahteavaldus? väljendub teos, millest võib järeldada tahteavaldust (käe surumine)(kaupade asetamine kassa lindile). 255. Mis on vaikimine või tegevusetus? Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või
tehingutest, sündmustest ja õigusvastastest tegudest. Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping. Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament. Ühepoolne tehing nt testament?? Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5 Tehing ja toiming erinevad selle poolest, et tehingus ei pruugi olla tahteavaldust, nt autoriõiguste tekkimine. Objektiivne õigus- õigusnormid Positiivne õigus- kehtivad õigusnormid Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!! Kui konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes õigus. Nt minule kuulub see pastakas!!!
Juriidiline fakt: Sündmus – ei sõltu inimese tahtest. Tegu: Õigusvastased Õiguspärased: o Toiming – autoriõigused, kui need omandatakse õiguslike tagamõteteta - õigusliku tähendusega tegu Tehing – testament, ühepoolne, mitmepoolne, ühekülgne, mitmekülgne Leping – ostu-müügi leping, vähemalt kahepoolne Tehing – tahteavaldusega toiming, leping, testament. Tehingut ja toimingut eristab see, et tehingu puhul on tahteavaldus, aga toimingu puhul ei pruugi seda olla. Lepingu ja tehingu erinevus on see, et lepingu puhul on vaja kahte osapoolt 2. Loeng
Millises järjekorras tuleb tõlgendada TsÜS-i õigusnorme? Järjekorda pole. Analoogia- säte , kus tõlgendamist pole. Võetakse lähedane säte. tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada Tsiviil õigussuhe Õigussuhte mõiste Õigussuhe- vähemalt kaks poolt. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Miks ühiskondlik suhe? Sest väljaspool ühiskonda võib olla ka suhteid. Milline suhe ei ole õigussuhe? Suhe, mis pole õigusnormidega reguleeritud. Miks me ütleme õigusnorm, mitte lihtsalt norm? Muidu võib olla moraali norm, religiooni norm jne. Õigusnormid välja jätta: selle sõnaga rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga, olla võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid - vähemalt 2; objekt ja sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK
Kui vaba on riik eraõiguse subjektina oma otsustes? Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on eraõiguses käsitletav võrdse partnerina. Omanik otsustab oma vara üle, aga riik peab siiski lähtuma üldistest huvidest. Kas Eestis on tsiviilseadustik ?- funktsionaalses mõttes on olemas, kuid faktiliselt on tsiviilseadustik 5 osaseadust. Kohtupraktika õiguse allikana? Kohtupraktika ei ole õiguse allikas. Kohtupraktika kaudu kujuneb seaduse tõlgendamise ja rakendamise praktika, sellest seisukohast oluline. Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde. tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid. Kollisiooninormid: rakendatavus ei ole seotud territooriumiga; ajaline- seadus hakkab kehtima alles jõustumisest; kehtivus isikute suhtes- enamus norme on üldkehtivad kõikide isikute suhtes (füüsiliste ja juriidiliste);
Nõue tähendab õigust nõuda kelleltki millegi tegemist või millegi tegemisest hoidumist. Eraõigusliku kaasuse küsimus on: kes võib kellelt nõuda mida millisel õiguslikul alusel? Kes (õigustatud isik, kohtumenetluses hageja) võib kellelt (kohustatud isik, kohtumenetluses kostja) nõuda mida (teatavat käitumist – nt asja üleandmist, raha maksmist - või sellest hoidumist – nt eraeluliste andmete levitamise lõpetamist) millisel õiguslikul alusel (nõude alus ehk õigusnorm, mis võimaldab sellist nõuet)? Alusnorm - õigusnorm, mis võimaldab õigustatud isikul kohustatud isikult midagi nõuda (sisaldab kas „on õigus nõuds…“ või vastupidi „on kohustatud..“) Levinumad üldise iseloomuga ja selle aine raames käsitletavad nõudenormid: VÕS § 108 lg 1 ja 2 (lepingu täitmise nõue), AÕS § 80 (vindikatsiooninõue), VÕS § 1028 lg 1 (alusetu rikastumise nõue) TsÜS-is nt: § 84 lg 1; § 90 lg 2; § 101 lg 1; § 130 lg 1 ja 2, § 38 lg 1.
1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Objektiivse õiguse võime jaotada kaheks osaks: eraõigus ja avalik õigus. Tegelikult on tegemist õigusnormide liigitamisega. Meie õigussüsteem põhineb Rooma õiguse retseptsioonil. Kaks olulisemat õigussüsteemi on:
vahetult kohustustehingu kehtivusest. st juhul kui kohustustehing osutub tühiseks, kuid selle tühise tehingu järgi on asi juba üle antud, siis saab asja tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid. Tahteavalduse mõiste Tahteavaldus ei saa olla ilma tahteta. Tehingu tegija peab tahtma mingit õiguslikku tagajärge. Tahe peab olema väljendatud, et tal oleks õiguslik tagajärg. Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse saavutamiseks. (1)Ühepoolseks tehinguks piisab ühe poole tahteavaldusest. (2)Mitmepoolne tehing eeldab poolte väljendatud tahteavaldusi. (3)Võib olla tegemist tahteavaldusega mis ei ole tehing. Tahteavalduse liigid tahe võib olla väljendatud kolmel viisil : 1
õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaarne. 1) kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem (kodifitseeritud õigus) (ka Eesti) 2) retfertdine õigussüsteem e. Common Law (nii kodifitseeritud kui ka kohtupretsedendid) 3. Õiguse allikad Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 4. Õigusnormi mõiste Käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õiguslausena. õiguslike tagajärgede esilekutsumine sisaldub alati õigustloovas aktis täitmiseks kohustuslik üldiselt e. impersonaalselt
§ 67. Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing, mis ei ole leping : (üks tahteavaldus) nt testament Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu Tehing ja toiming erinevad sellepoolest, et toimingu ei pruugi olla tahteavaldus Tahtavaldust ei ole - auutoriõigused Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus. Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping.
õigusjärglust (lisaks õigustele lähevad õigusjärgluse puhul üle ka kohustused e. isikute vahetumine õigussuhtes). Õigusjärglus jaguneb: 1. universaalõigusjärglus- õigusjärglane astub õiguseelneja asemele kõikidesse õigussuhetesse (nt pärimine, äriühingute ühinemine) 2. üksikõigusjärglus- ühelt isikult lähevad teisele üle vaid üksikud õigused ja kohustused Õigusjärgluse alused: 1. Tehingud- testament, pärimisleping 2. Seadus- seaduse alusel pärimine, nõude üleminek seaduse alusel Subjeltiivsete õiguste muutumine ja lõppemine Muutumine: 1. Kokkulepe- õigustatud ja kohustatud poole ühine otsus 2. Kohustatud isik on kohustused osaliselt täitnud 3. Kujundusõiguse kaudu Lõppemine: 1. Lõppeb konkreetse isiku õigus, kuid läheb teisele isikule üle- õigusjärglus 2. Õiguse eksisteerimine lõppeb- jur.isiku likvideerimine 3. Nõuded ja vastuväited
6. Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse, sh kaitse riigivõimu eest. 7. Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine. 8. Seadusandliku võimu prioriteet täidesaatva võimu suhtes. Seadus peab olema kehtestatud demokraatlikul viisil – väljendab enamiku valijate tahet. Õiguse tunnused: 1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum 2. Kehtestatud riigi poolt 3. Selles väljendub riigi tahe 4. Ta on üldkohustuslike normide kogum 5. Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus: 1. Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. 2. Õiguses väljendub riigi tahe. 3. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Saksa majandusteadlane ja jurist Max Weber märkis, et poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Saksa filosoof Hegel ütles, et õigus on poliitika väljendus
18. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal? Katseaeg on tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks vajalikele nõuetele. Maksimaalselt neli kuud, mille jooksul võib lepingu üles öelda (vähemalt 15 päeva ette) (tööandja ei tohi töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga). Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. 19. Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel? Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks, kui
1990 aastate alguses tekkis vajadus luua täiesti uut tsiviilõigust. (niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima). Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud: anglo-am, skandinaavia süsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia üksikud seadused, mandrieuroopa kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat).
õiguse valdkonnas, õigusharus (Ibid, lk 82). 3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist.
seadust/regulatsiooni. 1990 aastate alguses tekkis vajadus luua täiesti uut tsiviilõigust. (niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima). Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud: anglo-am, skandinaavia süsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia – üksikud seadused, mandrieuroopa – kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat).
1. Mis on õigus (õiguse mõiste)? ÕIGUS/ius - rooma õigussüsteemis oli õigusnormide jaoks tarvitusel termin ius. Mõnevõrra lihtsustatuna öelduna on õigus õigusnormide kogum. ÕIGUSNORM omakorda kujutab endast riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglit või põhimõtet. Õigusnormide kehtestamise peamiseks eesmärgiks on ühiskonnaliikmete kooselu õiglane korraldamine. Õigusnormide puhul (rakendatakse sundi). Selles väljendub riigi tahe ja seda kontrollib riik. Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. 2. Mille poolest õigus erineb moraalist/religioonist/tavast/õiglusest? Lisaks õigusnormidele on sotsiaalseteks normideks ka moraali- ja tavanormid. Nii moraali- kui tavanormidel on ühiskonnaliikmete käitumise kujundamisel oluline osa, ka
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks).
Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (nt kinkeleping või testament). Sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub (võtab kinke või pärandi vastu). Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena. Juriidiliste faktide liigid. Juriidilisteks faktideks nim. sellised tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Kõik tegelikkuses aset leidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega, on seega juriidilised faktid. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjekti tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest, nt inimese surm, üleujutus jne
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks).
Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohaselt käsutamisel lakkab olemast või võõrandatakse 8. TEHINGU mõiste ja liigid. LEPINGU mõiste. (IV osa, 3 peatükk: ÜLDSÄTTED) a) Mõiste- Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. b) Liigid: ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Näiteks: testament, tasu avalik lubamine, vaidlustamine, ülesütlemine Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Näiteks: lepingud või juriidilise isiku organi või seltsingu otsused. c) mõiste- Leping on tehing kähe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
2) tehingu liigist (ühepoolne või mitmepoolne). 1.Fiktsiooniteooria Juriidiline isik on fiktsioon, mis võimaldab käsitleda konkreetset kooslust kui õigussubjekti. Ainus tegelik Ühepoolne tehing - vajalik ühe isiku tahteavaldus (TsÜS §67). Nt testament, lepingust taganemine. õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet. Mitmepoolne tehing - vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on alati leping. 2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet. Juriidiline
vastutust võib/saab kuidagi piirata? Juhatuse liikme volituste algus ja lõpp on seotud isiku valimise ja tagasikutsumisega selleks õigustatud isikute või organi poolt. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui uhingul on nõukogu, valib ja kutsub liikmed tagasi nõukogu. Juhtimise eest vastutavad vaid juhatuse liikmed. Juhatus on osauhingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osauhingut. Igapäevase majandustegevuse seisukohast on juhatus kõige olulisem organ. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. Seadusest tulenevalt ei ole juhatuse esimehel erilisi eeliseid. Erinev on see, et juhatuse esindusõigust võib piirata
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks.
nõusolekut ega heakskiituilma kohtu nõusolekuta. Kohus teostab ka eestkostja tegevuse üle üldist järelevalvet, sh võib eestkostjalt nõuda aruande esitamist. · Elukoht (TsÜS § 14) - koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ehk kus asub tema alaline eluase. Isikul võib olla mitu elukohta. Elukoha kindlaksmääramiseks on oluline kolmandatele isikutele äratuntav isiku tahe oma elukoha määratlemise osas (koht millega isik on kõige enam seotud). Isik, kes alaliselt kusagil ei ela - tema elukoht on igakordne viibimiskoht (kodutu). Elukoht rahvastikuregistri seaduses. Omab tähendust: - valimistel; - maksude tasumisel; - avaliku ülesande täitmisel. Elukoha tähendus positiivses ts.õiguses (nt TsÜS §69 lg.2;3; VÕS §85 lg.2 p.1; lg.5). · Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18).
Äriühingud KOV üksused Erakool Tartu Ülikool Pangad Ministeerium Mittetulundusühingud NEED KANTAKSE NEED LUUAKSE SEADUSE ALUSEL. REGISTRISSE I ISIK- õigus nõuda II ISIK juriidiline kohustus I ISIK pöördub kohtusse Aluseks leping mille seda täita aga ei täida aluseks on seadus ehk õigusnorm Kohus teeb otsuse Lahendiks otsus - vaidlus lahendatud Lahendiks määrus - kui sisuliselt vaidlust ei ole. Kohtutäitur täitemenetlus-tegemist on sundtäitmisega 6.ÕIGUS JAGUNEB Siseriiklik õigus.Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ja õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses. Rahvusvaheline õigus- reguleerib riikidevahelisi õigus.
Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, deponeeritakse temale kuuluv raha. TEHING on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud võivad olla kas ühe- (kinkimine, pärandamine) või kahe- ja mitmepoolsed. Kahe või mitmepoolsed tehingud on lepingud. TAHTEAVALDUS Tehing kujutab endast isiku tahteavaldust, see tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja omades neist õiget ettekujutust. Otsene tahteavaldus võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnade tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu teostamise tahet. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Seadusega vastuolus olev tehing on tühine, v.a. juhul, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale
· Põhiseaduses ja inimõiguste tagamine · Seadusandliku võimu prioriteet täidevsaatva võimu suhtes. Õiguse mõiste, õiguse seos majanduse ja poliitikaga Õigus on käitumisreeglite või normide kogum. Mis on kehtestatud või sanksoniseeritud riigi poolt. Mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. · Käitumisreeglite kogum · Ta on kehtestatud riigi poolt · Selles väljendub riigi tahe · Ta on üldkohustuslike normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu . õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Max Weber poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Poliitika on riigi tegevus ühiskonna elu korraldamisel, et õiguspoolitika kaudu määratletakse
Maakohtu otsuse kohaselt ei ole osanikud nõude loovutusega nõustunud, kuna kohtule ei ole esitatud vastava sisuga osanike otsust. Maakohus leidis, et volikiri, millega RV juhatuse liikmed on volitanud A. Gailitit sõlmima hagejaga nõude loovutamise lepingut, ega ka RV juhatuse otsus, millele on alla kirjutanud kõik RV juhatuse liikmed, ei saa olla käsitatav osanike nõustumusena tehingu tegemisega isegi siis, kui neis dokumentides on väljendatud kõigi RV osanike või nende esindajate tahe. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, märkides, et osanike nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena. Kolleegium sellega ei nõustu. 13. ÄS § 181 lg 3 esimene lause sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuse kaudu, mis on
erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
