Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusõpetus – Tsiviilõiguse Ül. 1-25". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hagi, linnavalitsus, notar, aktsept, metsamaa, sõbranna, müüja, kaie, tütrele, ühistu, aktsepti, ostjal, seadusliku, tulundusühistu, võlausaldaja, oferdi, ülikond, tarbijakaitse, maie, hoiule, kehtetu, sõlmima, pärimisõiguse, stuudio, üürilepingu, käru, korterelamu, võlgnik, kuuske, väetised, ints, benno, vahepeal, võtnud, lennartraamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K. oli valmis kõik kirjaniku teosed ära ostma. Teoste hinda tõstis ka see,et teosed olid varustatud tuntud kirjaniku autogrammidega. Mari P. oli raadiost õigusnõusaatest kuulnud, et kui mingit asja katkematult vallata üle 5. aasta, siis võib valdaja saada asja omanikuks. Seetõttu arvas ta , et tal on õigus Lennart M-i teosed müüa tuttavale, mida ta ka tegigi. Kuid 3 kuud hiljem tuli Mari P. juurde ärritatud sõbranna Maie R., kes teatas, et ta oli näinud antikvariaadis Lennart M. teoseid, mis kuulusid talle, sai teada müüja ja see teatas, et ostis raamatud Mari P. käest. Maie R. nõudis kogu raha üleandmist talle kui omanikule. Mari P. väitis vastuseks, et ta on 7 aastat hoidnud tema raamatuid, teadmata kus ta elab(sõbranna oli vahepeal endisest elukohast välja registreerinud ega jätnud teadet uuest elukohast). Ta oli teda otsinud, et küsida kas ta vajab neid raamatuid, kuid
Teoste hinda tõstis ka see,et teosed olid varustatud tuntud kirjaniku autogrammidega. Mari P. oli raadiost õigusnõusaatest kuulnud, et kui mingit asja katkematult vallata üle 5. aasta, siis võib valdaja saada asja omanikuks. Seetõttu arvas ta , et tal on õigus Lennart M-i teosed müüa tuttavale, mida ta ka tegigi. Kuid 3 kuud hiljem tuli Mari P. juurde ärritatud sõbranna Maie R., kes teatas, et ta oli näinud antikvariaadis Lennart M. teoseid, mis kuulusid talle, sai teada müüja ja see teatas, et ostis raamatud Mari P. käest. Maie R. nõudis kogu raha üleandmist talle kui omanikule. Mari P. väitis vastuseks, et ta on 7 aastat hoidnud tema raamatuid, teadmata kus ta elab(sõbranna oli vahepeal endisest elukohast välja registreerinud ega jätnud teadet uuest elukohast). Ta oli teda otsinud, et küsida kas ta vajab neid raamatuid, kuid sõbrannat leida polnud võimalik. Veel nimetas ta, et kuigi nende vahel polnud sõlmitud hoiulepingut, hoidis ta
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas
Pankrot - püsimaksejõuetus Lõppemine – registrist kustutamisega juriidiline isik lõppeb. Registrist kustutamine. Avalik – õiguslik juriidiline isik lõppeb, kui riigikogu lisab seadusele juurde selle osa, et see avalik-õiguslik juriidiline isik loetakse sellest kuupäevasst alates lõppenuks. Piret ostab Tallinna Kaubamajast allahinnatud saapad. Koju jõudes avastab ta, et saabaste lukk on katki. Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, kuna tegemist on allahinnatud kaubaga, mida ümber ei vahetata. 1) Subjektid – Piret ja Tallinna Kaubamaja 2) Objektid – Saapad ja raha 3) Kontroll – Piret on füüsiline isik, TK on eraõiguslik juriidiline isik – aktsiaselts, kui äriregistrist vaadata. Peast me ei tea, mis TK on, seega õigussuhe puudub. ESEMED ESE, OBJEKT (sünonüümid) – Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei. Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a
E-kirjaga on võimalik muuta kirjalikku lepingut §78 (3) Elektrooniline vorm – peab olema välja prinditav, peab sisaldama nimesid, peab olema tehingut sõlmivate osapoolte poolt digitaalselt allkirjastatud. Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole- kohtupraktika võrdsustab nendega. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Notariaalsed vormid: Notariaalne kinnitamine – notar kinnitab ainult allkirja, tehingu sisu ei kinnita Notariaalne tõestamine – täis notariaalne toiming, kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar notar selgitab poolte õigused ja kohustused jne. Tõestamine – notariaalne toiming Tõendamine – tõendi esitamine; oma väite usutavaks tegemine (toimub kohtus) TEHINGU KEHTETUS Kehtetu tehing – tehing millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Jaguneb kaheks:
sisekorraeeskirjad. Kogunesime külalistemaja fuajeesse. Hageja esindaja nõudis tasumist. Nõutud summat me ei maksnud, kuna selle nõudmine ei olnud põhjendatud. Pärast kauakestvaid vaidlusi lahkusime kell 12.30 külalistemajast. Seda tõendab mh ka asjaolu, et kell 12.32 tegi hageja politseile väljakutse, nagu keelduksid külalistemaja kliendid maksmast neile osutatud teenuste eest. Politseipatrulli saabudes kell 13.12 olid kõik juba ära sõitnud. Palun jätta hagi rahuldamata.“ Küsimus kohtunikule: kas hagi tuleb rahuldada? Vt ka RKTKo 3-2-1-64-07, RKTKo 3-2-1-56-08, RKTKo 3-2-1-44-09, RKTKo 3-2-1-98-09, RKTKo 3-2-1-109-11, RKTKo 3-2-1-56-11 Hüpotees: H saab K-lt nõuda VÕS 108 lg 1 alusel 750€ + 750€. VÕS 108 lg 1 1. raha maksmise kohustus (VÕS 35 - väljasõit kell 12.00, VÕS 37 - tüüptingimused said lepingu osaks, VÕS 42 - kas tegemist on tühise tüüptingimusega?) 2
......2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435 2 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus?
Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. (3) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus ühingu nõudel kehtestada konkurentsikeelu käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajaks. 4. Täisühing, milles on kolm osanikku, võttis aktsiaseltsilt laenu. Laenu ta tähtajaks tasuda ei suutnud. Aktsiaselts esitas kohtuse hagi vastava summa väljanõudmiseks täisühingult. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et täisühingul ei ole võla tasumiseks piisavalt vara. Aktsiaselts esitas laenu tasumise nõude osaniku B vastu. B väitis, et ei ole kohustatud laenu tasuma, sest vastavalt ühingulepingule vastutavad täisühingu kohustuste eest ainult osanikud A ja R. Millise otsuse saab kohus teha? VUTT: Kohus peaks hagi rahuldama. Kas kohus saab hagi rahuldada või ei
ruumide kasutamiseks hakkas lõppema. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku koosolek katkestada
ja jätkata 5. juulil, kuna samu ruume ei ole võimalik varem kasutada.
ruumide kasutamiseks hakkas lõppema. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku koosolek katkestada
ja jätkata 5. juulil, kuna samu ruume ei ole võimalik varem kasutada.
Ta on seaduslik esindaja. 191. Nimeta TsÜS-is käsitletud seaduslikud esindajad? Eestkostja, juhatus (täisosanikud), likvideerija. 192. Mis on lõppemine? registrist kustutamine 193. Mis on pankrot? püsiv maksejõuetus 194. LAHENDA KAASUS: Piret ostab Tallinna Kaubamajast allahinnatud saapad. Koju jõudes avastab ta et saabaste lukk onkatki. Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, sest tegemist on allahinnatud kaubaga , mida ümber ei vahetata.Kas piretil on nõudeõigus? .P1)Piret, tallinna kaubamaja .Q 2)Saapad ja raha .R 3) Piret, tallinna kaubama-ei sobi .SVastus:õigusuhe puudub. 195. Mis on ese? objekt, (asjad, õigused ja muud huved, mis võivad olla õiguse objektiks) ese ei pruugi olla kehaline. 196. Mis on asi?
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõi
Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem – selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi – kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks – 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem – välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus
Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
liikmetele;kui vara jääb puudu-pakrott).likvideerimist korraldavad likvideerijad, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Ta on seaduslik esindaja. Lõppemine-registrist kustutamine ;pankrot-püsiv maksejõuetus Kaasus Piret ostab Tallinna Kaubamajast allahinnatud saapad. Koju jõudes avastab ta et saabaste lukk onkatki. Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, sets tegemist on allahinnatud kaubaga , mida ümber ei vahetata.Kas piretil on nõudeõigus? 1)Piret, tallinna kaubamaja 2)Saapad ja raha 3) Piret, tallinna kaubama Vastus:õigusuhe puudub. IV LOENG. ESEMED Ese- objekt, (asjad, õigused ja muud huvid, mis võivad olla õiguse objektiks).Ese võib olla ka mittekehaline Asi-kehaline ese Erinevus:asi on kehaline. Objekt- Vara-Esemete kogum
seda heaks, siis loetakse see tehing kehtivaks ( TsÜS § 13 lg 3). Tuuakse selline eelis, kui isik on teinud endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta on otsusevõimetu. 2.4 Elukoht Elukoha mõiste on antud TsÜSi § 14 ja § 15: elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Tsiviilõiguslikult on elukoha määrang oluline tehingute täitmise seisukohalt ( kui miski tuleb täita nt võlausaldaja või kelle iganes elukohas). Kui asi läheb kohtusse, siis tuleb hagi avaldada kostja elukoha järgi. Siis on jällegi elukoha määrang oluline. Elukohta määratletakse tegelike asjaoludega, elukoht võib olla ka mitmes kohas. Kui on tegemist alaealiste või teiste piiratud teovõimega isikutega, siis on määratud see elukoht vastavalt TsÜSi § 15. Elukohast eristatakse tegevuskohta majanduse- või kutsetegevusega tegelevad inimesed. Tegutsemiskoht puudutab just kutsetegevust, enamjaolt puudutab juriidilisi isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.
Kanne on deklaratiivne, sest seaduses ei ole kirjas, et see on konstitutiivne. Juhul, kui kohtule saab teatavaks osaühingu juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle lepinguga esitada? OÜ võiks nõuda lepingu täitmist ja rohkem võimalusi pole. Sellega kaitstakse tsiviilkäivet, et lepingud jääksid maksimaalselt kehtima. 2 kaasus OÜ müüja OÜ ostja vahel sõlmitakse ML ja toimub osa käsutamine. Kas osa käsutamine on osa ülekandmine? Osa on õigus, käsutamine saab rakenduda asjale, aga mitte õigusele. Õigust saab üle kanda. Osa ülekandmine lahendatakse nõude loovutamise sätete järgi. Kas määrus tuleks tühistada? ÄS § 33 lg-d 5, 6. Küsimus on tegelikult selles, kas kande tegemise formaalsed eeldused on antud juhul täidetud või mitte. Seda saab vaadata dokumentide järgi, mis registripidajale esitatud on.
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja s
Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada, siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus. Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus.
krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17). 3-2-1-17-12 p 15, Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme kohta lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustuse ulatust täpsustavad VÕS § 14 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seadus § 95. 3-2-1-171-14 p 14, Kohtud leidsid, et kostja pole oma teavitamiskohustust rikkunud, kuna kostja ei teadnud ega
ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? 6.Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? 3. ÄS § 306 lg 1 4. ÄS § 316 nõukogul selline pädevus puudub 5. TsÜS § 31 lg 3 2. lause pädevust ei tohi ümber jagada- esindusõigus on ju juhatuse õigus 306 lg1! Ja 316-s pole kirjas et nõukogul oleks esindusfunktsioon. TsÜSi regulatsioon välistab nõukogu poolt tehingu tegemise õiguse. 6
Lepinguga kokkulepitud kirjalikule vormile laienevad kirjalikule vormile seaduses sätestatud nõuded. Kirjalikku taasesitamist võimaldava normi puhul peab tehing olem atehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teindu isiku nimesid kuid ei pe aolema omakäeliselt allakirjutatud.Tehing on notariaalselt kui ta on koostatud kirjaliku tonkumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud. Tehingu notariaalsel tõestamisel notar kontrollib lepingu sisu ja seletab tehingu õiguslikke tagajärgi poolte jaoks. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisvara võõrandamist, OU osavõõrandamise ja jagamise leping, abieluvara leping jne. Seaduses ettenähtud vorminõuete eiramine, toob reeglina kaasa lepingu tühistamise. Tehing võib olla tühine algusets peale, st kehtivat tehingut ei ole tehtud. Tühisel lepingul ei ole alguseat peale
tunnustele, töötasu maksmine toimus aga töövõtja poolt esitatud aruannete ja arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse. Ta nõudis saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitist ning viiviste väljamõistmist. AS hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et tasu maksmata jätmises on jurist ise süüdi – ta ei esitanud aruandeid tehtud töö kohta ega vastavaid arveid. Kasutamata puhkuse eest hüvitise maksmine on ette nähtud TLS-is, mis töövõtusuhetele ei laiene. AS väitis, et jurist on omaks võtnud pooltevahelised töövõtusuhted: ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kelle tegevusalaks oli märgitud õigusabi osutamine ja ta sai AS-ilt ettevõtlustulu
Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide kogum on kuidas koostatud? Ajalooliselt tuntakse 2 tsiviilõiguse süsteemi (kuidas tsiviilõiguse normid on konstrueeritud): Institutsiooniline süsteem tsiviilõigusnormid on jaotatud kolmeks põhiliseks institutsiooniks Isikud Asjad Hagid (omandamise viisid) Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Sveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900.
tsiviilõiguse normid on konstrueeritud): EKSAMIKS Institutsiooniline süsteem – tsiviilõigusnormid on jaotatud kolmeks ! põhiliseks institutsiooniks Isikud Asjad Hagid (omandamise viisid) Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Šveits, aga ka Eesti
arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse. Ta nõudis saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni ning viiviste väljamõistmist. 2 AS hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et tasu maksmatajätmises on jurist ise süüdi ta ei esitanud aruandeid tehtud töö kohta ega vastavaid arveid. Kasutamata puhkuse eest hüvitise maksmine on ette nähtud TLS-is, mis töövõtusuhetele ei laiene. AS väitis, et jurist on omaks võtnud pooltevahelised töövõtusuhted: ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kelle tegevusalaks oli märgitud õigusabi osutamine ja ta sai AS-ilt ettevõtlustulu. Juristi tahe oli
ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot. Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise tingimused“ (tingimused), mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud
§13. Otsusevõimetu isiku tehing (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. Elukoht ja tegevuskoht Elukohal on tsiviilõigusele oluline tähendus, sest kohustuste täitmine on tihti elukohaga seotud. Kohtualluvuse määramine hagi esitamise kohaks on reeglina kostja elukoht. §14. Elukoht ja selle muutmine (1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. 13 (2) Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. (3) Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
tahteavalduse sisu jms Tudengi teadmised ja oskused: 1. eristab võlasuhte tekkimise aluseid; 2. oskab eristada võlasuhte ja nõuete subjekte; 3. oskab leida üles õiguslikult olulised faktilised asjaolud ning analüüsida, millised võiksid olla nõuded võlasuhtest; 4. saab aru hüpoteesi formuleerimise vajadusest ning oskab kontrollida kaasuse lahendamise üldskeemi esimest elementi; 5. teab, millised on müügilepingu tunnused, müügilepingust tulenevad müüja ja ostja põhikohustused; oskab eristada hoiu-, töövõtu, laenu-, üüri- ja rendilepingut ja nendest tulenevaid põhikohustusi. Kaasuste lahendamisest: kaasustele antud vastused peavad olema õiguslikult põhjendatud. See tähendab, et tudengil tuleb leida üles asjakohane õigusnorm, hinnata selle õigusnormi eeldusi, kaasuse asjaolusid ja seejärel teha õiguslik järeldus (nn subsumeerida). 1. Kaasus „Itaalia kingad“
pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise tingimused“ (tingimused), mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot. 1 Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid.
annaabi.ee 
