ÕIGUSKORD JA KORRAKAITSE 1. KAASUS kohutuasi 2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9
otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi valitsus omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ , kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus valla või linnakogu esinduskogu , valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks kohtuvõim seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim , mille ülesandeks on õiguse mõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus kohtuasi advokaat kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks
otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Avalik õigus-õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. Eraõigus-õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus-kohtuasi. Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil. Apellatsioonikaebus-1 astme kohtu otsuse edasikaebamine 2 astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutatakse.
essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes
RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes
arutamisest osa. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus – kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Lisaks on tähtis, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Erapooletus tähendab seda, et peame olema mõlemast poolest nö võrdsetel kaugustel. Kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise nõue. Tsiviilasjades on kohtuniku taandamise alused: ta võttis asja eelnevast läbivaatamisest osa tunnistaja, eksperdi, tõlgi, esindaja või sekretärina. ta on poolte või teiste protsessiosaliste sugulane muud asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust erapooletuses
Advokaadil on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega, kohtuda vabalt ja segamatult kliendiga ning selline suhtlemine on konfidentsiaalne. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Samas on teatud juhtudel aga kaitsja osalemine kohustuslik, et vältida negatiivseid tagajärgi. Tasuta õigusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega kohustuslikus korras ette nähtud või menetlus või kohtuasi on keeruline. Samuti on isikutel õigus taotleda riigi õigusabi vastavalt riigi õigusabi seadusele. Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. Õigus viibida asja arutamise juures PS § 24 lg 2 Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii
seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma. Kohtunikud nimetab samuti president, tuginedes aga seejuures Riigikohtu ettepanekule
tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest, mille puhul on seadusega ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikõigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses. Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu. Järelevalve teostamine Õiguskantsleril on asja menetlemise käigus vaba juurdepääs järelevalvealuste asutuste ning lepitusmenetluse poolte valduses olevatele dokumentidele ja muule materjalile ning kohtadele. Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku
7) Kohtuistungi avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole esitanud taotlust istung kinniseks kuulutada, sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; *õigusemõistmise huve. 8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon (prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne) tuleb kohtus selgepiiriliselt eristada kohtu ülesandest lahendada kohtuasi ja et prokuröri loobumisel süüdistuses järgneb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine (v.a kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, siis on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks). 9) Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisuse põhimõte (§ 15) - *Maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud
PEAMINISTRI KANDIDAAT Kui presidendi kandidaat läbi kukub on presidendil 7 päeva aega valida uus kandidaat. Kui teine kandidaat ka läbi kukub, siis kolmanda kandidaadi esitab riigikogu ise. Kui see ka ebaõnnestub siis president peab saatma kolme päeva jooksul laiali selle riigikogu ja tulevad erakorralised valimised. Taas iseseisvunud Eestis sellist nalja pole olnud. Valitsuse liige ei tohi olla mitte üheski teises riigiametis. Tulundusettevõtete nõukogusse ei tohi ka kuuluda. Neile on antud ka isikupuutumatus. Teda saab vastutusele võtta kriminaal korras ainult õiguskantsleri ettevõtetel ja riigikogu enamuse loal(51). Kui tuleb kokku uus koosseis, siis vana valitsuse volitused lõpevad. Peaministri surm toob kogu valitsuse tagasi astumise. Kui riigikogu avaldab umbusaldust kas peaministrile või kogu valitsuse koosseisule. Umbusalduse protsetuuri võib algatada 1/5 riigikogust (21) ja läbiminekuks on vaja koosseisulist häälteenamust (51)
b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel
Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?).
nimetatakse föderaalriikideks. Neid riike , kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika , tuntakse kui unitaarriike. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed : · Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud · Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament · Kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus · Riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru Põhiseadus ja teised õigusaktid.
-Personaalne võimude lahusus- eeldab, et ühe võimuharu esindajad ei kuuluks teise võimuharu juurde. •Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult nii on võimalik riigivõimu seaduse piirides hoida. Võimude lahususena on võimalik tagada efektiivne tööjaotus. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud, kontrollides ja tasakaalsutades üksteist. Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. 2.18 Sotsiaalriikluse põhimõte •Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest •Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum
Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Võimu teostamise meetodid Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli
õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Juhatuses esimees ja aseesimees valimised üheaegsed (koalitsioon vs opositsioon või kaks kõige tugevamat fraktsiooni) Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 11
kohtumajast saab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja.) 65. Milliseid kohtuasju arutavad maa- ja linnakohtud, halduskohtud maa- ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maa- ja linnakohus teevad ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 66. Kes on rahvakohtunik rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maa- ja linnakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on 1) süüdi
tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev.
rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge juhib edaspidi kaitseväe juhataja; kaotati kaitseväe juhataja ametinimetamise sätted (õigus läks valitsusele, enne oli RK-l) Kaks viimast võeti vastu kahe järjestikuse RK koosseisu poolt. 5
Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale
alusel antud ülesandeid. Ametid- on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Inspektsioon- on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Riigikantselei- VV juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Maavalitsus- on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus. Kaitsevägi- on VV alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja.
a enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast seda) – isik peab olema riigis elanud seadusega kindlaksmääratud aja, kodakondsus taodeldakse vabatahtlikult, põhiseaduse tundmine, ustavusvanne uuele riigile, võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada, võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Eestis omandab sünniga kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes eeldab Eesti kodakondsust. Vabariigi Presidendi ametikohta võib täita vaid Eesti kodanik sünnilt. Monarhias ei ole kodanikke on vaid monarhi alamad. Territoorium – on ruumiline ala, mille piirdes teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvestatakse: riigipiiriga piiratud maismaa osa
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
(mitte nimeliselt) PA oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu. Alusas tööd 13. Septembril 1991. Sinna kuulus 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt valitud saadikut. 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? Muudetud 4. korral: 25.02.2003 (jõust 17.10.2005) KOV volikogu valimiseks neljaks aastaks 05.10.2003 (jõust 06.01.2004) § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes EV PSi aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. 12.04.2007 (jõust 21.07.2007) preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
aluspõhimõtetele ning alustada EL-st lahkumiseks vajalike toimingute tegemist aluspõhimõtete rikkumise tuvastamisel. o otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt, kuni Maastrichti kriteeriumide täitmiseni oli Eesti suhtes kehtestatud erand. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse: § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist. Vastu võetud rahvahääletusel. Tekkis olukord, kus Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse küll EV põhiseadust, kuid
- Seadusandlik võim (§65 Riigikogu funktsioonid põhifunktsioonid (1) ja (16) vt põhiseadus ,,rahvas" viitab parlamentarismi põhimõttele; §3 Riigikogu ülesandeks on legitimeerida riigivõimu teostamist) - Täidesaatev võim (§87 Valitsuse funktsioonid põhifunktsioonid (1), (3), (6)) - Kohtuvõim (§146 + §15 (2)) - Institutsionaalne võimude lahusus võimude teostamist ei saa eraldada nt ajaliselt (kindlasti peab looma erinevad institutsioonid Riigikogu (§59), Vabariigi Valitsus (§86), Kohtuvõim (§146, täpsustavad §148, §149)), lisaks: Vabariigi President (§77) - Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi täita korraga mitme võimuharu funktsioone, nt §63
Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus (valgustusfilosoof Charles de Montesquieu määratlus). Rahva valitud esinduskogu (parlament, Eestis Riigikogu) tegeleb seadusandlusega seadusandlik riigivõim, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Ükski neist ei saa täita teiste riigiorganite ülesandeid, st üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult sel viisil on võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike
48 tunni (PS § 21).See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. Õigusemõistmise põhimõtted - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. Õigusemõistmise avalikkus , Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul, Otsuse väljakuulutamise avalikkus , Süütuse presumptsioon , s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama , s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal
5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati ,,eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade" IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge juhib edaspidi kaitseväe juhataja; kaotati kaitseväe juhataja ametinimetamise sätted (õigus läks valitsusele, enne oli RK-l) Kaks viimast võeti vastu kahe järjestikuse RK koosseisu poolt.
5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge juhib edaspidi kaitseväe juhataja; kaotati kaitseväe juhataja ametinimetamise sätted (õigus läks valitsusele, enne oli RK-l) Kaks viimast võeti vastu kahe järjestikuse RK koosseisu poolt.
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
o Ainuõigus kasutada vägivalda o Otsused on kohustuslikud o Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises o Riigivõimul on selge võimasutuste hierarhia Võimude lahususe printsiip isikliku huvi konflikti vähendamine ning vähendada altkäemaksu pakkumist, ebaõiglast kohtlemist, kallutatust - korruptsiooni - 4 võimu (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, meedia) o Horisontaalne kõik võimud on eraldi, lahusus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim o Vertikaalne Keskvõim - Kohalikvõim kohalik omavalitsus Seadusandlik seaduste vastuvõtmisõigus esindaja on riigikogu. Täidesaatev e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
