Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusalused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teovõime, kadunu, abikaasade, pärimis, õigusvõime, surnuks, subjekt, riigiteataja, üleval, nurgas, tsiviilseadustik, õigusõpetus, perekonnaõigus, pärimisõigus, alanejad, õed, tööõigus, tööandja, töötaja, õigussuhted, suhtumist, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tegusid, protsessiõigus, uurimine, tsiviilõiguse, subjektidon nad aga kindlasti kaks erinevat asja. Õigussuhte subjektid- õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja
25. Õigussuhte subjektid. Füüsilised isikud. Juriidilised isikud – seadusega loodud isikud. -> Eraõiguslikud juriidilised isikud: Loodud erahuvides. Vastava isikuliigi kohta käivad seadused. Nt: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, turundusühistu. + sihtasutus, MTÜ – luuakse teatud varakogumi valitsemiseks. -> Avaõiguslikud: Riik, KOV, muu – Eesti Pank, Estonia, TTÜ, Haigekassa, Kultuurkapital, Töötukassa jne. 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Algab sünniga ja lõppeb surmaga (va pärimisõigus). Õigusvõime võib olla seotud vanuse, sooga jne. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada. Erinevates õigusharudes on teovõime erinev. Üldiselt loetakse teovõimeliseks 18-aastast inimest. Piiratud teovõime on alaealisel. Teovõimetu isik on inimene, kelle puhul on tehtud
ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime: Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine: Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad
Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest. Õiguse analoogia rakendatakse õiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõigus lubab analoogia põhimõtte kasutamist. Täiendavaks abinõuks seaduse rakendamisel. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed; tsiviilõiguse subjektid; õiguste ja kohustuste kandjad Õigusvõime on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TSüS §7. Füüsilise isiku õigusvõime (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. 7
Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest. Õiguse analoogia rakendatakse õiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõigus lubab analoogia põhimõtte kasutamist. Täiendavaks abinõuks seaduse rakendamisel. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed; tsiviilõiguse subjektid; õiguste ja kohustuste kandjad Õigusvõime on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TSüS §7. Füüsilise isiku õigusvõime (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa
õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel; · määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. · siia kuuluvad ka notariõiguse............ Perekonna õigus: · reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, venerate kohustutest laste vastu, laste kohustustest venerate vastu, abikaasade varalised suhted; · põhiline normistik sätestatud perekonnaseaduses. Tööõigus: · reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotuid suhteid; · reguleerib töösuhete loomist, lõpetamist ning töötajate tööaja kasutamist. töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaeg, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset;
ja funktsioone. Õigusnormid. Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Õigusnormi loogiline struktuur: 1. Hüpotees (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg, subjekt jne); 2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1
Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud. Ül. mis nende pädevusse ei kuulu ei ole õigust täita. Tsiviilõiguse kogu C.I.C Dispositiivsuse pm subjektidel on õigus teisiti kokku leppida, kui seadus on ette näinud. Disp. Piiramine on erandiks. Nt juhul kui kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega. TÕ subjektid on f. ja j.isikud. JURIIDILINE ISIK Juriidilise isiku tunnused: Täielik õigusvõime Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu Eraldatus oma liikmetest Iseseisev varaline vastutus Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiliste isikute abil on võimalik ellu viia eesmärke, mis ületavad üksikisiku võimalusi ja võimeid. Juriidiline isik on kas Eraõiguslik v Avalik-õiguslik. Kolme kategooriasse liigitatakse tegevuse eesmärgil: 1)äriühingud ja tulundusühingud2)Sihtasutused(pole liikmeid, on loodud vara kaitsmiseks või
Üldosal on funktsionaalne tähendus ning see hõlmab ka institutsioonilisele süsteemil iseloomuliku isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused.
Tehing – tahteavaldusega toiming, leping, testament. Tehingut ja toimingut eristab see, et tehingu puhul on tahteavaldus, aga toimingu puhul ei pruugi seda olla. Lepingu ja tehingu erinevus on see, et lepingu puhul on vaja kahte osapoolt 2. Loeng Tsiviilõigussuhte subjektid Õiguses on subjektid ja objektid. Isikul on õigused ja kohustused, asjal need puuduvad. Loomad ei ole subjektid (neil on õigused, aga puuduvad kohustused). Õigustatud ja kohustatud subjekt. Kaks poolt. Subjekt (isik) – õiguste ja kohustuste kandja. Subjektist teeb subjekti õigus ja teovõime. Õigusvõime – võime omada õigusi ja kohustusi. Vaja , et eristada objekti subjektist. Teovõime – võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Neid on kaks, sest õigusvõimest üksi ei piisa. Õigusvõime on võime midagi omada, teovõime on võime midagi teostada. Teovõime on vajalik, kuna kõik isikud ei suuda oma õigusi realiseerida. Neid on vaja inimeste kaitsmiseks.
Siis alati abstraktne printsiip! Otsida tekstist tingimusi. 2. TSIVIILÕIGUSSUHE 2.1. Õigussuhte mõiste Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe (nt liikluseeskiri, kommunaalsuhe). Õigusnormid ehk seadused, nende täitmist tagavad riiklikud institutsioonid (politsei, kohus, ministeeriumid jne.) Õigussuhe pole nt sõprus ja religiooniga seotud suhe (samas kui pere, abielu on). Õigussuhtel on kolm elementi: 1) Subjekt iskud, kes õigussuhtes osalevad. Õigussuhtes osalevad subjektid on pooled. (Alati 2 subjekti!) Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt ja teine pool kohustatud subjekt. Kellegi õigusele vastab alati kohustus. Ühekülgne või mitmekülgne. Ühekülgne kohustatud isik on ükspool (nt laenusuhe võlgnikul on kohustus võlausaldajale). Mitmekülgne kohustatud isikud mõlemal pool (nt ost-müük).
Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool (sisaldub seaduses), aga niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus e. juriidiline fakt, niipea tekivad inimeste........... S.t. et tekib õigussuhe, suhe, millega subjekt seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Sellega õigusnormi üldine ettekirjutus on jõudnud konkreetse indiviidi tasandile. Seetõttu subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused kujutavadki endast õigussuhte juriidilist sisu. Seetõttu võib ka öelda, et õigussuhe on reaalsuses eksisteeriva materiaalse (faktilise) suhte juriidiliseks vormiks. (Suhe on nii-kui-nii, kuid vahel antakse sellele juriidiline vorm, tehakse see kohustuseks; nt. vabaabielu). Õigussuhte sisuks on seega
4) Tööõiguslikud suhted 5) Perekonnaõiguslikud suhted 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Liigid: 1) Füüsiline isik inimene 2) Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime on võime oman Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla-, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud, esindus, tähtajad ja tähtpäevad, tsiviilõiguste teostamine ja kaitse. 2. Perekonnaõigusega (Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt). 3. Pärimisõiguse (Pärimisseadus) reguleerib suhteid, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega. 4. Võlaõigus (Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
Isikud 1) Füüsilised isikud (peab olema elus) 2) Juriidilised isikud; (eraõiguslik j. isik; avaõiguslik j. isik) Õigusvõime algab Füüsilise isiku elusalt sünniga Õigusvõime võib tekkida ka alates eostamisest, kui laps sünnib elusalt era.õ. juriidilistel isikutel registrisse kandmisega aval.õ juriidilistel isikutel seaduses sätestatusega Õigusvõime lõppeb füüsilise isiku surmaga era.õ. isikul registrist kustutamisega aval.õ isikul seadusega sätestatud ajast §8 (1) Teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja kanda kohustusi ja omada tsiviilõigusi. Täielik teovõime tekib 18-aastaseks saanud füüsilisel isikul. (2) Alaealistel, vaimuhaigetel, nõrgamõistluslikel ja psüühikahäiretega inimestel on piiratud teovõime. Vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistluslikus on sünnijärgne ja ravimatu. Psüühikahäire vaieldav, case by case, ka arstid vaidlevad. Vaimuhaiguse jms puhul oluline sõna kestvalt.
Säilimise tagab riik riik jälgib õigusnormide täitmist (õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist). Riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite (politsei, kohus,kontroll- ja järelvalveorganid) abil, kohaldades õigusrikkujate suhtes riigisundi. Õigussuhte pooled ehk subjektid on konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid) 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Füüsiline isik - inimene (peab eristama isiku õigusvõimet ja isiku teovõimet) 1 Õigusvõime (sünnijärgne) riik tunnustab meid õiguste ja kohustuste kandjana, tunnustab meid süsteemi osana Teovõime (tekib vanusega) selle saab seaduslikul alusel peale õigusvõime saamist. Teovõimeline isik on
ainult õigused. Või kahepoolsed, kus mõlemal poolel on õigused ja kohustused, nt müügi leping. Varalised õiguse don suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsutuslepingu alusel tekkinud õigused, nõuda varaliste väärtuste üleandmist või muude soorituste tegemist Ka perekonnaõigus sisaldab varalisi suhteid reguleerivaid norme, nagu abikaasade ühisvaraõiguse reziim, ülalipidamis kohustused jne Isiklike õiguste ehk mittevaraliste, moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus.
tegevusetust. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. Nt õigus nõuda omandi tagastamist. 3. Konstitutiivsed õigused - annavad isikule õiguse ühepoolselt õigusi luua/muuta/lõpetada. Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine. Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1. Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule 2. Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. 3. Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. · Subjektiivsele õigusele vastab reeglina juriidiline kohustus (ühe isiku õigusele vastab teise isiku kohustus) · Suhe õigustatud ja kohustatud isiku vahel, on ÕIGUSSUHE! Absoluutsed subjektiivsed õigused (suunatud kõikide isikute vastu) - isiksusõigused (elu, keha, tervis, vabadus, nime õigus, õigus kujutisele, perekondlikud õigused)
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte akt. �
23. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu Õigussuhte säilimise tagab riik Õigussuhe kannab määratletud iseloomu 24. Õigussuhte subjektid. Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need isikud, kes on õigussubjektsed. Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 25. Subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega. 26. Õigussuhte sisu. Õigussuhte juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused:
6. Kellele annab õiguskord avalik- õigusliku isiku staatuse õigussuhtes? Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, avalik-õiguslikud sihtasutused (nt. rahvusringhääling, rahvusraamatukogu jne), mis on loodud avalikes huvides ja selle konkrteetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, selle organid ja nende pädevus jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. 7. Millised on peamised teenuste osutamise lepingud võlaõiguses? 1) Käsundusleping üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingule
õigussuhte sisus 12. Kohtusüsteem. Eestis toimub kolmeastmeline KS. Koosneb maa-ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1.aste), ringkonnakohtutest (2. Aste) ja Riigikohust (3.aste) 13. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. (TsÜS) – sisaldab juriidilise isiku mõistet ning üldregulatsiooni. TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse, sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted 14. Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime. 15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine. 17. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (välja arvatud neid, mis on omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid
erinevusest, aga ka subjektide käitumist mõjutavate motiivide erisustest võib õiguse realiseerimine toimuda erinevalt. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelavate normide täitmine. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguse aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatud viisil käituda. Õigussuhte mõiste ja struktuur
käitumine · Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel Õigusnormi võime kujutada järgmise tingivuslausena: Kui ... (hüpotees), siis.. (dispositsioon) vastasel juhul ... (sanktsioon). Õigusliku reguleerimise meetodeid on põhimõtteliselt 2: · Autonoomne meetod reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel) · Autoritaarne meetod selle puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud. Õigus norme võib liigitada erinevate tunnuste alusel, subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse: · Seaduse norme riigikogus vastuvõetud seadustes ja neil on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes teiste õigusnormidega · seaduse järgseid norme sisalduvad seadusest madalamates õigusaktides ja nad on vastavalt madalama juriidilise jõuga.
kohustuste kaudu. 3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte elemendid on: 1. Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled; 2. subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte seovad; 3. õigussuhte objekt. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigussuhte subjektid füüsilised isikud, juriidilised isikud Õigusvõime õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel täisealiseks saamisega. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saades.
1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks normiks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. Käsud ja keelud. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega, kohaldades vajaduse korral õigusrikkuja suhtes riiklikku sundi. Õigusnormid täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, kohu jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3. õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik teised sotsiaalsed normid olid kohustuslikud teatud isikute suhtes
01.2009)-reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Tsiviilõiguse allikas on ka TSÜS paragrahv 2 kohaselt tava. Tava tekitab käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduuvaks. Kuid tava ei saa muuta seadust. Õigusteoorias on vaieldud selle üle, kas kohtupretsedent on õigusallikaks. Tsiviilõiguslikus suhtes osalev subjekt peab vastama nendele nõuetele, mis esitatakse õigussubjektile ka teistel õigusharudes ja mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik võ juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime
võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik- õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik: kriminaalõigus, protsessiõigus, riigiõigus Era: äriõigus, autoriõigus, asjaõigus 6. Õigusakt. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma
Inimestevaheline seos õigusnormi Subjektid alusel Subjektiivsed õigused ja jur kohustused Tekib subjektiivsete jur õiguste ja Objekt kohustuse kaudu Säilimise tagab riik Määratletud iseloomuga Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja jur kohustusi iseseisvalt teostada Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt jur vastutust toimepandud õigusrikkumise eest ÕS subjektid: ÕS sisu: Füs isikud (inimesed) Subjektiivne õigus Jur isikud Jur kohustus ÕS objektid o Materjaalsed esemed
individualiseeritud kas kahe- või ühepoolselt Õigussuhte struktuursed elemendid 1) Õigussuhte subjektid eht suhte pooled 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte omavahel seovad 3) Õigussuhte objekt materiaalse või mittemateriaalse hüve näol, millele on üheaegselt suuatud suhte subjektide huvi ja mille tõtu nad seovad end õiguste ja kohustustega 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Lõppeb surmaga. Üldiste õiguspõhimõtete järgi kõigil riigi kodanikel ühesugune. Pole võimalik piirata ega ära võtta, õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda.
õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 13. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.See on kõigil ühetaoline ja piiramatu – algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime, mis sõltub isiku vanusest ja psüühilisest seisundist, on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Füüsilise isiku deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 14
annaabi.ee 
