vene ajaloolase mõtteid. Mihkel pidas Borist alati andekaks ning eriliseks õpilaseks, kuid pidi nüüd pettuma. Mihkel Justus pani Borisele hindeks viie, alles pärast seda luges väetuntud ajaloolase mõtteid ja leidis need Borise kirjatöös kajastuvat ilma ühegi viiteta autorile, seetõttu on õpetaja vihane ning räägib õpilasega karmilt. Boris eitab vene ajaloolase mõtete kopeerimist, mis Martin Justuse veelgi rohkem endast välja viib. · Preili Mäger, noor matemaatika õpetaja tunneb Martini vastu huvi, kuid mees pole naisega suhtlemisest eriti huvitatud. Zoloogia õpetaja looduse armastus tundub Justusele eluvõõra, vastuolulise ning surnud moraalina. · Martin kavatseb jääda suvel linna, et Sokratesest raamat kirjutada. · Martin justus elab eeslinnas kahekordse üürimaja teisel korrusel koos kuueteistkümne aastase tütre Astridi ning oma naisega
Minule isiklikult ei meeldinud. Liiga palju filosoofilisi arutelusid. Kuid ta siiski näitab, et inimesed on üksildased ja käituvad tunnete järgi, ehkki ise soovivad olla mõistuseinimesed. Minuarust tahtis autor selle teosega öelda, et tunded loevad kõige rohkem ja neid ei saa taltsutada. Inimesel on elus vaja küsivat ja analüüsivat vaimu. Üksindus on tegelaste väärtuste ja kaotuste põhi ja põhjendus. Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast. Appolloni sünnisaare Delose pidustustele saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva edasi. Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt. Purjekas, mis Tallinnas sadamast avamerele sõidab. Pärast kohtumise ajalooõpetaja Martin
jalutuskäigu ajal kohtab ta juuditari Isabellat,( ta ema väidab, et ka Prantslane) kelle ema on kirjatarvete poes müüja. , kes on ümbruskonnas tuntud kui "juudipoe omaniku tütar", kellega neil areneb väga sügav ja intiimne vestlus. räägivad Sokratesest. Martin on neiust vaimustuses, kuigi too sobiks talle tütreks Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Nad jalutavad mere äärde, nimetavad ühte purjekat ohvrilaevaks, Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele, et need seal ohverdada Apollonile. Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia. Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaksIsabella viskab teda takjaga Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru..nad hakkavad salaja kohtuma ja lepivad kokku jalutuskäigu järgmisel päeva. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin
Gert Helbemäe Gert Helbemäe (Einborn) sündis 10. novembril 1913 Tallinnas. Isa oli jõukas mees. Ema poolt soti verd ja isa poolt hispaania verd.Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule
kirjutada raamat Sokratesest. Naine kutsust meest Narva-Jõesuu puhkama, mida nad iga aasta suvel tegid, kuid mees keeldus, tuues ettekäändeks raamatu kirjutamise. Justus jäigi üksi linna raamatut kirjutama. Esimesed kaks nädalat läks raamatu kirjutamine lennates. Justus oli jõudnud raamatu kirjutamisega Sokratese kohtumõistmiseni, kus Sokrates pidi surema läbi mürgikarika joomise, kuid surm lükkus edasi, sest Ohvrilaev läks kolmekümnepäevasele merereisile Delose saarele. Justus tutvus juudi rahvusest noore klaveriõpetaja Isabellaga, nad käisid mere ääres jalutamas ja filosofeerisid Sokratese teemadel. Isabella nägi mere peal laeva ja ütles Justusele, et see ongi ohvrilaev, mis läheb Delose saarele. Isabella tegi Justusele ettepaneku , et need 30 päeva võiks neile kuuluda. Martin Justus nõustus sellega, andes märku oma otsusest järgmisel päeval kohtumisega. Nad läksid piritale jõe kaldale istuma
Ohvrilaev Gert Helbemäe Peategelaseks on ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja Martin Justus. Boris Mänd oli saanud ajaloo 5, kuid õpetaja oli hiljem avastanud, et Boris oli oma tööd maha kirjutanud vähe tuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus ütls seda ka Männile ning too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud. Koolis oli kaks kuju: Kreutzwald ja Sokrates. Direktor oli küll soovinud Platoni büsti,
Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a
Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a
Ptk. 1 Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et Boris Mänd on oma teadmised maha viksinud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama. matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetu. Ptk. 2 Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama. Justus tahab koju jääda. Ema ja tütar on pettunud Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Kohtab Isabellat . räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a
Kokkuvõte loetud romaanist Autor ja teos: Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ Ilmumise aeg:1960 Mis liiki romaan, milliseid erinevaid määratlusi teate: psühholoogiline armastusromaan (mõttemaailmas pinge, draama, siseheitlus), filosoofiline, ummikelu romaan Romaani pealkirja seletus: Vanakreeka mütoloogia, Sokrates. Delose saarele saadeti 7 noormeest ja 7 neidu, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Minotaurose, kellele oli varem ohverdatud igal üheksandal aastal inimesi. Selle 30-päevase reisi jooksul ei tohtinud Ateenas surmaotsuseid täide viia, seega ootas Sokrates 30 päeva oma surma. Ohvrilaeva sümbol tähistas ka Martini ja Isebeli suhet. Moto: Küsitlemata elu ei vääri elamist. (Platon, Apol. 38A) Inimene peaks endale esitama olulisi
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu
aeg eemal, isa nägi ta ainult mõnel korral aastas ja oli tema jaoks lihtsalt üks mees, kes postkaarte saatis ja vahel külas käis. Inglismaale jõudes tundis ta kohe keelebarjääri, Rootsis oli ta vähemalt saksa keelegagi hakkama saanud. Keele murest aitas üle saada tema isa poolatarist armuke Bodagna, kes oli talle järgnevatel aastatel ema, õpetaja ja sõbra eest. Hiljem sai temast ka Magnuse esimene tüdruksõber. Neiu oli küll Magnusest üle kümne aasta vanem , kuid see neid ei heidutanud. Alguses oli Bodagna natuke aega ka Magnuse isa armuke, kuid see ei kestnud pikalt. Veidi pärast seda, kui poolatar oli lahkunud , oli ta juba uue naise leidnud , kellega ta ka abiellus. Selleks, et abielluda , pidi tema eelmine naine, Magnuse ema surnuks tunnistatama. Kuid keegi ei teadnud, kas ta oli elus või ei. Mõne sõbra valetunnistuse abiga läks see Magnuse isal aga läbi. See oli Magnusele ka viimaseks piisaks
vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna saame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Kui ikka oli parajasti kolmenädalane tsükkel, siis oli sul Nõukogude korrast täitsa pohhui," meenutab Teet Kallas, mees, kes kord (purjus peaga, muidugi) Gloria restoranis karjus "Maha nõukogude võim!" ja selle eest pool aastat Patareis istus. Teisalt nii naljakalt kui see kirjaniku elust kõneldes tänapäeval kõlab raha oli ju palju! Suurte tiraazide pealt saadi tuhandeid rublasid honorariks. "Päevade kaupa istuti KuKus. Mahajoodud raha võis ju lühikese ajaga tagasi teenida," kõneleb Jüri Tuulik vaimustunult. Boheemlus käis kokku ka ülemaailmse ajavaimuga. "Ma ei oska seda siiski mingiks elupõletamiseks või raha hävitamiseks pidada, see oli pigem lihtsalt olemise rõõm," arvab Jüri Tuulik. Ta meenutab Jaltas veedetud draamaseminare, mis möödusid kõik ohtra veinijoomise tähe all. Juhtus, et kogu seminari käigus ei pandud ühtegi repliiki paberile. Kaugver valdas
murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi). Kuskil allilmas asetseb Hadese palee, mis on paljude väravatega ja tulvil külalisi. PILET NR 3 KAKS SUURT MAAJUMALAT DEMETER E. CERES Demeteril oli ainuke tütar, Persephone. Ta kaotas tütre, kohutavas mures võttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks. Hades viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima, kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud
määrasid ikka veel olevikku. Juba sellest ajast peale, kui kuninganna Klytaimestra oli tütre ohverduselt tagasi jõudnud, oli kättemaks oodanud. Ta võttis enesele armukese, kelleks oli Thyestese, Atreuse venna ja Agamemnoni onu, poeg Aigisthos, keda ta ei saatnud isegi siis minema, kui Agamemnon Trooja alt tagasi jõudis. Rahvas teadis muidugi kõike. Palee õuele veeres kaarik, kus kuninga kõrval istus kaunis, kuid võõra välimusega neiu. See oli Kassandra, Trooja kuninga Priamose tütar, kelle Agamemnon oli sõjaväe poolt kingituseks saanud. Kui kuningas kaarikust väljas, tervitas Klytaimestra teda ülevoolavalt, kuid Agamemnon vastas talle külmalt, kuigi ta polnud oma naise truudusest kuulnudki, ja tutvustas talle Kassandrat paludes, et Klytaimestra ta vastu võtaks ja tema eest hoolitseks. Nad läksid paleesse, aga raugad ja Kassandra jäid endiselt palee ette ootama. Kassandra,
teemal harida; kommunist; Lugu: Elu möödus Harala rahvast arstides. Surmapõhjus: loomulik surm 4.26. Vella Silla Sünnikoht: Harala Olemus: arg; tagasihoidlik; lasi Maxil enda üle võimust võtta; vaikne; vagane; Lugu: Noorena läks Vella Max Krassi juurde teenima, loomi talitama, vett kandma ja lehmi lüpsma. Kui ta ühel lõunavaheajal perenaise pitspükse loputas, tuli peremees tema juurde mingit käsku andma ning võrgutas neiu ära. Vella oli vaikne ja vagane ning lasi kõigel sündida. Hiljem mõtles ta enesetapu peale, aga see läks luhta. Surmapõhjus: veetõbi 4.27. Peeter Ots Sünnikoht: Harala Olemus: ei pooldanud kommunismi ega saanud selle alustest aru; eestimeelne; Lugu: Tal oli poeg, kes sai kasvatatud eesti vaimus ja eesti toiduga. Ometi sai temast punane, kui ta oli kolm aastat Venemaal sõdinud. Poeg tegi kolhoosi ning kiitis seda. Perekond: poeg Surmapõhjus: südamerabandus 4.28. A. Jänes
Lopel sünnib sama renessansi dramaturgia, mis Itaalias jäi sündimata (Itaalia commedia erudita sündis aga ei olnud elujõuline). Selgus, et renessansi dramaturgia on hoopis teine kui ette kujutasid Itaalia humanistid. Tuli välja, et reeglid on renessansi vaimule vastu näidustatud, sest need piiravad liikumist, hoogu, välistavad amatöristi nagu loodusele tõmmata korsett ümber. Tema näidendites võidab alati andekam, täisväärtuslikum tegelane. Lope järgi võib saatuse enda kasuks keerata. ,,Koer heintel" originaalis ,,Aedniku koer" selle näidendi tegevus toimub Itaalias Napolis, seal elab lesk krahvinna Diana. Tema majas töötab sekretärina noor kaunis noormees Theodoro, kes ei ole kahjuks aadli päritolu. Ükskord krahvinna avastab, et temas on tärkanud kahtlased tunded Theodoro vastu hetkel, kui Theodoro flirdib teenijannaga, Dianal põletab rinnust, järeldab, et on ise armund mehesse. Seisus ei luba aga tal noormeest armastada. Ainus,
äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal
teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos,
Kõlavad pasunad, hobused tammuvad, read koonduvad, ning juba avatakse väravad, sest Hektor tahab vaenlase vastu võtta lagedal väljal. Ükshaaval väljuvad väravast odadest sakilised väeüksused, mis võtavad positsiooni sisse ümber üksikult keset tasandikku kõrguva Batieia künka. Sõjaväljal on teineteise vastas kaks tervet armeed; niisugust jõudude vastasseisu pole nähtud kunagi varem. Kõlab signaal, kuulutades algust lahingule, mis võib otsustada kogu sõja saatuse. Juhtide seast puudub aga kõige kardetum ja osavam väejuht Achilleus. Ikka veel peab ta viha ning on jäänud oma telki. III laul Sellal, kui kaks armeed teineteisele lähenevad, annab Priamos Helenale korralduse, et see tuleks tema juurde linnamüürile. Ilus naine, kelle pärast nii palju verd on valatud, kuuletub: ,,Sa lasksid mind kutsuda, isa ja kuningas. Mida sa soovid?" küsib ta. ,,Tahan, et sa mulle kreeklaste sangarid ükshaaval kätte näitaksid. Kes on see helkiva
2) Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad
heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile
Kui ema ootamisel on lõpp ja ema hakkab taipama, et poeg pole selline nagu varem oli olnud. 2. Millisel hetkel jõuab kätte sündmuste pingearenduse haripunkt ehk kulminatsioon? poja surm. Haual võõras mees hakkab rääkima. 3. Milles seisneb ootamatu lõpplahendus ehk puänt? ema saab teada, et haiglas polnud pojal midagi rasket viga. Et suured vigastused oli ta saanud mujalt. Ema mõtles, keda ta on oodanud, armastanud, matnud. 4. Mis juhtus selles novellis? (püüa ühe lühikese lausega vastuses kokku võtta novelli sisu) peale sõda jääb inimesest alles vaid vari. On kujutis ja keha, aga pole enam inimlikkust, sisu. Friedebert Tuglas (1886 - 1971) Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Vanemad mõisateenistujad. Sai hea hariduse. Läks Hugo Treffneri gümnaasiumisse õppima, aga kuna ta oli uuenduslike vaadetega, siis jäi see tal pooleli. 1905 toimus üle Eestiline mässude laine, tsaari võimu vastu ja lõppes mõisate põletamisega
Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . » Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi: «Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk käel, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks
lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks
Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad
Temalt ilmus Puskini poeemide tõlkeid ja värssromaani "Jevgeni Onegin" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks. Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund" (1966), kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. "Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirgastunud eluvaade. Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. 7. Edvard Vilde draamalooming
Oli olemas ka kõuemürinat imiteeriv seade. Tegelaste, näiteks jumalate tõstmiseks oli olemas umbes tõstekraanataoline nn masin. Selle agregaadiga on seotud antiikteatris levinud lavastusvõtte nimetus Deus ex machina (ld 'jumal masinast'), mis tähendas jumala ootamatut lavaleilmumist sellesama tõstuki abil. Deus ex machina lahendas harilikult tragöödiate konflikti ja otsustas kangelase saatuse. Väljendit kasutatakse ülekantud tähenduses tänapäevalgi: keerulise olukorra ootamatu, ebaloomulik lahendus. Osalised esinesid maskides, mis näitasid kujutatava isiku sugu, vanust, kõlbelisi omadusi, ühiskondlikku ja hingeseisundit. Mask võimaldas samal näitlejal kergesti mitmes osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks näinud, asendasid kehaliigutused. Näitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanõud, mis võimaldasid kaugemale paista,
,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
