TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK......................................................................................................
2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine
majandatav mets - metsmaa, kus majandustegevus on lubatud (samaväärne rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega „managed forest“ ehk „forest available for wood supply”). Majandatavat metsa saab defineerida ka kui tulundusmetsa ja kaitsemetsa summat. Selleks et metsad oleks järjepidevad ja et metsaressurss ei väheneks, ei tohiks metsade aastane raiemaht ületada pikema perioodi jooksul aastast juurdekasvu. Statistikaameti andmetel raiuti 1994. a. Eestis 3,7 milj. m3 puitu, 1996. a. 4,2 milj., 1997. aastal 5,7 milj., 1998. a. 6,3 milj., 1999. a. 7,0 ja 2000. a. 6,9 milj. m3. SMI andmetel aga oli 2000. aastal kogu raiemaht Eestis 12,7 milj. m3 . Viimastel aastatel on raiemaht suurenenud ca 10 milj m3 aastas (SMI andmed)
Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb: 1. Valgustatusest – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni. * varjutaimed küllastuvad valgust umbes ¼ Päikese täisvalgusest, *valgustaimed umbes ½ täisvalgusest. (st. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. Fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3. Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist. Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, mitu m 2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m 2/ m2, siis
või halvasti täitva metsa asendamine uue ja valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest rühmadesse: paremaga. suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti Metsa kõrvalkasutus tähendab metsast marjade, seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni seente, ravimtaimede, dekoratiiv- ja ravimtaimede 2. fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi -50 0 C ja isegi madalamale, (harilik mänd, harilik ning nende osade korjamist, metsa kasutamist intensiivsus lehe- või okkamassi kohta on kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk,
kuuse puhtpuistu toota 90158 kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on taigas oluliseks toiduallikaks valgejänestele, kuuse-käbilindudele ja rähnidele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad. Tõusmed tärkavad 34 nädalat pärast idanemist ja neil on 89 (harva ka 10) idulehte. Noores eas (esimesed 1015 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal. 3 aasta vanused seemikud on umbes 20 cm kõrgused. Puude juurdekasvu kiirus on kõige suurem 1525 (35) aastastel puudel, küündides soodsates tingimustes 70100 cm aasta kohta. Üle 100- aastaste puude juurdekasv väheneb oluliselt. 1.5 Koht ökosüsteemis Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad rähnid ja käbilinnud, oravad ja hiired. Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas. Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse
mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo viimaseks arenemisstaadiumiks toitekehva turvasmullaga rabaks. Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis. Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel. Dustroofses faasis on raba keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks. Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine. Üheaegselt järvemuda settimisega asustavad
6.3 Mets ja vesi Vee tähtsus Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja väheneb lehtede pind, mis omakorda vähendab assimilatsiooni. Põua tagajärjel hukkuvad ka peenemad juured ja mükoriisa, mis võib vähendada puude juurdekasvu järgmistel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist. Vastupidavus liigniiskusele oleneb puuliigist. Hapnikuvaegusele on vastupidavam mänd. Liigniisketel aladel võivad kasvada ka sookask ja sanglepp, kuid viimane üksnes kohtades, kus vesi on liikuv ja hapnikurikas.
tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus Utilitaarne ressurss Mitteutilitaarne ressurss - Eeldab ressursside vahetut füüsilist - Ei eelda ressursside vahetut tarbimist füüsilist tarbimist - Tarbimine annab üldjuhul otsest - Tarbimine ei anna üldjuhul otsest
tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist tarbimist, näit nafta, põlevkivi Mitteutilitaarsed ressursid. Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, näit maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus Utilitaarne ressurss Mitteutilitaarne ressurss - Eeldab ressursside vahetut füüsilist - Ei eelda ressursside vahetut tarbimist füüsilist tarbimist - Tarbimine annab üldjuhul otsest - Tarbimine ei anna üldjuhul otsest
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus.
See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku.
8-16 cm. Õitseb aprillis, õied on tihedates kimpudes. Vili ovaalne pähklike. Täiesti külmakindel, varjutaluv, talub linnatingimusi, aga mullastiku suhtes nõudlik. Puit on väärtuslik nagu künnapuul. 12. Metsakasvukohatüüpide iseloomustus: Loometsad siia alla kuuluvad pael, rähksel või klibumullala kasvavad madala tootlikkusega (III-V boniteet) mullad. Kõige sagedamini esineva männikud vahel ka kuusikud ja kaasikud. Puitud on madalad ja hõredad, puude juurdekasvu piirab mullakihi väike tüsedus, mis omakorda tingib ebasoodsa veereziimi. Jaguneb 1) Leesikaloo esinevad männikud kohati kuusk ja kask. Õhukesed paepelased mullad. Niiskuse puudus. Alusmets: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik: on hõre, iseloomulikud taimed on lubikas, leesikas, sinilill. (saartel ja Lääne-Eestis). 2) Kastikuloo tekib paepealsetel muldadel, mullakiht on paksem kui leesikaloos ja muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt
t-1 lõpp), At on sissevool perioodil t, Ot on väljavool perioodil t. Kasutades valemit akumuleeruvate ressursside kohta, võib sissevoolu At defineerida kasvuna Gt(growth) ja väljavoolu Ot ammutamisena. Et (extraxtion):St = St-1 + Gt Et. Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et: Gt=0. 27. Jäätmevood. Jäätmevooguide kirjeldamine varu ja voo võrrandi abil. 28. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest. Näiteks kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets. Taastuvad ressursid võivad muutuda taastumatuteks. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos B1 minimaalne varu, et populatsioon säiliks. Punkt asub nullist paremal, kuna
laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub juurepess kuusikutes olulise osa kõige väärtuslikumast tüveosast, männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ● juurekaela laienemine, pudelikujuline juurekael ● võrade hõrenemine ● vaigujooks tüvel ● viljakehad tormiheite puudel ● juurdekasvupuuriga proov Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni Diagnoosimine: ● võra hõrenemine ● tormiheide ● seene viljakehad metsakõdu all, puude juurekaelal või tuuleheite puude juurestikul ● kuivanud kadakad alusmetsas ● kasvukohatüüp (pohla) Juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. Võimalik on kasutada aga erinevaid profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks:
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras
Kolmandaks, küsitletutel on sageli huvi anda maksevalmiduse kohta omakasupüüdlikult valet informatsiooni. Kui küsitletud isik arvab, et tema vastus ei mõjuta tulumaksu või tasu suurust, tekib tal huvi maksevalmidusega liialdada. Nõudluse määramise meetodid: · Hüpoteetilised meetodid: o küsitlused · Kaudsed meetodid: o reisikulutuste meetod o kinnisvara hinna meetod. 22. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: · ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus · ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad ressursid: · ei moodusta varu · ei akumuleeru ega amortiseeru · kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. · Näide: päikesekiirgus
Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Majanduse keskkonnamõju mõõtmine : I ≡ P * A * T Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe
Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne)
alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad
Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid ja ühikud. Keskkonnamõju arvutamine. Mõju on ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Keskkonnamõju tegurid Inimeste arv Isiku tarbimine Hüviste tootmise tehnoloodiad Toodetud hüvised I=P*A*T I - mõju (impact); P - indiviidide hulk (population); A- jõukus (affluence); T- tehnoloogia (technology) 6
Mõõtmistulemused näitavad temperatuuri langemist ka Antarktika sisemaal ja idaosas. Samas on pidevalt soojenenud Lääne-Antarktika. Sealsed liustikud on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kiiremini liikuma hakanud. Põhjuseks on ookeanist lähtuv soe voolus, mis pääseb liustiku suudmeni jääd altpoolt sulatama. Muutuste taga võib olla ka Antarktika vulkaaniline aktiivsus. Antarktika Liustikud Liustike jäämass oleneb lokaalsest kliimast ehk milline on sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaal. Et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Juurdekasvu tagavad sademed. Kõvast pakasest üksi ei piisa, kui lund pole või on vähe. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritsetud ookeanidest, mis on valdava osa aastast jääkatteta ning seetõttu pidevaks sademete allikaks. Viimastel kümnenditel on ülekaalus liustike taandumised. Eriti drastiline on kadu Alpi liustike puhul. Alates 1850. aastast on pindala vähenenud 30-40%, mass poole võrra.
Tavaliselt on kevadel mullas lumevett küllaldaselt ja niiskuse defitsiiti ei teki, pealegi ei ole lehtede veevajadus siis veel maksimaalne. Juunis-juulis pidurdab sademete puudumine sageli tugevalt kasvu, sest sel perioodil lähevad assimilaadid peamiselt jooksva aasta juurdekasvuks. Kuigi välised tundemärgid veepuudust ei näita, väheneb õhulõhede sulgumise tõttu produktsioon ja mõnenädalane suvine põuaperiood põhjustab nii kõrguse kui ka diameetri juurdekasvu langust. Põua tagajärjel hukkuvad ka peenemad juured ja mükoriisa, mis alandab juurdekasvu järgmistelgi aastatel. Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja väheneb lehtede pind, mis omakorda vähendab assimilaatide hulka ja juurdekasvu ka põuale järgneval aastal. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte
võivad nad vett omastada ka lehtede, okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid, puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas. Veedefitsiidi puhul häirub toitainete omastamine ja sulguvad õhulõhed (puud vähendavad transpiratsiooni), selle tulemusel väheneb CO2 voog assimilatsiooniorganitesse, mis omakorda viib puude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad. Puude nõudlikkus kasvukoha niiskusreziimi osas on erinev ja olenevalt nõudlikkusest
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja t
Juhendaja: Elle Kohv 2014 Sissejuhatus Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega. Mis on põlevkivi? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine kütmisel saadakse rohkesti õli
lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1. Valgustatusest- valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni;: varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass
Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud Taastumatud kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik eraldub suurel hulgal soojust. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid. Nafta on orgaanilise päritoluga põlev maavara, tume õlitaoline, enamasti florestseeruv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Sisaldab 82-87 % süsinikku, 11-14 % hapnikku, 0,1-5 % väävlit, kuni 1,7 % lämmastikku, vähem teisi elemente. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores
kasutada. Fossiilsete kütuste kasutamine (põletamine) viib vältimatult nende ärakasutamisele. Mõnedel juhtudel saab loodusvarasid ka suurendada (puistute väetamine, veekogude asustamine kaladega), kuid varade vähendamine on siiski enam levinud. 6 Loodusvarasid on võimalik jagada ühikuteks (m3 puitu, barrel nafrtat, tonn põlevkivi, kg kala, liiter põhjavett jmt). Kuigi need varudd on looduse poolt loodud, ei saa neid tavaliselt kasutada ilma teiste sisenditeta, nt tööjõu või kapitalita. Ammendamatud loodusvarad (füüsikalised ressursivood) on nt päikeseenergia, tuuleenergia, mida vahel liigitatakse küll taastuvateks varadeks, kuid nad ei sobitu ülalesitatud taastuvate loodusvaradega, ja kuigi neid on võimatu ammendada, siis samas ei ole neil taastumisvõimet
Alates 1950ndatest peamised valdkonnad: Õhk Vesi Jäätmed Tuumaenergia ja sellega seonduvad probleemid 3 ,,Limits to growth" 1972 ja selle mõjud: MIT tulevikunägemus Rooma klubi jaoks Majanduskasvu takistavad faktorid Peamised järeldused: Tööstustoodangu jaoks vajalikud ressursid lõppevad ja majandus variseb kokku Vajalik piirata rahvastiku juurdekasvu ning majanduslikku arengut Stockholmi konverents 1972: Peamised järeldused: Majandusarenguga peab kaasnema hoolitsus looduse eest Saastus ei tohi ületada isepuhastus võimet Teaduse kasutamine keskkonnakaitse arendamiseks Peamised tulemused: Rahvusvahelise mõõtme kinnistumine Rikaste vs vaeste riikide vastuolud ja kompromisside leidmine NGOde (Mitte poliitiline organisatsioon) rolli suurenemine. UNEP (United Nations Environment Programme) loomine.
• PÕLLUMAJANDUSLIKUS KASTUSES ALAD, metsakultuurid (puupõllud) Iseloomulikud elustikugrupid • Palju võõrliike – eelkõige kultuurtaimed (aiad, pargid) • Umbrohud (lühike elutsükkel) • Kahjurid • Parasiidid • Koduloomad • Haigusetekitajad (viirused, bakterid) Näiteid esimesena saabujatest • Korvõielised • Ristõielised Paljandunud kaljupind • Põhja-Eesti lahtine põlevkivi kaevandamine • Pioneerkooslused suudavad kanda kinnitada alles 7-9 aastaga • Metsataimed ilmuvad metsastatud kaevandustesse alles 20-25 aasta pärast Ruderaaltaimkond • Prahipaikade taimestu klass • Õuede ja teeservade taimestu klass • Mahajäetud põllumaade taimestu klass • Kaovad põllukultuuridega seotud umbrohud • Vastandiks prahipaikadest põldudele ja aedadesse levivad taimed
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
