.......................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci.......................................................................9 9. Vasco da Gama........................................................................10 10.Fernão de Magalhães.................................................................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents.......................................................................12 13. William Baffin.........................................................................12 14. Abel Janszoon Tasman..............................................................12 15. James Cook...........................................................................13 16. Adam Johann von Krusenstern.....................
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu
Pärnu Ühisgümnaasium James Cook Goegraafia Koostaja:Karl Tulmin Klass: 7B Juhendaja:Marge Kurm Pärnu 2012 James Cook James Cook sündis Yorkshire lähedal väikeses külas. Ta veetis oma lapsepõlve maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes. James läks külakooli õppima ja teda polnud põrmugi vaja õppimisel tagant kihutada. Eriti huvitas teda matemaatika ja muud teadused. Jamesi isa tahtis, et poisist saaks ärimees. Ta oli öelnud: "Poisist peab saama ärimees, sest temal on arvude jaoks andi". Nii läksk
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da
Referaat James Cook Koostaja.Kelli Kiipus Klass:8.c Õpetaja:Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · James Cook`I eluloost lk 3 · Tahitil lk 4 · Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik lk 5 · Uued katsumused lk 6 · Pikk teekond koju lk 6 · Cook`I viimased aastad lk 7 · Kasutatud allikad lk 9 Cook´i meeskonna laev 2 Sissejuhatus: James Cook oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus- Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaeg
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdeld
Kõik kommentaarid