- Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. - Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid. - Töötasid algsetest fotodest väga palju suuremaid, et saavutada võõrendusefekti. KUIDAS NAD SEDA TEEVAD? - Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid. - Stseenid luuakse päriselust ( nt: turistid, ostjad ostukeskuses jne) - Neil on „jahe“ ja objektivistlik suhtumine. - Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. - Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. JAQUES MONORY „Meurtre n°2“ MALCOLM MORLEY „Ühendriikide mereväelane Valley Forge’is“ RICHARD ESTES „Grossingeri pagariäri“ CHUCK CLOSE
linlikud) Mõnikord on aimata ka ühiskonnakriitikat või irooniat Nt kujutati autokalmistuid, äravisatud kodumasinaid Rõhk on sotsiaalsetel, poliitilistel, kultuurilistel teemadel Skulptuuris tegeleti mulaazide valmistamisega (George Segali jälgedes) Muutusid illusionistlikuks Nt ilmekad inimtüübid standartses poeriietuses, kauplusekäru tõelise kaubaga kõrval Tunnused "Jahe", objektivistlik suhtumine tegelikkusesse Lähtumine fotost või slaidist (mitte silmaga nähtud tegelikkusest) Fotolikkuse rõhutamine Kujutatakse täpselt kõiki üksikasju ja kontuure K: Äratuntavate objektide realistlik kujutamine, kus kõik peab olema kujutatud "veatult, inimlike vigadeta, reaalsemalt kui reaalsus ise" Tänan tähelepanu eest!
eemaldades kujundab Chalmers programmi viljakusastme teooria. Viljakusaste on 3 uurimisprogrammi objektiivne omadus, mis näitab, kui palju sisaldub programmis objektiivseid tegutsemisvõimalusi. Eeldades, et teadlased haaravad arenguvõimalustest, võib arvata, et kõrge viljakusega programm tõrjub madalama viljakusastmega programmi välja ning toimub teooriate vahetus. Kuid teooriavahetuse objektivistlik käsitlus peab arvesse võtma ka praktikas saavutatud tulemusi ning kui Chalmersi käsitlus on õige, siis toimub teooriatevahetus teadlikkuse üleselt ja omaette tasandil objektiivselt. Tänapäeval ühe huvitaivam teaduskäsitlus kuulub Paul Feyerabendile, kelle loosungiks on ,,kõik on lubatud". Ta üritab tõestada, et ükski senistest teadusteooriatest ei ole sobilik ning väidab, et kui kellelgi on teadusharule midagi anda, peab ta seda tundma.
naised jõuavad uudistesse, dikteerib nii ühiskonna sooline süsteem kui ka ajakirjanduslik kultuur ja uudiste tegemise traditsioon kitsamalt. Uudiste allikana kasutatakse sotsiaalset ,,tippu" või eliiti, kus naisi on vähem kui mehi ning ka uudiste teema puudutab suurema tõenäosusega poliitilist või sotsiaalset eliiti. Kui uudisekünnise ületab mees, on see midagi loomulikku, naise ilmumist uudistesse peetakse erandlikuks (Halonen 1995). Uudiste diskursus on määratuletud kui objektivistlik ja maskuliinne. Naise ilmumine sinna on häiriv asjaolu, sest naisel on maskuliinses võimudiskursuses üsnagi kindlaksmääratud positsioon-kaasneda, dekoreerida, püsida taustal. I.K. Halonen on märkinud, et kuna enamik naisi ei ole ühiskonna võimustruktuurides aktiivsed, esinevad nad uudistes oma spetsiifiliste naiselike kvaliteetide tõttu (hoolitsus, dekoratsioon, meelelahutus). Soosüsteemide normide ületamine või rikkumine pälvib naiste puhul meedia
on trükitud tema riietele või projekteeritud reklaamtahvlitele Barbara Kruger on täitnud galerii fotoplakatitest ja tekstidest installatsioonidega, mis meenutavad 1920. a alguse vene kunsti või Berliini näitusi Su keha on lahinguväli Hüperrealism. Neoekspressionism ISELOOMUSTUS HÜPERREALISM arenes välja popkunstist, ning viimaselt on päritud selle ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikkusesse lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid fotost või slaidist rõhutas fotolikkust motiivid läbinisti linlikud NEOEKSPRESSIONISM tärkas Euroopas võib eraldada rahvuslikke koolkondi: Saksa kunst, Itaalia kunst, New Yorgi koolkond grafiti Richard Estes kujutas New Jorgi arhitektuuri annab virtuooslikult edasireflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel
HEA ELU KAS MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Kes poleks kuulnud väljendit "küll tema elab head elu". Millegipärast peetakse tihti selle all silmas, et kellelgi on rohkem materiaalseid hüvesid kui teisel. Näiteks elab ta ilusas majas, sõidab kalli autoga, käib pidevalt reisidel ja elab muidu jõukalt. Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli.
Tärkas kaks uut kujutava kunsti suunda- juba 1960, aastate lõpus hüperrealism e. fotorealism, 1980.aastate alguses aga neoekspressionism. Need suunad erinevad teineteises oluliselt nii oma allikate, vormi kui tähenduse poolest. Siiski aitasid nad üheskoos tõsta traditsioonilised kunstiliigid avaliku tähelepanu keskmesse. Kõige järjekindlamalt asus nähtavat maailma jäljendama hüperrealism e. fotorealim. See arenes välja popkunstist ning viimaselt ongi päritud selle `jahe,' objektivistlik suhtumine tegelikkusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi oluline tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks kunsti ajaloos. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standardsust impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut. Seepärast hüperrealistid ei püüdnudki varjata foto kasutamist, nad just rõhutasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid
See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis. Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb moraali determineerituna inimese absoluutse loomuse poolt (John Rawls) või selliste välisallikate poolt nagu jumalused (paljud religioonid) võiuniversum ise (objektivistlik filosoofia). Need kes usuvad moraaliabsoluutidesse, on moraalirelativismi suhtes sageli väga kriitilised ning mõnikord isegi samastavad seda ebamoraalsusega. 6. HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks. Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva)
25. Pluralistlik objektivism On olemas mitmed moraalireeglid,mis kehtivad kõigile Näiteks 10 käsku. 26. Prima facie printsiibid Printsiibid, mis on küll algselt kehtivad, kuid mille võib teine printsiip üles kaaluda. Näiteks koosolekule jõudmine vs uppuva lapse päästmine. 27. Hea elu temaatika ja moraal. Meie funktsioon on elada kooskõlas mõistusega, see tähendab, et elame vooruslikult. Seega on hea elu, vooruslikult elatud elu. 28. Objektivistlik hea elu-Sul on eesmärk, mida pead täitma, kui ei täöida, on nurjumine ja ei ole õnnelik. Subjektivistlik hea elu- sa oled täpselt nii õnnelik kui tunned, nurjumist ei ole. 29. Loomuseaduse teooria- inimese loomuses olev seadus, mis paneb ta õigesti käituma. Inimesel on mõistuspärane loomus,mõistus töötab isegi ilma Jumalata, loomuseadused on universaalsed ja muutumatud.TTD 30. Inimesi motiveerivad moraalselt toimima mitmed aspektid, kas siis religioon,
Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 28. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Objektivistlik käsitlus väidab, et tõeline õnn seisneb elamises harmoonias mõistusega, vooruslikkuse ideaali saavutamises. Subjektiivset naudingu- ja rahuloluseisundit ilma inimliku täiuse saavutamiseta peetakse enesepettuseks või mõistmatuseks. Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat. Õnn lähtub isiklikust hinnangust. 29. Mida väidab loomuseaduse teooria?
Kas kontseptsioonid või hüpoteesid on genereeritud? Kas kontseptsioonid on süstemaatilistelt seotud üksteisega? Kas on palju kontseptuaalset seost ja kas kategooriad on hästi arendatud? Kas kategooriatel on kontseptuaalne tihedus? Kui palju erandeid omab teooria? Kas laiemad tingimused, mis võivad mõjutada fenomeni on arvesse võetud seletuse juures? Kas on ‘protsess’ arvesse võetud? Kas teoreetilised leidud on tähtsad/olulised ja mil määral? Suunad PT arengus: objektivistlik ja konstruktivistlik PT Objektivistlik PT käsitleb uuritavat objekti kui sõltumata fenomeni, sisemiste omadustega ning analüüsi eesmärk on avastada varjatud omadusi. Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse. Vastavus traditsioonilisele teaduslikkusnõudele Strauss & Corbin (1990): PT peab vastama traditsioonilistele teaduslikkusnõudele:
Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 28. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Objektivistlik käsitlus väidab, et tõeline õnn seisneb elamises harmoonias mõistusega, vooruslikkuse ideaali saavutamises. Subjektiivset naudingu- ja rahuloluseisundit ilma inimliku täiuse saavutamiseta peetakse enesepettuseks või mõistmatuseks. Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat. Õnn lähtub isiklikust hinnangust. 29. Mida väidab loomuseaduse teooria?
käsitluses on sotsioloogiline analüüs põhiline. Lakatosiga võrreldes: ta siiski pakub vahendeid, mille abil mõnda teadlaskonna otsust saaks kritiseerida. 160. Kokkuvõtteks: Lakatosi eesmärk oli esitada teaduse ratsionalistlik käsitlus, mis tal ei õnnestunud; Kuhn väitis, et relativistlik käsitlus polnud ta eesmärk, aga esitas ühe võimaliku. 5.Debati tingimuste muutmisest (160-161). 11 – peatükk. Füüsika teooriavahetuste objektivistlik käsitlus: 1.Lakatosi objektivismi piirid (175-176). Teooriavahetuse käsitlus on Lakatosi teaduslike uurimisprogrammide metodoloogia modifikatsioon. Ennem seda vaadelda Lakatosi käsitluse piire või pigem see, et Lakatos pole teooriavahetust esitanud (175). Lakatosi metodoloogia hõlmab ka teadlaste otsustusi ja valikuid, sest need sisalduvad teadlastepoolses kõva tuuma ja positiivse heuristika omaksvõtmmises. Lakatos ja Newton, kõva tuum. Näide lk 175. On raske mõista,
Ise olulisus ja erisaatus seisneb selles, et Jungi järgi kuulub Ise arhetüüp vahetult kokku kujutlusega Jumalast. Teisiti öeldes individuatsiooni sisuks on taibata Jumalat. Omaenese psüühika saladusega kohtumist ei saa eristada Jumala-kogemusest. 3. märts 2010 Ain Riistan RELIGIOONI SOTSIAALSEID ASPEKTE. Eestis kujutatakse religiooni kuidagi ähvardava ja ohtliku alatooniga. 100% sarnane maailm(esimene loeng) on seotud täppisteadustega. Objektivistlik maailmavaade: Fenomeni tähendus sisaldus selles eneses ja seda võib mõista sellega suhestumise kaudu. Konstruktivism läheneb teisiti: reaalsus on lokaalne ja spetsiifiline, st see varieerub grupiti. Konstruktsioonid pole tõesed või väärad, vaid lihtsamad ja keerulisemad. Kultuur ei ole see, mis on iseenesest olemas, vaid see on see, mida me ise oma igapäevaelus loome. See tähedab seda, et reaalsusest aru saamine ei ole mitte ainult
(vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Sotsiaalsetele probleemidele ei saa objektivistlikult vaadata (objektivistlik omab tugevat parandamissoovi). Mis ühele on probleeme teisele ei ole. Näiteks autoliiklus mis saastab õhku. Probleemid objektivistliku käsitlusega: 1. Et on olemas miskit, mis on „normaalne“ ja „hea“ aga kes otsustab? 2. Eeldab, et kogu ühiskonnal on sarnane arusaam SP’st Ajalooliselt on muutunud mida peetakse SPks Erinevad probleemid kiidavad heaks või laidavad maha erinevaid asju mis võivad
head elu, saab öelda, mis on hea elu. Allutab soovid kriitilisele refleksioonile. Kriitikale ei allutata mitte seda, mida inimene soovib, vaid kuidas ta seda soovib. Siin on tähtis, et meie soovid peavad lähtuma adekvaatsest ettekujutusest maailma ja soovija enda kohta. Selle järgi kui me midagi soovime, aga täitumine ei tee õnnelikuks, tähendab, et meil oli vale arvamus endast või maailmast. Valed pole mitte meie soovid, vaid episteemilised arvamused, millele soovid toetuvad. Objektivistlik positsioon Teatud asjad on objektiivselt head, sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea. Näiteks: obj. head kõrge elatustase, autonoomia, valuvaba olek. halvad Valu, nälg, viletsus. Martha Nussbaum hea elu kohta Pikk eluiga, hea tervis, toitumus, eluase, seksuaalne rahuldus, liikuvus, naudingud, valu
maailma ja soovija enda kohta. ·Kui me midagi soovime, aga selle täitumine ei teegi meid õnnelikuks, siis tähendab see, et meil oli vale arvamus endast või maailmast. ·Valed pole mitte meie soovid, vaid episteemilised arvamused, millele soovid toetuvad. Sa oled just nii õnnelik, kui arvad end olevat ei rohkem ega vähem. Tegu pole mitte kirjeldava mõistega, vaid konkreetsest isikust lähtuva hinnanguga. Objektivistlik positsioon - Teatud asjad on objektiivselt head, sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea. Objektivistid lähtuvad oma intuitsioonist, et on olemas objektiivsed sisemised väärtused. Et teatud asjad on objektiivselt head ja teised objektiivselt halvad, sõltumata sellest, mida konkreetsed inimesed mõtlevad. 35
Teosed on fotod ja/või sõnalised tekstid. Arhitektuur: Charles Moore Thomas Gordon Smith Maal: Carlo Maria Mariani David Ligare Robert Colescott Neokontseptualism: Cindy Sherman Jenny Holzer Barbara Kruger Hüperrealism Tõstis koos neoekspressionismiga traditsioonilised kunstiliigid taas tähelepanu alla. On fotorealistlik ning arenes välja popkunstist, kust pärineb ka jahe ning objektivistlik suhtumine tegelikkusesse. Lähtuti mitte silmaga nähtud tegevusest, vaid fotost või slaidist. Jälgiti akadeemilise realismi traditsioone, millele lisati uusi võtteid, mis muutsid töö veel fotolikumaks. Motiivid on läbinisti linnlikud. Enamasti ollakse subjektist vaimustatud, kuid ilmneb ka kriitikat. Skulptuuris loodi mulaaze, mis muudeti täiesti illusionistlikuks. Maal: Richard Estes Ralf Goings Robert Cottingham John Salt
omased põhivajadused, mis peavad olema rahuldatud, et saaks rääkida heast elust. Aristotellik essentsialism uus ettepanek kaasaegses filosoofias Martha Nussbaumilt. Martha Nussbaumi hea elu kontseptsioon : · Ettekujutuse loomine sellest, mis on hea. Oma elu planeerimine. · Intiimsed ja ühiskondlikud suhted. · Osavõtt kogu looduse elust. · Naer, mäng ja meelelahutus. · Omaenda elu elamine, omaenda keskkonnas ja kontekstis. 34. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Subjektivismi kohaselt elab inimene head elu siis, kui ta selle emotsionaalselt heaks kiidab ja kui ta tunneb, et elab head elu, siis saab ka öelda ning kirjeldada, mis on hea elu. Kõik sõltub inimesest endast, tähtis on indiviid. Objektivismi järgi on aga teatud asjad lihtsalt objektiivselt head ja teised objektiivselt halvad, sõltumata sellest, mida konkreetsed inimesed mõtlevad. Mingi asi pole hea
Algus on ajalooline määratletav daatum ajaloos. Alguspära on hoiak või lähe millest kasvab välja filosofeerimise vajadus. Filosoofial pole progressi vaid on igal ajastul mingi algupära millegi üle juurdlemiseks. Karl Jaspers filosoofial on 3 algupära- imestus (küsimine ja tunnetus), kahtlus (kriitiline kontroll), vapustus (küsimine iseenese järele). Alguspära tõttu on filosoofias 3 suunda 1. ontoloogia õpetus olevast ja selle olemisest, objektivistlik suhtumine maailma, uuritakse olevat kui objekti + maailm ehk objektiivne reaalsus. Reaalsus avaldub selle võimes eksisteerida sõltumata tunnetatavast subjektist ja tema teadmisest antud objekti kohta. IMESTUS. Eesmärk täielikum teadmine maailmast. 2. gnoseoloogia õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda
Väärtuste objektiivsus vs. subjektiivsus · Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). · Euthyphroni dilemma: kas jumal armastab head, sest see on hea, või hea on seetõttu hea, et jumal seda armastab? Mis on väärtuste aluseks? · Huvid? · Soovid/eelistused? (Subjektivistlik) · Vajadused? (Objektivistlik?) Pojmani terminid: intrinsikalism vs mitteintrinsikalism · Kas seesmised väärtused on olemas (objektiivselt)? · Intrinsikalisti arvates on, mitteintrinsikalisti arvates mitte. · Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme need lihtsalt välja (nt J.-P.Sartre). Intrinsikalism Pojmani järgi: · Intrinsikalist arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mille me paratamatult valime, seda ei saa vältida
Bivalentsuse ja asümmeetria probleem. Instrumentaaldeterminism – kategoriaalsel-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriatesse (žanritesse, stilistilistesse vooludesse, kunstiliikidesse jne). Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente (kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. Instrumentalismi tunnused – anti-romantiline (kunsti loomine, kogemine, hindamine jne toimib kategooriate eeldusel), objektivistlik (pole midagi salapärast), ratsionalistik (hinnanguid põhinevad kategooriatel), anti-universalistlik (ei nõuta, et kunstiteoseid hinnates tuleb lähtuda mingist kategooriaülesest universaalsest tunnusest). 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism? Tõlgendus on hinnanguliselt laetud – kategooriad ei ole formaalsed (neutraalsed) kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias (žanrikriitikast tuntud idee). Ehk mõned kunstiliigid on „paremad“ kui teised
mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi pöördumine banaalse reaalsuse poole küllaltki suur tegur, mis aitas tõsta sellise äärmuslikult jäljendusliku ja vanamoelise ilmega kunsti avangardismi konteksti ning tekitada tema ümber suure, kuigi lühiajalise elevuse. Popkunstilt on päritud ka vähemalt väliselt ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi
omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt definitsioon: „Termin SP viitab sotsiaalsetele tingimustele, protsessidele, ühiskonnakorralduse aspektidele või hoiakutele mida peetakse mittesoovitavateks, negatiivseteks, või mille kohta arvatakse et nad ähvardavad selliseid väärtusi või huve nagu sotsiaalne sidusus, seaduslik kord, moraal, sots. institutsioonide stabiilsus, jõukus või inimeste vabadus.“ Subjektivistlik vaade: sp-ga on paratamatult seotud väärtushinnangud
omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt definitsioon: ,,Termin SP viitab sotsiaalsetele tingimustele, protsessidele, ühiskonnakorralduse aspektidele või hoiakutele mida peetakse mittesoovitavateks, negatiivseteks, või mille kohta arvatakse et nad ähvardavad selliseid väärtusi või huve nagu sotsiaalne sidusus, seaduslik kord, moraal, sots. institutsioonide stabiilsus, jõukus või inimeste vabadus." Subjektivistlik vaade: sp-ga on paratamatult seotud väärtushinnangud
omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt definitsioon: „Termin SP viitab sotsiaalsetele tingimustele, protsessidele, ühiskonnakorralduse aspektidele või hoiakutele mida peetakse mittesoovitavateks, negatiivseteks, või mille kohta arvatakse et nad ähvardavad selliseid väärtusi või huve nagu sotsiaalne sidusus, seaduslik kord, moraal, sots. institutsioonide stabiilsus, jõukus või inimeste vabadus.“ Subjektivistlik vaade: sp-ga on paratamatult seotud väärtushinnangud
4. loeng Põhistatud teooria (PT) grounded theory Eesmärgiks arendada kvalitatiivset teooriat, mis oleks võrreldav kvantitatiivsega. 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistlik PT Charmaz, K. (2006) konstruktivistlik PT · Objektivistlik PT käsitleb uuritavat objekti kui sõltumata fenomeni, sisemiste omadustega ning analüüsi eesmärk on avastada varjatud omadusi. · Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse. PT kui uurimismetodoloogia iseärasused. · Uurimisobjektid kui juhtumid uurimise aluseks. Eesmärgiks hüpoteesi genereerida.
tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi pöördumine banaalse reaalsuse poole küllaltki suur tegur, mis aitas tõsta sellise äärmuslikult jäljendusliku ja vanamoelise ilmega kunsti avangardismi konteksti ning tekitada tema ümber suure, kuigi lühiajalise elevuse. Popkunstilt on päritud ka vähemalt väliselt ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost
sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid.
See on niisiis praktika võib öelda, et põhjuseks on nt. teaduse mittepiisav autonoomsus, mida siis positivismi (ja üldisemaltki levinud arvamuse) järgi tuleks kaitsta, et ei seguneks teadus ja poliitilised väärtused. - sellisel juhul võiks öelda, et praktilise poliitika tegemise kohta võivad eriarvamused jääda poliitikute lahendada, aga SP iseenesest on midagi, mille olemasolu saame väita objektiivselt. Kuritegevus, perevägivald, vaesus ... => objektivistlik vaade - aga kas ei ole ka mingi põhimõtteline põhjus olemas, miks SP ei saagi olla objektiivne termin? 1. SP tähistab seda, et olukord erineb sellest, milline ta oleks "heas" või "normaalses" ühiskonnas. Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? # nt. tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles siis, kui ta on saavutanud teatud taseme, et kapitalismi kuulubki teatav pidev tööpuudus, mis
- See on niisiis praktika. Võib öelda et põhjuseks on nt. teaduse mittepiisav autonoomsus, mida siis positivismi (ja üldisemaltki levinud arvamuse) järgi tuleks kaitsta, et ei seguneks teadus ja pol. väärtused. - sellisel juhul oleks üks võimalus öelda, et praktilise poliitika tegemise kohta võivad eriarvamused jääda poliitikute lahendada, aga SP iseenesest on midagi mille olemasolu saame väita objektiivselt. Kuritegevus, perevägivald, vaesus ... => objektivistlik vaade - aga kas ei ole ka mingi põhimõtteline põhjus olemas, miks SP ei saagi olla objektiivne termin? 1. SP tähistab seda, et olukord erineb sellest, milline ta oleks ,,heas" või ,,normaalses" ühiskonnas. Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? * nt. tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles kui ta on saavutanud teatud taseme, et kapitalismisse kuulubki teatav pidev tööpuudus mis võimaldab tööjõu
see tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi pöördumine banaalse reaalsuse poole küllaltki suur tegur, mis aitas tõsta sellise äärmuslikult jäljendusliku ja vanamoelise ilmega kunsti avangardismi konteksti ning tekitada tema ümber suure, kuigi lühiajalise elevuse. Popkunstilt on päritud ka vähemalt väliselt ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi
· Kas õnne on võimalik objektiivselt määratleda? Kas õnne saavad määrata ka kõrvalseisjad või on see puhtalt subjektiivne (sisemine tunne)? Kas on olemas kriteeriume? Keegi peab end õnnelikuks, kuid kõrvalseisjad ütlevad, et ta eksib. Kuritegelik töö pääseb vanglakaristusest, on õnnelik, kas kõrvalseisjad on nõus? Kelle või mille õnnest on jutt · ,,Õnnelik ühiskond"? · Objektivistlik taotlus üles ehitada õnnelikku ühiskonda, olenemata sellest, kuidas inimesed end ise tunnevad. On seotud utoopiatega (nt Põhja- Korea, NSVLiit), igal inimesel on oma kindel roll saavutada ideaalne ühiskond kellegi nägemuse järgi. · Õnnelike indiviidide ühiskond on korraldatud ülemaailmseid küsitlusi, andmekogumisi, uuritakse, milline ühiskond on õnnelikum.
tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi pöördumine banaalse reaalsuse poole küllaltki suur tegur, mis aitas tõsta sellise äärmuslikult jäljendusliku ja vanamoelise ilmega kunsti avangardismi konteksti ning tekitada tema ümber suure, kuigi lühiajalise elevuse. Popkunstilt on päritud ka vähemalt väliselt ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikusesse. Lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist on hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost
õigusnormid Õiguse sotsioloogia teadus, mis oma olemuselt asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail Teatud kitsendustega võib lugeda ikka õigusteaduse hulka kuuluvaks 2. Õiguse mõiste klassikalisi käsitlusi. (vt ka loengukonspekt!) Ühtne arusaam puudub. Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- õiguse samastamine normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis (loomuõiguslik) või kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus - õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus - õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus. Loomuõiguslik õpetus - käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud
Sotsioloogiline käsitlus: Õigus on normide kogum, mis on täitmiseks kohustuslikud. Normid määratlevad sotsiaalsed suhted, mis on kehtestatud grupi poolt sellesse kuuluvate indiviidide jaoks antud ajamomendil. Klassikaline käsitlus: Ühtne arusaam puudub. Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- õiguse samastamine normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis (loomuõiguslik) või kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus- õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus- õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus- õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus.
annaabi.ee 
