50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Hüperrealism ehk fotorealism on 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr. Hüperrealism tuleb prantsuskeelsest sõnast Hyperealism, mis tähendab fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973-ndal aastal. Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. Ei üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja värvipunkte. Otsene eelkäija oli popkunst. Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid ning nad ei riku oma kunsti kunagi heroilise või sentimentaalse retoorikaga. Hüperrealistid ei keskendunud otseselt reaalsele elule, vaid käeulatuses olevale, kaamera ees tardunud reaalsele elule. Töötasid fotode järgi. Tavaliselt väga palju kordi suuremad algsest fotost, et tekitada võõrendusefekti. Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid, loovad ne
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel e
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks.
funktsionalismist ja kasutasid oma projektides ,,tsitaate" modernismieelse arhitektuuri stiilidest. 5. Kuidas avaldus postmodernism maalikunstis? Kust võeti sageli piltide aine? 6. Mida tähendab maalikunstis tsiteerimine? Tsiteerimine tähendab mõne maalikunsti üldtuntud teose jäljendamist. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil? Postmodernismil oli üheks põhjuseks tüdimus l 29. 30. Hüperrealism. Neoekspressionism. 1. Milline kunstivool asus 1970.aasta paiku kõige järjekindlamana jäljendama nähtavat maailma? Kuidas seda voolu veel nimetatakse? See kunstivool on hüperrealism ehk fotorealism. 2. Millised tehnilised vahendid võtsid selle vooli kunstnikud abiks oma teoste loomisel? Kuidas mõjus see nende teoste üldilmele? Hüperrealism võttis kasutusele fotost lähtumise, mis võimaldas austada kõike ühtlasemalt ja suurema täpsusega
Kust võeti sageli piltidele aine? Mitmed kunstniku, eriti Itaalias, on alates 1970ndatest hakanud maalima klassitsistlikke või klassitsismilähedasi pilte. 6. Mida tähendab maalikunstis tsiteerimine? Kui jäljendati mõnda minevikukunsti üldtuntud teost. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil? Tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks laiemad, ühiskondlikud põhjused. 29. Hüperrealism. Neoekspressionism. 1. Milline kunstivool asus 1970. a paiku kõige järjekindlamalt jäljendama nähtavat maailma? Kuidas seda voolu veel nimetatakse? Hüperrealism ehk fotorealism. 2. Millised tehnilised vahendid võtsid selle voolu kunstnikud abiks oma teoste loomisel? Kuidas mõjus see nende teoste üldilmele? Maalides lähtuti fotost või slaidist. Foto eristab üksikasju kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses ning ühtlasemalt ja suurema täpsusega
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid