RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi.
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS)
Programmeerimise algkursus 6 - 89 Arvutil on tänapäevases maailmapildis oma koht ka kui modelleerimisvahendil. Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval Tarkvaratööstus on muutunud üheks suurimaks teiste tööstusharude kõrval. Tööpõld tarkvara tegijate ees tundub olevat lõpmatult suur. Iga uus masin või seade, kus rakendatakse arvutit, vajab uut tarkvara. Iga töökoht, kuhu on paigaldatud arvuti, vajab nii igapäevast laiatarbetarkvara kui ka spetsiifilist, ainult selle töö jaoks mõeldud tarkvara - jällegi ei saa hakkama ilma tarkvaratööstuse esindajateta. Miks ma räägin tarkvara loomisest ja mitte programmeerimisest? See tuleneb sellest, et
Algajatele sobib Pascal oma lihtsuse ja inglise keele sarnasusele kahtlemata paremini. Lisaks sellele on ta teatud ülesannete lahendamiseks mugavam (mõningaid nendest eelistest näete ka selle kursuse jooksul), kui C-s. Samas on C-s kirjutatud programmid sageli kiiremad ja loomulikult on C-l olemas ka teisi eeliseid. Näiteks on ekraanil väljundi vormistamine mõnevõrra mugavam 8 / 115 (samas nõuab see märksa rohkem õppimist). C suurimaks eeliseks võib lugeda ilmselt asjaolu, et mitmed levinud keeled on sarnased pigem C, kui Pascaliga (näiteks Java, PHP) mistõttu õppides ära Pascali peate te varem või hiljem õppima ka C-d (kuid see saab olema oluliselt kergem, kui kohe C õppimine). Samas peaks iga endast lugupidav programmeerija oskama nii C-d kui ka Pascalit. 9 / 115 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on vaja programmeerimist?'
17. Tarkvaraprotsessi mudel. ● Tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. ○ Mudel on lihtsustatud esitus keerulisest asjast. ● Näited vaatepunktidest: ○ Tegevusekeskne (activitycentric) vaatepunkt: tegevuste jada. Nt BPM. ○ Andmekeskne (datacentric) vaatepunkt: andmevood. Nt andmevoogude diagrammid. ○ Rollikeskne (rolecentric või agentcentric) vaatepunkt: kes mida teeb? ○ Tulemikeskne (productcentric) vaatepunkt: mis on iga tegevuse tulem? Ja kuidas see on sisendiks järgmisele tegevusele? 18. Plaanipõhine vs agiilne tarkvaraprotsess. On olemas kahte liiki tarkvaraprotsesse: ● Plaanipõhine tarkvaraprotsess: kõik tegevused on ette planeeritud ja edu
üldistamine uueks originaalteooriaks või seaduseks, kui tulemusena muutub või täiustub tunnetuslik pilt oluliselt. Avastuseks võib olla ka uue ja paljulubava teadusmeetodi väljatöötamine. Avastus pole lihtsalt uue fakti esimesena fikseerimine, vaid selle seoste ja tunnetusliku väärtuse sedastamine PARADIGMA. Teaduse tekkimise eeltingimuseks on teatava ajastu praktikale iseloomulike mõtlemiskategooriate formeerumine (R. Vihalemm). See omakorda annab teadusliku maailmanägemise loogika kujunemise võimaluse. Vastavuses sellega kujuneb igal ajastul ja teaduse arenguetapil püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusdistsipliinide õpetamise traditsioon. Paradigma olemasolu tähendab, et teaduse areng on normaalteaduse faasis: püstitatakse ja lahendatakse järjest uusi ülesandeid. Kui niisugune ülesannete püstitamine ja lahendamine takerdub, siis on teaduses tekkinud kriis
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy.
vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, osakapital 2500 euri.. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
Käesoleva kursuse raames kasutame sõnu juhtimine ja mänedzment sünonüümidena, olenemata sellest, millist konkreetset, kitsamat mõistet nendega parajasti väljendatakse. Juhtimisalases kirjanduses kasutatakse mõiste juhtimine defineerimisel kolme põhilist lähenemisviisi: · lähtumine juhtimisobjektist; · lähtumine juhtimisprotsessist; · lähtumine juhtimismeetoditest. Lähenemisviisidest on kõige enam levinud subjekt-objektiline lähenemine juhtimisele. Sel juhul pööratakse tähelepanu esmajoones sellele, et ettevõtte või inimgrupi juhtimiseks on vaja vähemalt kolme omavahel seotud elementi: · juhtimissubjekti (see, kes juhib), · juhtimisobjekti (see, mida või keda on vaja juhtida) ja · juhtimisvahendeid (see, millega objekti mõjutatakse ja kontrollitakse, et see vajalikul viisil käituks). Joonisel 1.1 on toodud kõige lihtsam juhtimisskeem (otse- ja tagasiside mõistete kasutamise korral nimetatakse
Viimane on aga loodusliku valiku tõttu evolutsiooni käigus muutuv : liigid, kelle ehituses-käitumises on evolutsiooniliselt kasulikke omadusi, saavad paremini hakkama keskkonnatingimustega kohanedes ja paljunedes, kasutute omadustega liigid hääbuvad. · Geenide mõju olemuse selgitas välja Mendel. Uued geenid võivad ilmneda mutatsioonide tulemusena & kui need kannavad endas kohastumuslikult kasulikke omadusi, saavad nende omanikud teatud eelise liigikaaslaste ees. · Eeliseks on reeglina pikem eluiga, mille tulemusena tõuseb paljunemisedukus. Kõrgema paljunemisedukusega indiviidide geenid hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist. · Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on "järele proovitud" & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud, teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise
edaspidi (perspektiivis) vähendada võimalikke ebaselgusi ning ebamäärasusi. 10 Ümbritseva keskkonna suhtes võib kavandamine olla: Aktiivne - millegi kordasaatmise ja elluviimise kavandamine, mis on keskkonnale uus ja kujundab seda mingil määral ümber (innovatiivne). Passiivne - minnakse kaasa kujunenud olukorra ja tingimustega, püüdes selle raames leida turgu uutele ideedele ja kavadele. Hea kavandamise olulisteks osadeks on loominguline lähenemine ja uuenduslikkus tuleviku sihtide seadmisel. Kavandamise eelised: eesmärk, siht; terviklikkus; süsteemsus; kooskõlastatus; kontroll; riskid. Kavandamise puudused: ebatäpsus; asjatundmatus; kohanemine; iseregulatsioon; omaalgatus. Mida suurem on ettevõte, seda täpsemad on plaanid. Plaani järgi kontrollitakse tegevust, selle efektiivsust ja tulemuslikust eesmärgist lähtuvalt
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
kasvu? Arvatavasti mitte, selline valik oleks mõistlik siis, kui integratsiooni mudel on ennast ammendanud ning paremad aastat möödas sellest mudelist. Paljude mõtlejate ja poliitikute arvates EL on juba föderaliseerunud, siis tegu on pigem riikluse kui föderatsiooni tunnustega. Ometigi EL vastab praegu institutsionaalse süsteemi ning liikmesriikide ja liidu vahelise pädevuse jaotuse loogika järgi konföderatsiooniks, mitte föderatsiooniks. Kui juba kahes peamises Euroopa integratsiooni sümboliseerivas valdkonnas – valuutaliidu ja viisaruumi puhul on liikmesriikidel erinevad seisukohad, siis föderatsioonist on veel vara rääkida. Samuti föderatsiooni mudelit teostada on raske, kuna on palju riike, kes on äsja liitunud EL-iga ning kellel ei ole ühisraha ega föderatsiooni suhtes osalemissoovi ega toetust
enam palju järgi jäänud) ja kaasaegseteks: klassikalised juhtimisfunktsioonid on planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. (Siimon, Türk 2003:125). Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest siuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Sama loogika alusel ei saa samastada juhtimist personali juhtimisega, kuigi mõlemad tegelevad inimeste aspektiga organisatsioonis. Personali juhtimine koosneb omakorda alategevustest: töö analüüs ja planeerimine, personali värbamine, -valik, -hindamine, -hüvitamine, -arendamine ja karjäär. Kõrgharidust omava intelligentse inimese tunnuseks on korrektse terminoloogia kasutamine erinevate majandusalaste situatsioonide ja protsesside kohta, s.h. juhtimise
Psüühika on elutegevuse spetsiifiline avaldusvorm, mille otstarbeks on elusolendi (kui psüühika kandja) parem kohanemine. Laiemas mõttes sisaldub psüühikas nii seesmine (teiste poolt vahetult tunnetamatu ehk subjektiivne) kui ka väline (ja teiste poolt vahetult tunnetatav ehk objektiivne) aktiivsus. Psüühikat võidakse uurida nii inimestel kui ka loomadel. Psüühika uurimine kujutab endast seesmiste ja väliste psüühiliste protsesside ühtset käsitlust (kus psüühilisi protsesse käsitletakse koos koos avalduva käitumisega ja vastupidi). Psüühikat uuritakse (1) teaduslikult tunnetusliku huvi rahuldamiseks ja (2) rakenduslikult praktiliste probleemide lahendamiseks. Psüühika teaduslik uurimine võib olla suunatud valdavalt kas psüühiliste nähtuste struktuuri, funktsiooni või seisundite väljaselgitamisele.
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
.... 114 15.1.15. Töötus .....................................................................................................116 15.1.16. Kokkuvõte:.............................................................................................. 117 16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu...................................117 16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused....................................................................119 16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus .......................................................................119 16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, .........................................................119 16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti...............................................120 16.1.4. Perekonna mudelid:................................................................................... 122 16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised:.............................
autonoomsele närvisüsteemile. Positiivsete e. meeldivate emotsioonide töötlus leiab aset eelkõige aju vasakus poolkeras. Negatiivsete emotsioonide töötlus aga aju paremas poolkeras. Emotsiooniteooriad: 1.Psühhofüsioloogilised käsitlused – James-Lange teooria kohaselt viivad kehalised muutused emotsiooni kogemiseni. Cannon-Bardi teooria rõhutab emotsioonide kujunemisel aju tähtsust. 2.Kognitiivne käsitlus – Schachter-Singeri teoorias eristatakse emotsioone füsioloogilise aktivatsiooni märgistuste põhjal. Vajadused panevad inimese aktiivselt tegutsema, mõjutavad inimese tundmusi, mõtlemist ja tahet. Bioloogilised vajadused – on põhimõtteliselt sünnipärased, arenevad elu jooksul) Sotsiaalsed vajadused – kujunevad inimese elu vältel ühiskonna mõjude tulemusena. (tunnetusvajadus) A.Maslovi vajaduste hierarhia: 1
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?
sorteerimiskeskused hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
.............................................51 3.5.3. Jumal.........................................................................................................53 3.5.4. Kristoloogia...............................................................................................60 IV Hea ja kuri......................................................................................................64 3 4.1. Psühholoogiline lähenemine Kolmainule.....................................................64 4.2. Hea ja kuri inimkogemuses.........................................................................66 4.3. Poleemika kirikuisadega.............................................................................69 4.3.1. Kirikuisad................................................................................................69 4.3.2. Victor White.....................................................................................
rahuldada võiksid) Konfliktide lahendamise meetodid: - lepitamine - vahendamine (kolmandate isikute kaasamine konfliktsituatsiooni lahendamisse) - läbirääkimised (kõige levinum, tavalisteks meetoditeks on koostöö ja kompromiss) - kohtuprotsess Eksperiment kui meetod Eksperimenteerimine ehk eksperimentaalanalüüs. Eksperimendi eesmärgiks on põhjuslike seoste otsimine uuritavate nähtuste ja sündmuste vahel. Eksperiment viiakse läbi eksperimentaal loogika põhimõtete järgi. Need põhimõtted on välja töötatud juba 19.sajandi keskel inglise filosoofi Mill'i poolt. Eksperimentaalse analüüsi loogika seisneb selles, et kui ühes reas on sündmused A,B,C,D, mis kutsuvad esile nähtuse P ja meil on võrdluseks olemas üks teine sündmuste jada K,L,C,M, mille tagajärjeks on nähtus P, siis võib Mill'i järgi oletada, et nähtuse P kutsub esile nähtus C. See viitab põhjusliku seose olemasolule mõningate nähtuste vahel.
üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
ning regionaalseid suhteid; 7. Plaani elluviimine, rahvuspargi kaitse-eesmärkide seadmine. Mudeli tugevused: Mudeli nõrkused: Tegemist on tervikliku otsustus- Kuigi mudel on hästi välja töötatud protsessiga, mis põhineb hierarhial. teenuse kavandamise tasandil, ei ole Struktureeritud lähenemine tagab nii see saavutanud tugevust võimaluste kui ka mõjude analüüsi. planeerimise tasandil. Põhjuseks on Mudel ühendab sotsiaalteaduste asjaolu, et kogemuste võimalustega põhimõtted turu põhimõtetega, ei arvestata majandamiskavade keskendudes külastajate ootustele. koostamisel ega tsoneerimisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
