Nüüdisühiskond- Kas ühiskonna arengu lõpp? Mõiste nüüdisühiskond, see on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus ning inimõiguste tunnustamine. Tekib küsimus mida teha ja kas on üldse võimalik sellisesse arengujärku jõudnud ühiskonna edasine areng? Ühiskonda arengut suudavad edasi viia inimesed. Seetõttu on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleks just huvitatud tuleviku paremaks muutmisele. On vaja koostada õigeid plaane ning reguleerida elu just nii, et ühiskonnaelus oleks tagatud jätkusuutlikkus. Alles pärast seda tuleks
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kuid arvestades praegust olukorda maailmas, kas oleks see üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi arendada inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega. Sellest tulenevalt puudub meil kindel ühiskonna edasine edendus, kuna puuduvad tulevased arendajad. Oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. Kunagi käisid inimesed jala või sõitsid hobukaarikutega. Tänapäeval aga soetab iga inimene, kel on majanduslikult vähegi võimalik, endale või oma perele auto, mis omakorda reostab keskkonda
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Kas ja kuidas on võimalik, et ühiskond areneb veel edasi? Ühiskonnas on inimesed need, kes viivad edasi ühiskonda, kes koostavad plaane, mõtlevad välja uusi asju, leiutavad ja nii edasi. Riigis on väga tähis, et oleks inimesi, kes on huvitatud tulevikust ning mõtlevad selle peale, mis saab edasi, mida parandada, mida muuta ja teha teisiti jne. Üks suurimaid probleeme praegustes riikides ongi vähene sündimus. Selle tõttu väheneb nende arv, kes aitaks riigi arengut tulevikus. Üks ühiskonna probleeme praegusel ajal on loodusressursside liigne ebavajalik tarbimine. Näiteks võib tuua puhta vee tarbimise
tervishoid veel areneda. Kui nii võtta, et inimene siiski hävitab ühiskoda, siis poleks ju võimalik edasine areng. Teisalt saab jällegi midagi uut ja säästlikumat välja mõelda, et me loodust niivõrd palju ei reostaks. Viimaste aastatega on hakatud tähtsustama säästlikku tootmist. Selle näiteks võime tuua ökopakendid ja- kilekotid, kuid see on vaid üks väike osa säästlikust tootmisest. Leian, et selle koha pealt on ühiskonnal veel paljugi arenguruumi. Üldiselt leian, et nüüdisühiskond ei ole päris ühiskonna arengu lõpp, kuid me lühendame selle arengu võimalusi. Ühiskond võib küll edasi areneda tehnoloogiliselt, kuid ühiskond ei saa areneda vaid tehnoloogias, selleks on vaja ka kohta ja ressursse. Loodus aga reostub ning loodusvarad saavad otsa. Hetkel veel asi nii hull ei ole, kuid ma arvan, et ega ühiskonna arengu lõpp ka kaugel ei ole.
Mida rohkem aga ühiskond areneb, seda rohkem kasutavad inimesed loodusressursse. Iga endast lugupidav inimene tahab ju kasutada liiklemiseks autot, mitte ühistransporti. Autoga sõitmiseks on aga tarvis kasutada taastumatut loodusvara, naftat, mille varud hakkavad kahjuks lõppema. Selline raiskamine ei saa ja ei tohi jätkuda. Et inimesed saaksid elada sama head ja mugavat elu, peavad teadlased leiutama uue taastuva energiaallika transpordivahenditele. Teaduse ja tehnoloogia arenemine vajab ülimalt haritud inimesi. Kuid kas on üldse võimalik, et iga järgnev põlvkond on eelnevast targem ilmselt mitte. Inimesed võivad küll areneda edasi, kuid seda mitte lõputult. Kindlasti ei ole nüüdisinimene arenenud viimse võimaliku kauguseni. Nüüdisinimene on taibukas, ta on võtnud endale abiks arvuti, mis abistab teda kõiges. Arvuti kasutuselevõtt näitab, et veel on, kuhu edasi liikuda.
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Minnes ajas sada aastat tagasi, ei oleks osanud keegi ette näha tänapäeva ühiskonda. On tulnud juurde mitmeid leiutisi, tehnika on teinud suure hüppe ja muutunud on isegi poliitika. Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates võib see jõuda sealt k
Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Elades tänapäeva kiiresti arenevas maailmas, võib jääda mõtlema, et kas elame ajal, mil meie ühiskond on saavutanud oma haripunkti või on veel võimalik kuhugi edasi areneda. Samas ei ole välistatud ka taandareng. Eelkõige teaduse- ja tehnika areng on andnud inimkonnale üha uusi võimalusi ning on avardanud nende maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva inimese liialt mugavaks. Heaolu nimel on ära unustatud meid kõiki ümbritsev loodus. Oma mõtlematu tegevusega on inimkond juba sedavõrd palju kahju tekitanud, et käes on viimane aeg asuda tegutsema, eesmärgiga saavutada inimeste arengu- ja elukeskkonna jätkusuutlik areng. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on praeguse põlvkonna vajaduste ja püüdluste kõrval tarvis silmas pidada ka tulevaste põlvkondade huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei ole võimalik leevendada näljahäda Aafrikas, kasutade
............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
Ühiskond Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu
Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.
teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited.
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv.
advokaatide arv, kuna elatustase tõusis järk-järgult ning see suurendas teenuste tarbimist. Linnad olid slummistunud ning olme-ja sanitaarolud neis viletsad. Kujunes välja massikultuur. Peamiseks leibkonnatüübiks kujunes väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seostus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnetamine Postindustriaalne ühiskond: Ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimesi on hõivatud teenindussektoriga (teenindusühiskond) ning tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Kujunes välja 20.sajandi viimases veerandis Haritud spetsialistid Keskklass (kindel ja kõrge sissetulek, ametnikud) Masstootmine ja massikultuur
NÜÜDISÜHISKOND - tööleht. Ühiskonna mõiste. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Avalik ja erasektor. Riigi mõiste. Tsiviilühiskond. Majandussfäär. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. ESIMENE TASE Defineeri ühiskond. · Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19. saj - 20. saj lõpuni ja see areneb ning muutub pidevalt. Millal ja kus algas tööstusrevolutsioon.
juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis.
juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis.
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad
halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule
ESSEE ABORT Läbi aegade on aborditemaatika olnud tuline kahevõitlus mitmete äärmuste vahel. Mis on elu, millal saab elu alguse ning kas inimesel on õigus otsustada teise inimelu üle? Abordi teema on sama delikaatne kui eutanaasia – millal ja kas üldse sekkuda elu loomulikku protsessi, millele me ise oleme aluse pannud? Kas on üldse vajalik jätkata elu? Võtan läbi mõned erinevad perspektiivid, kuidas antud probleemile võiks läheneda. Selleks, et tekiks uus elu, uus põlvkond – et ühiskond oleks jätkusuutlik ja maailm kestaks, on loodud reproduktiivne süsteem. Mees ja naine koos oma erinevate füüsiliste funktsioonidega on loodud järglaste nö „tootmiseks“. Võib-olla tänu sellisele inimelu pidevale jätkamisele oleme me ise olemas – KUI me esivanemad oleksid seda tahtlikult pidevalt takistanud, poleks ka meid. Võib-olla kui kõik oleksid kollektiivselt takistanud uute loodete tekkimist, poleks ka maailma. Siit edasi võiks mõelda, et LOOTE tekkimiseks
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt.....................................................................2 Suurimad probleemid maailmas............................................................................. 3 Jätkusuutlik areng maailmas................................................................................... 4 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia...............................................................5 Eesti säästva arengu strateegia............................................................................. 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus...........................................................................
Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada
JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd.Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud.
Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: · ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus · tööstuslik kaubatootmine
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste
kui ka kurbust. Inimeste unistuste tulemusena saavad tõeks ja ärkavad ellu need asjad, mida me igapäeva elus meistritöödeks kutsume. Leonardo da Vinci "Mona Lisa", Sixtuse kabel, Pisa torn või Vabadusesammas meie jaoks on olulised nende tehniline korrektsus, väliums, imepärane ilu ja ajalooline väärtus, mistõttu kannavadki nad oma ühist nimetust, kuid teglikult on need ainult üks osa meie elust. Elu kui tervik koosneb minevikust, olevikust ja tulevikust. Inimesed õpivad oma tehtud vigadest ning püüavad neid edaspidi vältida, kuid kõike ei saa ette teada ning on asju millest meil aimugi pole. Ma isiklikult arvan, et olgu inimene ükskõik kui tark, on alati midagi, mida ta ei tea ning milles ta eksib. See on vingerpuss, mida elu meile mängib, et me liiga enesekindlateks ja üleolevateks ei muutuks. Miks muidu on inimese eluiga nii lühike? Inimene peab oskama hinnata seda, mis tal on ning uhke olema selle üle
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne jätkusuutlikus sisaldab selliseid aspekte, nagu: avalik poliitikakujundamine, �
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
