1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond
Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II pool Eesmärk
1) Domineerima hakkasid töölise, sest tööstus muutus väga tähtsaks. 2) Linnainimeste arv tõusis, maarahva arv vähenes. Linnad olid ülerahvastatud. 3) Leibkonna mudelid muutusid. Koos hakkasid elama vanemad ja nende lapsed, vanavanemad jäid maale. 4) Tööstusühiskonnas võitsid töölised, kaotasid käsitöölised ja mõisnikud. 1.2 Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad Valgustusajast alates tõusis huvikeskmesse reaalne ühiskond, mille tagajärjel tekkis uus ühiskonda seletav teadus-sotsioloogia. Tekkis ka poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Selle loojateks peetakse politolooge Adam Smithi ja David Ricardot- nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi
sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustrialne" levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga. Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.
5. Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega- rahvuskonfliktid. 6. Endise väärtussüsteemi purunemine toob ideoloogilise vaakumi, elu põhiväärtused asenduvad materialistlikega (raha, mõnus elu)- võib halvendada riigi olukorda tulevikus, sest puuduvad säästud ja investeeringud, langeb inimeste eetiline ja kultuuriline tase. KÕIGE OLULISEMAKS PROBLEEMIKS : KUIDAS SAAVUTADA TASAKAALUSTATUD ARENG. Postindustriaalne ühiskond. 20. saj. Lõpuks oli tööstusühiskonnal juba nii palju uusi jooni, et hakati otsima uut terminit uue kvaliteedi tähistamiseks. Daniel Bell: postindustriaalne ühiskond. TÖÖSTUSÜHISKOND POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND PÕHIRESSURSS Masinad Teadmised PÕHIINSTITUTSIOON Firma Ülikool
töö- ja puhkeaja eraldumine linnaelanike suhte arv 4. muutus 4. vajadus lõbustusasutuste järgi tööhõive-inimesed hakkasid tööl 5. vajadus füüsilise koormuse järgi käima kindlal kellaajal 5. muutub leibkonna mudel-kaovad ära suurpered 2. Postindustriaal ühiskond 1. teeninduse osatähtsuse kasv 2. 1. tsentraliseeritus teaduse ja tehnoloogia osakasv 2. massitootmine majanduses 3. inseneride hulga 3. massitarbimine suurenemine tööjõu hulgas 4. 5. massikultuur keskklassi tekkimine osa 6. globaliseerumine ühiskonnast, kellel on kõrge
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
59 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid