Nüüdisühiskond (2)

Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp?
Elades tänapäeva kiiresti arenevas maailmas, võib jääda mõtlema, et kas elame ajal, mil meie ühiskond on saavutanud oma haripunkti või on veel võimalik kuhugi edasi areneda. Samas ei ole välistatud ka taandareng. Eelkõige teaduse- ja tehnika areng on andnud inimkonnale üha uusi võimalusi ning on avardanud nende maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva inimese liialt mugavaks. Heaolu nimel on ära unustatud meid kõiki ümbritsev loodus. Oma mõtlematu tegevusega on inimkond juba sedavõrd palju kahju tekitanud, et käes on viimane aeg asuda tegutsema, eesmärgiga saavutada inimeste arengu- ja elukeskkonna jätkusuutlik areng.
Jätkusuutliku arengu tagamiseks on praeguse põlvkonna vajaduste ja püüdluste kõrval tarvis silmas pidada ka tulevaste põlvkondade huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei ole võimalik leevendada näljahäda Aafrikas, kasutades selleks Euroopa Liidu teede ehitamiseks ette nähtud raha. Millegi paremaks muutmiseks tuleb koostada streteegiaid ja tegevusplaane, mis on kooskõlastatud eri valdkondade vahel.
Arenenud maailmas on hetkel üheks suurimaks ja murettekitavamaks probleemiks rahvastiku vananemine ja vähenemine. Ühiskonna jätkusuutlikuk arenguks on tarvis inimesi. Ilma inimesteta pole ka kellelgi ega millelgi üheski suunas areneda. Väheneva ja vananeva rahvastiku tõttu on enamus arenenud riikidest sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu. Inimeste tööiga pikeneb ja maksud aina kasvavad. Uutel põlvkondadel tuleb üha enam vanurite eest hoolt kanda.
Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Tähtis on, et inimestel oleks hea haridus ning tervis korras. Parem arstiabi kättesaadavus tagab inimeste parema tervise . Haridust tuleks noore inimese elus esmatähtsaks pidada, sest just noored on need, kes meie ühiskonda edasi arendavad.
Arengumaades on siiani suurimaks probleemiks näljahäda ja surmavate haiguste levik. Elatakse ebainimlikes tingimustes, tihti on varajase surma põhjustajaks nälg või AIDS. Nende probleemide lahendamisel saavad paljuski kaasa aidata arenenud riigid, kuid koostöö peab sujuma mõlemapoolselt. Ei aita vaid rahalise abi saatmisest kriisipiirkondadesse. Sealseid inimesi tuleb ka harida ja neile selgeks teha, mida nad saavad oma olukorra parandamiseks ise ära teha.
Arenenud riikides on seevastu aga peamised probleemid põhjustatud liigsetest ühiskonnale esitatud nõudmistest ja inimeste endi kasvavatest vajadustest . Tarbitakse rohkem, kui tegelikult vajatakse. Lähtutakse põhimõttest, et mida rohkem, seda uhkem . Seejuures jäetakse aga unarusse meie kõigi elus esmatähtsat rolli omav keskkond. Jätkusuutlikuks arenguks on tarvis säilitada ökoloogiline tasakaal ja harmoonia .
Kuigi inimkond seisab silmitsi paljude kiiresti lahendust vajavate probleemidega, pole siiski kadunud innovatiivne mõtteviis ning uute lahenduste otsimine, mis ühiskonda ja kogu inimkonda edasi viiksid. Mina olen arvamusel, et nii kaua kui arenevad inimesed, nii kaua areneb ka meie ühiskond, mille kujundajaks me ise oleme. Arvan, et ühiskond on nagu lõpmatuseni kasvav ja muutuv linn, mis ei saa iialgi pärsi valmis.