TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TOLEREERIMISE JA MÕÕTETEHNIKA PRAKTILISED ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit k...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP 14) Albert Lumera PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST Referaat Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 1. Palkseina erinevad nurgalahendused ja nurgalekete mõõtmine ....................................4 1.1 Neli erinevat nurgalahendust ...................................................................................4 1.2 Hoonepiirete õhulekete mõõtmine ..........................................................................5 2. Katsetulemused ja nurgatappide paremusjärjestus..........................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H Mõõteskeem 1 Mõõtetulemused Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 48°36' 48°12' 49°12' 48°40' 130°60' 131°56' 131°28' 131°28' 360°14' 0°14' 96°02' 95°50' 96°18' 96°03' 84°02' 84°02' 84°04' 84°03'
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus ± nooniuse lugemi 1. Nooniusnurgamõõdik H 0º -320º väärtusest 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Sellega saab mõõta nurki piirides 0° 320°, kusjuures välisnurki piirides 0° 180° ja sisenurki 40° 180°. Nooniuse jaotuse väärtus on kas 2' või 5'. Näidu lubatav mõõtemääramatus ei tohi ületada ± nooniuse lugemi väärtusest. 1 limb 5 sektor 2 nurgik ...
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin e mõõde 770 14 770 16 770 14 770 15 1030 8 1030 14 1030 10 1030 10 1110 18 1110 6 1110 10 1110 11 680 54 680 54 680 52 ...
VASTUSED 1. Mis põhimõttel peaks tasandama käiku ideaalsel võimalusel? Ideaalsel võimalusel käiku tuleks tasandada ideaalse tasandamise põhimõtete järgi. Seega jooni tuleks muuta väga vähe ning juurdekasvude vead on tingitud eelkõige vigasest nurkade mõõtmisest. Samuti koordinaatide viga tuleks tasandada eeskätt nurkade muutmise kaudu. 2. Kuidas käib kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil? Kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil toimub nii, et robotic saua otsas on lisaks prismale ka GPS vastuvõtja, mida juhib sama väliarvuti. Nii saab vaba seisupunkti lähtepunktid mõõta kohe GPS meetodil. 3. Mis põhimõttel saab S6 tahhümeetris iga joon oma projektsiooniparandi? Trimble S6 saab iga joon oma projektsiooniparandi, kui valid Estonia koordinaatsüsteemi. Sealt projektsiooniparand antakse koordinaatide arvutamisel lähtuvalt mõõtmispii...
Richard Karming LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor J.Tuppits Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7..............................................................................................3 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8..............................................................................................4 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11............................................................................................5 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9........................................................................
Geomeetrilised kujundid Nurk Õppematerjal 5.klassile Türi Põhikool Külli Jäätma Mida õpetab geomeetria? Oled juba õppinud mitmeid geomeetrilisi kujundeid, nii tasapinnalisi.. ... kui ka ruumilisi. Geomeetrilisi kujundeid ja nende omadusi uuritakse matemaatika harus, mis kannab nimetust GEOMEETRIA. See sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab maamõõtmist. Geomeetria hakkas kujunema umbes 4000 aastat tagasi, sest tekkis vajadus mõõta maatükkide ümbermõõte ja pindalasid. Geomeetriateadmisi oli vaja ka mitmesuguste tööriistade valmistamisel, anumate mahu mõõtmiseks jm. Vana-Kreekas kogutud ja süstematiseeritud geomeetria- teadmised on kokku võetud õpetlase Eukleidese töös „Elemendid“, mis on koostatud umbes 2300 aastat tagasi ja säilinud meie ajani. Fragment Eukleidese tööst. Leitud Oxyrhynchus´est ...
KG I teooria: 1. Polügonomeetria (Kõrgema geodeesia alused) 1. Polügonomeetria võrgud - ptk. 2.1 Polügonameetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi- polügonomeetriakäigu abil. Käigus mõõdetakse joone pikkused ja nende vahelised HOR nurgad. Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid. Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega. Kinnine polügoon koosneb mitmest lahtisest käigust mis on eraladdaatud üksteisest sõlmpunktide või lähepunktidega. Polügonomeetrivõrgu punktid on kindlustatud looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostide ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsaga ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem. Puudus...
Küsimuste vastused aines MI.0868 Elektrontahhümeetria 8. Trimble S6 suudab mõõta prismale keskmistes ilmastikutingimustes 2500 m, Long Range mode-l maksimum 5500 m, kõige lähemale saab mõõta 0,2 m. Laseriga saab typical mode-ga konkreetsele objektile mõõta ~600-800 m, puust konstruktsioonile 400- 800 m, metall konstruktsioonile 400-500 m, heledale kivile 400-600 m, tumedale kivile 300-400 m, peegelkleepsule (20 mm) 1000 m. Tabel 2. Laseriga kaardile mõõtmine Head Normaalsed Ebasoodsad ilmastikutingimused ilmastikutingimused ilmastikutingimused (m) (m) (m) Valge kaart (90% 1300 1300 1200 peegelduvus) Hall kaart (18% 600 600 550 peegelduvus) Laseriga Extended Range Mode-s valgele kaardile (90...
Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus ...
0 TSÜKKEL Kõik, mis jääb allapoole hoone 0:0'i. Mõõtmine. Pikkus Mõõdulint Nurkade Nurgik, mõõdulint ning 3,4 ja 5 Klle Malliga Vertikaalsus Nöör, vesilood Horisontaalsus Vesilood RADOON ... on värvita, lõhnata inertne radioaktiivne gaas. Radoon tekitab kopsu vähki. Eestis kehtestatud piirnorm on 1200Vq/m3 Ehitus tegevus on piiratud kui radioon sisaldus pinnases ületab 50. Radiooni kaitse.
5.klassi geomeetria kokkuvõte Sirge. Kiir. Lõik. A B s Sirge s (ehk AB) Ei ole algus- ega lõpp-punkti A B t Kiir t (ehk AB) On alguspunkt,puudub lõpp-punkt A B Lõik AB On alguspunkt ja lõpp-punkt A E B Murdjoon Murdjoon koosneb lülidest. C D Sirge põhiomadus: Läbi iga kahe punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. Nurkade liigid A a a r Nurk AOB h O tipp haar B Täisnurk Sirgnurk Teravnurk Nürinurk Nurkade mõõtmine Nurga mõõtühikuks on 1 o (kraad). ...
Laboratoorne töö nr. 5 Elektrotrontahhümeeter, nurkade mõõtmine Enne tahhümeetriga töö alustamist tuli avada statiiv ühte klassiruumi põrandale märgitud punkti (PP-3), asetades statiivi jalad selleks ettenähtud aukudesse, seejärel kinnitada tahhümeeter kinnituskruviga statiivi külge. Peale seda tuli instrument loodida, kasutades selleks tahhümeetri küljes olevat vesiloodi. Selleks tuli esmalt tahhümeeter pöörata nii, et vesilood paikneks kahe alusetõstekruviga. Neid kahte kruvi üheaegselt ja vastassuunaliselt keerates saime vesiloodi mulli keskele. Seejärel liigutasime tahhümeetrit eelmise asendiga võrreldes 90° võrra. Keerasime kolmandat aluskruvi nii, et mull jääks vesiloodil keskele. Seejärel keerasime tahhümeetrit 180° võrra nii, et vesiloodi telg oleks paralleelne eelmise vesiloodi asendiga. Kuna vesiloodi mull jäi sellises asendis keskele, siis oli loodimine õnnestunud....
Villu Tammet NURKADE MÕÕTMINE UNIVERSAALNURGAMÕÕDIKUGA LABORATOORNE TÖÖ NR 6 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: AT11a Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorses töös kasutatud mõõtevahendid ja seadmed: detail nr. 1, nooniusnurgamõõdik YH(täpsus 2 nurgaminutit), nurgamõõdik Diesella(täpsus 5 nurgaminutit). Töö käik: 1. Mõõtsin detaili nurgad nooniusnurgamõõdikuga YH täpsusega 2 nurgaminutit, tehes mõõtmist kaks korda. 2. Mõõtsin nurgad Dieselle nurgamõõdikuga täpsusega 5 nurgaminutit. Tabel 01. Mõõtetulemused Nurk α β γ ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 18 TO: FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Pilu difraktsioonipildi uurimine: difraktsioonimax või –min asukoha Optiline pink, laser, pilu, ekraan avaga, joonlaud määramine ja maksimumide suhtelise nooniusega, luksmeeter, mõõdulint intensiivsuse mõõtmine; valguse lainepikkuse määramine. Skeem Joonis 1 – Fraunhoferi difraktsioon pilu korral Joonis 2 – Katseseadme skeem 1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks; 4 – fotodiood; 5 – ...
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 15 REFRAKTOMEETER Töö eesmärk: Uuritava vedeliku Töövahendid:Refraktomeeter uuritav vedelik, murdumisnäitaja n, keskmine dispersiooni bensiin või bensool, tükk vatti või pehmet nF-nC ja Abbe arvu määramine riiet Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valguse langemisel kahe keskkonna lahutuspinnale peegeldub osa valgust samasse keskkonda tagasi ja osa murdub teise keskkonda. Murdumisseaduse kohaselt on langemisnurk α ja murdumisnurk β seotud kokkupuutuvate keskkondade murdumisnäitajatega järgmise valemi 1 a...
Geodeesia Sissejuhatus Jaotus: Kõrgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetilis...
trigonomeetria – trigonon – kolmnurk, metreo – mõõdan (16. saj). Trigonomeetria (kr. k. trigōnon “kolmnurk” + metron “mõõtmine”) on matemaatika haru, mis tegeleb kolmnurkade külgede ja nurkade vaheliste seoste uurimisega. Trigonomeetria ajalugu ulatub tagasi nii kaugele kui Vana-Kreeka astronoomi Hipparchuse aega 200 a. e. kr. Suuremad läbimurded toimusid siiski alles 600 aastat hiljem — 5 saj. esimesel poolel. Bartholomeo Pitiscus leiutas sõna trigonomeetria, mida ta kasutab oma 1595. aastal trükitud raamatu pealkirjas. [3] Sõna trigonomeetria tuleneb kreeka keelest, sõnadest trigonon (kolmnurk) ja metreo (mõõdan). [29] Lisaks astronoomiale kirjeldab Pitiscus oma raamatus, kuidas kasutada trigonomeetriat, et lahendada igapäevaseid kolmnurkadega seotud praktilisi probleeme. Pitiscuse töö näitab, et trigonomeetria oli muutunud astronoomia abiosast matemaatika haruks, millel oli palju erinevaid rakendusi. Trigonomeetria oli populaarne sam...
SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Birgit Nurme Teostatud: Õpperühm: OP1 Kaitstud: Töö nr. 15 TO Refraktomeeter Töö eesmärk: Töövahendid: Uuritava vedeliku murdumisnäitaja nD, Refraktomeeter keskmise dispersiooni nF-nC ja Uuritav vedelik Abbe arvu määramine. Bensiin või bensool Tükk vatti või pehmet riiet Töö teoreetilised alused Valguse langemisel kahe keskkonna lahutuspinnale peegeldub osa valgust samasse keskkonda tagasi ja osa murdub teise keskkonda. Murdumisseaduse kohaselt on langemisnurk ja murdumisnurk seotud kokkupuutuvate keskkondade murdumisnäitajatega järgmise valemi abil: ...
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil ...
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 19. DIFRAKTSIOONIVÕRE 1. Töö eesmärk Valguslaine pikkuse, difraktsioonivõre nurkdispersiooni ja lahutusvõime määramine. 2. Töövahendid Goniomeeter, difraktsioonivõre, spektraallamp. 3. Töö teoreetilised alused Valguslainete levimist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difraktsiooni tõttu satub valgus geomeetrilise varju piirkonda. Difrageerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiivsuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus, samuti vaatluskoha kaugus avast või tõkkest. Antud töös tekitatakse difraktsioonipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonvõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsama...
1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimisla...
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoont...
1.Geodeesia e ''maa jagamine'', teadus Maa kui planeedi ja selle pinna osade suuruse ja kuju määramisest seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide ja profiilidena. Peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgem geodeesia- ül Maa kuju ja suuruse määramine kõrge täpsusega geodeetiliste, astronoomiliste, gravimeetriliste, kosmilise geodeesia jm meetoditega. Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuav...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE I kursuse praktika Juhendaja: S. Jõesar Koosjata: K. Soomuste 102 RSg TALLINN 2014 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................3 3.Praktika sisu.............................................................................................................................4 4.Eneseanalüüs ja -hinnang...........................................................
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erine...
Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi joo...
1. mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks 2. projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42 3. nivelleerimise põhimõtted 4. erinevad GPS süsteemide nimed 5. aerofotost ortofoto saamine 6. mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid 7. mõõteriistade töösoleku kontroll 8. mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides 9. kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV RP ± 180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis. Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui pikksilma pööramistelg ei ol...
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloom...
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus. 3. Iseloomusta geoidi...
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal...
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal...
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliir...
Ratu juhendmaterjale on lubatud kasutada ainult õppeotstarbel. TÖÖLIIGID 42-0290 Kulud ja meetodid Oktoober 2005 1 (12) Asendab kaarte 42-0082 ja 42-0083 PLOKKMÜÜRITISED Blocklaying Harkkomuuraus Juhendkaart käsitleb plokkvundamentide, -seinte ja -lõõride ladumi...
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille ...
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paikn...
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
Matemaatika eksami teooria Reaalarvud 1.1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud · Naturaalarvude hulk N (ainult positiivsed täisarvud) · Naturaalarvu n vastandarv -n defineeritakse selliselt, et n+(-n)=0 · Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z (jaguneb pos ja neg) · Iga kahe täisarvu vahe on alati täisarv · Kui arv a ei jagu arv b-ga, siis on tegemist murdarvuga. Kõik täisarvud ja positiivsed ning negatiivsed murdarvud moodustavad kokku ratsionaalarvude hulga Q. Ratsionaalarv on arv, mis avaldub jagatisena a/b, kus a Z, b Z ja b 0. · Iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1.2 Irratsionaal- ja reaalarvud · Arv, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, on irratsionaalarv. · Arvutamisel piirdutakse ligikaudsete väärtustega e lähenditega, nt pii=3,14 · Kuna iga ratsionaal...
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 ...
Sisukord 1 OSA: REDELID, TÖÖLAVAD JA TELLINGUD......................................................................3 1.1 Üldist......................................................................................................................................3 1.2 Redelid................................................................................................................................... 3 1.3 Tellingud................................................................................................................................3 1.4 Tellingute ülesanded.............................................................................................................. 4 1.5 Paigaldamise reeglid.............................................................................................................. 4 1.6 Töölavana kasutatavad tellingud..............
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist. Pindala arvutamise viisi valikul ...
Topograafia kordamisküsimused 1. Sobiv pindala määramise meetod valitakse arvestades järgmist: Kui täpselt on vaja pindala määrata; kui suur on maa-ala, mille pindala on vaja leida; millisel maastikul see paikneb; kas on olemas looduses teostatud mõõtmised või on maa-alast ainult paberil olev plaan. 2. Analüütilisel pindalade määramisel kasutatakse vahetult looduses tehtud mõõtmisandmeid või nendest arvutatud piiripunktide ristkoordinaate. Maatükk jagatakse lihtsamateks kujunditeks. Looduses mõõdetakse iga kujundi pindala määramiseks vajalikud suurused ja arvutatakse iga kujundi pindala. Selleks kasutatakse planimeetria või trigonomeetria valemeid. Maatüki pindala saadakse kujundite pindalade summana. Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise...
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, er...
1. Nimetage tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid, neile vastavad kontsentratsiooni ühikud ja selgitage nende arvutamist. P(massiprotsent) =m(aine)/m(lahus)*100% iseloomustab lahustunud aine hulka lahuse või lahusti kindlas ruumalas või massis. Molaarsus(c;mol/dm3,M) nt lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 lahuses. c=n(l aine)/V(lahus dm3). Molaalsus(cm;mol/kg,m) nt lahutunud aine moolide arvu 1kg lahuti kohta. C m=n(l aine)/m(lahusti kg). Moolimurd(X) lahuse 1 komponendi moolide arvu suhe lahuse kkogu moolide arvust. X1=n1/n1+n2. 2. Milliste omaduste poolest erineb kvantosake klassikalise mehaanika osakesest? Klassikalise mehaanika raames määravad osakese oleku üheselt tema asukoht ja kiirus. Seetõttu ei ole klassikalises mehaanikas vajadust vaadelda olekuid ja mõõtmistulemusi lahus, sest olek määrab mõõtmistulemused ja ümberpööratult. Kvantmehaanikas aga ei ole üldjuhul üheselt ennustatav, millised tulemused tä...
Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
