Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nukumaja lugemisaegsed märkmed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nora, helmer, krogstad, torvald, rank, doktor, külla, balli, rõõmus, vaatus, kurdab, sõi, mehele, pank, postkasti, pettunud, toatüdruk, ekspress, ajades, mõjuvõim, jääks, laenas, tuppa, saladus, kardab, tunnistab, õhtusöögi, nukk, nukumaja, märkmed, advokaat, ivar, emmy, lapsehoidja, helene, tegevuspaik, korter, peita, pakke, kellelgi, kinkiIbsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes
ühiskonnakorra tegurid. 19. sajandi keskpaik Norra, kas Oslo või Bergeni linn. Ühiskonna tegureid mingeid räigeid ei olnud, majandus kasvas, rahvastik kasvas ehki toimus massiline väljaränne Ameerikasse. Norra oli aga Rootsi kuninga all kuid peale seaduse lahkarvamusi Rootsi monarhiaga tekkinud rahutuste tulemusena kuulutati välja iseseisvus ja konstitutsionaalne monarhia. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Nora- Algselt illusioonis elav, rõõmus aktiivne ja alati vaid head tuju ning atmosfääri taluv ja puuduolekul loov noor naine. Omal kombel lojaalne ja kinnihoidev. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Torvald Helmer- Nora abikaasa- Töökas, kitsameelne ja ebateadlikult väärtkohtlev jõledusi mitte taluv raskes olukorras selgrootu mees. Doktor Rank- Sümpaatne, haige kuid tark ja abivalmis mees, igapäeav perekonda külastav hea Helmeri sõber kellel on salajane armastus Norasse.
NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks
kuulsaks ning lõid uued sihid Eurooopa näitekirjandusele. 2. Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan). ,,Nukumaja" / näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri. 3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur
kuulsaks ning lõid uued sihid Eurooopa näitekirjandusele. 2. Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan). ,,Nukumaja" / näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri. 3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur
Ibseni näidend ,,Nukumaja" räägib ajast, kui naine oli veel mehe omand. Samuti võib raamatu põhjal välja lugeda, et see aeg/ajastu oli jõudnud perioodini, kus see reegel hakkas muutuma. Naised, kellel ei olnud varem mingisuguseidki õigusi, hakkasid võitlema oma õiguste eest. Nad jõudsid arusaamale, et ka nemad on tähtsad. Ja see näidend räägib just tüüpilisest perest nende kahe ajastu vahel. Nende nö. muutumispiirkonnas. Näidend algab tseeniga jõulueelsest ajast, kus Nora on just käinud väljas ja lubanud endale salaja midagi, mida ta abikaasa, Helmer, oli talle rangelt ära keelanud. Tegevus toimub nende külalistetoas ja naine kuuletub peaaegu täielikult oma abikaasale. Helmer usaldab oma naist 100%. Ta käitub naisega, nagu ise tahab. Naine on tema ,,Nukk", kellega ta mängib siis kui tuju on ja lõpetab mängimise kohe siis, kui tuju kaob. Nora on piisavalt sõnakuulelik, et
õppida, kuid hiljem sai Cathy oma veast aru. Ta hakkas õpetama Haertoni lugema ning läbi selle kasvas ka nende sõprus ning raamtu lõpus nad abiellusidki. 6. Koosta Heathcliffi, Cathrine, Edgari ja Isabella „mina neli palet“ ehk JOHARI aken (vt TASUB TEADA) Avatud ala- Heatcliff on leidlaps, mustlane. Pime ala- Heatcliff, kui ta vahe peal käis Endasse tõmbunud ja tõsine, väga harva on aastaks ära, siis ta põgenes tegelikult oma ta rõõmus või naerab. Cathrine peen daam, halva elu eest, mis tal oli Vihurimäel. kes on haritud, kuid tujukas. Sünnitas tütre Cathrine käsutas ja kamandas kõiki, oli ära Cathy. Edgar on edukas ja haritud härra, hellitatud. Isabella arvas, et Heatcliff on Cathrine abikaasa. Isabella on Heatcliffi temasse armunud, kuid tegelikult kasutas abikaasa, kes sünnitas talle poja Lintoni. Heatcliff teda ära.
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid
pereliikmete saatuse üle.Samuti Suhted: Suhtekolmnurk Kremeri, Prillupi ja Mari vahel Teost läbiv idee: Kas oma eesmärgi saavutamiseks võib kasutada kõiki võimalikke vahendeid või on ka mingid piirid, millest üle astuda ei tohiks. "Nukumaja" Henrik Ibsen Elumõte ja eluväärtused: Helmeri jaoks on kõige tähtsam olla iseseisev ning mitte sõltuda kellestki teisest ega teiste rahast.Ta tahab saavutada kõrge positsiooni, kus teenib piisavalt palju raha, et Nora ega lapsed saaks elada head ja muretut elu. Nora elumõte on hoolitseda oma laste ja mehe eest ning olla tema meele järgi, armastada ja aidata kui vaja.Hiljem saab tema elumõtteks enese leidmine ja selle tegemine, mis talle meeldib. Krogstadi elumõte on elada ausat elu ja savutada edu, kuigi see osutub keeruliseks, sest tal on petturi maine. Armastus: Helmer armastab Norat, kuigi ta võib olla pisut egoistlik, hellitab ta oma naist ja tahab talle vaid parimat
"Nukumaja" Näidend "Nukumaja" räägib naisest, kellel ühel päeval lihtsalt sai villand oma senisest elust ja jättis oma mehe maha. Selleks naiseks oli Nora, kes erines oma mehest totaalselt. Nora oli erinevalt oma mehest väga rõõmsameelne ja elav. Norat sundis sellist otsust tegema asjaolu , et tema mees Torvald mängis temaga nagu nukuga. Nora oli oma mehega koos vaid sellepärast, et tema isa kasvatas ta üles kutsudes teda nukukeseks ja mängis temaga kui nukuga. Ta arvaski, et see on normaalne aga lõpuks sai ta aru, et see pole nii. Algas näidend sellega, et Nora lapsepõlvesõbranna proua Kristine Linde oli tal külas ja nad rääkisid kuidas on neil läinud siiamaani. Nora rääkis ka sellest, et võttis reisiks laenu oma mehe raskest haigusest võitu saamiseks. Linde soovitas Noral sellest Torvaldile rääkida, kuid tal ei
ette on seatud. Sama lootusetu on pimedast teha nägija, kui päästa võlgadesse jäänud mõis. Eriti kui selle omanikud on hoolimatu ja pillava eluviisiga, kes rahaga ei oska muud teha kui laristada. Probleemi unustada proovides pidutsetakse ja laristatakse edasi, kuni jõuab kätte tõsiasi, et tuleb oma seitse asja kokku korjata ja mõisast välja kolida. Ibsen ,,Nukumaja" Helmer on kokkuhoidlik mees ja kellele ei meeldi üldse laenu võtta, kuid ta naine Nora on vastupidi raiskaja. Kunagi oli arst soovitanud Helmeril võtta ette reis lõunasse ja na veetsid kogu aasta Itaalias, ning kõik arvasid et raha said nad Nora isa pärandusest, kuid tegelikult oli Nora laenanud selle Krogstadilt. Ühel päeval tuli nendele külla Proua linde ja Dr
Henrik Ibseni näidendid "Nukumaja" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid. Näidendi "Nukumaja" keskseteks tegelasteks on Nora ja Torvald Helmer, Kristine Linde ning juriskonsult Krogstad. Sissejuhatavas dialoogis loodakse pilt toredast idüllilisest abielupaarist, kes 8 õnneliku aasta jooksul on maailma rikastanud kolme ilusa inimlapsega. Naine allub kergelt mehe nõudmistele ning tahtmistele. Nende elu paistab lihtne ning muretu, Torvald saab pangadirektoriks ja ees ootavad imelised jõulud. Seejärel ilmub sündmustikku Linde, kes lisab palju vürtsi. Ta saab teada, et Nora oli kunagi laenanud raha Krogstadilt, kes oli ühtlasi Kristine kunagine armsam. Proua Helmer vajas raha, et saata oma mees Itaaliasse ravile, kuid tema abikaasa arvas, et raha pärines naise ise rahakotist. Olukorra muudab põnevaks juriskonsult, kes ähvardab Torvaldile kõik ära rääkida, kui Nora ei
,,Nukumaja" Henrik Ibsen 1.) Kas Nora on vääriline vastane Helmerile? Raamatu alguses paistis Nora ja Helmeri abielu väga idülliline. Nora oli loodud koduperenaiseks, kes väga reaalse elu ning teiste inimestega kokku ei puutunud, ning kellel raha ning kodu asjades väga sõnaõigust polnud. Nora tundus oma eluga rahul olevat ning ka mees hellitas teda ning tundus ka armastavat. Mingil hetkel hakkasid aga raamatus välja tulema ebakõlad. Raamatust tuleb välja, et Helmer kohtleb Norat nagu last. Selle asemel, et Noraga tõsiselt rääkida raha raiskamise tõsidusest, kutsub ta teda lõokeseks ja oravakeseks ja üritab piltlikult seletada, miks ei tohi raha raisata. Ta kohtleb teda kui last, kes veel elust midagi ei jaga. Helmer: ,,Ega maiasmokk täna linnas ometi laial teel ole olnud? Nora: ,,Ei. Kuidas sa selle peale tuled?" Helmer:"Kas maiasmokk tõesti kondiitri juures ei ole käinud?" Nora:"Ei, kinnitan sulle Torvald..."
Ühesõnaga kõigepealt võta mis võtta annab ja ales siis võid mõelda kättesamatute asjade peale. Draama Nukumaja 1. Sõnasta korrektselausega romaani põhiprobleem. Lugu rägib ühest naisest Nora-st, Kes avastas üks hetk et tema elu on aind välja mõeldud illusioon,ja tema ise on oma mehe mängukann. 2. Mida tead kompsitsioonist. a) kompositsioon vaatluste kaupa Teose tegevus toimub talvel. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Teos toimub samas kohas edasi aga kätte on jõudnud jõulud. b)Freytagi püramiid. Sissejuhatus- tegevus toimub talvel advokaat Helmeri kodus, kes on üks teose peategelane. Seal mängivad veel tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. Sõlmitus- Nora võtab laenu ja hakkab valetama oma mehele laenu kohta. Kulminatsioon- Nora on võtnud laenu, ning helmerile satub postkasti kiri mis teatab talle laenust.
Kõik see lõpeb aga Toomase naise ettearvamatu välja ilmumisega. Josef K. ; Huld advokaat; Proua Nipernaadi saab teada kokkusattumuse teel oma mehe Arreteeritakse täpsustamata mille eest, viib mehe hulluseni asukoha ja läheb talle järgi. Henrik Ibsen ,,Nukumaja" A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Advokaat helmer; Nora (tema naine) Doktor Rank (parim perekonna tuttav) Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb" Proua Linde (Nora kunagine klassiõde ja sõbranna) Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, Juristkonsult Krogstad (ta oli kunagi Lindega abielus) juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust Helmeri kolm väikest last traagikast
mõjutused · välismaalt russofiil · kodumakultuur/ka lääne poolsed ideed · filosoofidelt ja fiosoofiast palju inspiratsiooni · tõi vene kirjanduse euroopasse, ning sai väga head tagasisidet seosed eestiga · 1843 1. kord tallinnas, uuel tänaval korter, majas nr 10; käis siin suve veetmas · 1845 2. kord, et saada rahu ja kirjutada jutustus ,,teisik" · 1846 viimast korda, tuli vennale külla mõjutused kuritööl ja karistusel · vaimne elu väga psühholoogiline raamat, tuntuim ja mõjukaim raamat tal · peegelduvad elutruult kannatused ja laostatus · ta oli ise pahuksis mängusõltuvusega ja k&k kirjutas ka kiirelt, et saada kähku raha, mida maha mängida · mõjutas teda ka venna surm, mis juhtus enne raamatu kirjutamist · just sunnitöölt tagasi, pidi venna võlgu ka maksma, ajakiri pandi ka kinni, mida nad vennaga pidasid
* Mari- süütunde all kanntamine röövib usalduse, eneseavastamine, ent teeb vastuvõtlikuks teiste rõõmudele ja muredele. Oru perenaine- füüsiliselt mehe ja eelarvamuste ori. ,, pernaiseseisuse" ninel laseb end alandada. VII PILET 1. Ibseni ,,Nukumaja" ja ,,Peer Gynt" zanr, põhiteema, sündmustik ja sõnum 2. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I osa probleemistik, ideestik, erinevad karakterid, protoaines. · ,,Nukumaja"-draama Teema: Nora kasvas rikkas peres ilma muredeta. Helmer jääb haigeks ja laenu saamiseks võltsib Nora oma isa allkirja. Sõnum: igast väikesest valest kasvab suur! (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi väikesest valest suur!) Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning perekonna au
Elu: Pärit Lõuna-Norrast. Majandusraskuste tõttu hakkas 15a töötama apteekri õpipoisina. Ta oli hea maalija ja joonistaja. Oma kirjandusteed alustab luuletajana, kuid see pole tema loomingus oluline. Ibsen töötas Bergenis teatri kunstilise lavastajana, hiljem ka Norra Rahvusteatris. Ibsen on alusepanija moodsale draamale. ,,Nukumaja e Nora" aktsiapanga direktoril Helmeril on ideaalne pere, kus ei peaks mingeid probleeme olema, kuid see on kõik väline. Helmer haigestus, mehe elu päästmiseks võltsib Nora raha saamiseks dokumente. Helmeri alluv saab sellest teada ja hakkab tegelema väljapressimisega. Nora on valmis pere maine ja heaolu päästmiseks nendest igaveseks lahkuma, kuid kahetsev ametnik saatis võlakirja tagasi. H on nõus N andestama, kuid naine otsustab siiski lahkuda, kuna ta mõistab, et ta elus ei ole midagi tõelist ja ta püüab seda leida; ta arvab, et ka naistel õigus enda eest seista
üksteise ületrumpamine. Andres püüab leida tõde, töötades peab tähtsaks ausust. väsimatult, sealjuures tajudes, et õigus jääb siiski Pearule. Pearu on seevastu Andres mõistis, et võitlus maaga kestab igavesti ja annab salakaval ja visa hingega. heal juhul tulemuseks vaid viigi. Ibsen ,,Nukumaja" Helmer, kes saab panga direktoriks on abielus väga särava ja Oma tunnete alla ilus Noraga. Naine on äärmiselt armastusväärne oma surumine, et olla kellelegi abikaasa vastu. Kunagi kui Helmer haige oli olnud, maksis teisele meelepärane. naine mehe ravi kinni, võttes Kongstadilt laenu. Kui aga
Isa isa Zygmunt Kaplinski oli olnd inseneriharidusega ja juhtind sajandi alguses aktsiaseltsi "Prodameta" Sankt-Peterburgi kontorit. Pärast tütre surma lapseeas saatis Z.K. naise ja poja mõneks aastaks elama äveitsi, Zürichisse, kus neil oli kontakte ka Vladimir Uljanoviga, hiljem Lenini nime all tuntud riigikukutajaga. Tänu sellele ja hilisemale ilmasõjale ja revolutsioonile Venemaal käis Jerzy Kaplinski koolis mitmel pool: Poolas, Venemaal ja Sveitsis. Jaan K. ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh
"Prodameta" SanktPeterburgi kontorit. Pärast tütre surma lapseeas saatis Z.K. naise ja poja mõneks aastaks elama Sveitsi, Zürichisse, kus neil oli kontakte ka Vladimir Uljanoviga, hiljem Lenini nime all tuntud riigikukutajaga. Tänu sellele ja hilisemale ilmasõjale ja revolutsioonile Venemaal käis Jerzy Kaplinski koolis mitmel pool: Poolas, Venemaal ja Sveitsis. J.K. ema Nora Raudsepp (1906 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päriseestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes elanud ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt).
ja naise asendit ühiskonnas, perekonnaküsimusi. Kui satiirilise ja mõnevõrra didaktilise näidendi ,,Ühiskonna toed" sündmustik keskendub ärimeeste, ,,lugupeetud ühiskonnatugede" moraalile, valgustades nende tegevuse hämaraid külgi ja mitmed naistegelase aatus jääb kõrvalteemaks, siis ,,Nukumajas" tõuseb naine juba esiplaanile. Draama ,,Nukumaja" käsitleb abieluteemat. See on teose kulminatsioonihetk, Nora muinasjutuloss variseb kokku. Ta ei taha enam olla nukumajas mänguasjaks, kelle arvamusest ei hoolta ja kes ei saa midagi ise otsustada. Kui ta oli laps, otsutas tema eest isa, nüüd mees. Nora peab õigeks sellest nukumajast lahkuda. Kui Helmer tuletab talle meelde kohustusi perekonna vastu, ütleb Nora, et tal on ka kohustused iseenda kui inimese ees- Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutadud reeglid ei tohi võtta naiselt võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule
Kirjutas kaasajast, käsitles sotsiaalseid probleeme. "Peer Gynt" (1867) Peer Gynt käsitleb inimese elu mõtet, tema kohustusi teiste inimeste vastu. Näidendis kasutab Ibsen norra rahvapärimusi trollide kohta, kuid siin omandavad muistendkujundid sümboli tähenduse. "Nukumaja" (1879) räägib naiste õigustest. Peategelasesse Norasse oli juba isa suhtunud nagu lapsesse või mänguasja, kuid tema tahtis elada inimväärset elu. Nora otsustas kodust lahkuda, kui mees ütles, et tal on kohustused tema ja laste vastu, ütles Nora, et tal on kõigepealt kohustused iseenda vastu. Ibseni arvates pidi inimesel olema mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teha sõltumatuid otsuseid. Näidendi lõpp oli selle aja jaoks väga skandaalne. Ibsen oli esimesi XIX sajandi kirjanikke, kes nii julgelt näitas naise õigusetut seisundit tollases ühiskonnas. "Kummitused" (1881) räägib pärilikkuse probleemist. Helene Alvingu poeg jäi isa
tema järgnevate teoste ideeks: Tõe vaim ja vabaduse vaim need on ühiskonna toed. Järgmine näidend ,,Nukumaja" valmis 1879. aastal, mida võib nimetada Euroopa kaasaja draama sünniaastaks. ,,Nukumaja" on psühholoogilis-sotsiaalne draama, mis käsitleb abielu ja naise seisundit kodanlikus ühiskonnas. Draama tekitas palju pahameelt. ,,Nukumajas" käsitletakse naise õigusetut olukorda kodanlikus ühiskonnas, perekonnas. Noor abielunaine Nora tõstab mässu ühiskonna vastu, kes keeldub talle inimväärikat elu võimaldama. Nora ei taha nukumajas nukuks olla. Näidendi pealkiri on sümboolne, see viitab tõsiste suhete puudumisele inimeste vahel, sellele, et unustatakse kõige olulisem: inimese isiksus ja tema sisemine väärikus. Oma idee tõestuseks valib Ibsen pealtnäha õnneliku abielu, armastavad abikaasad, kuid ühiskond purustab ka selle abielu. Naise perekonnast lahkumist peeti tol ajal skandaalseks
käia. Prillup külmub purjuspäi saanis surnuks. Maril palju kosilasi-kõik tahavad piimatalu aga tema ei taha anda. Mari läheb lastega linna elama. Kremer tahab toetada Mari, et kaup katki ei jääks. Mari ütleb, et parem varblane tänaval, kui kanaarilind puuris Euroopalik tähendus, naine iseseisvub, naine ise otsustab, Nora lahkus ilma lasteta, Mari aga läks lastega Peale ,,Mäeküla piimameest" Vildelt uusi teoseid ei tulnud, hakkas vanu redigeerima TÕDE JA ÕIGUS 5-osaline romaan Kirjanik, kes suutis oma kirjutistega end ära elatada On ette nimetanud, millistest teemades oma teostes räägib I osa teemaks pakkus välja-inimese võitlus maaga. Krõõda teema on sissejuhatus. Tema surmas algav kõik ja sellest sündmusest alates muutub teiste elanike elu pöördeliselt
METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid
Mrs Bennet (“Uhkus ja eelarvamus”) ja Mary Musgrove (“Veenmine”) on närvilised, kergesti ärrituvad, tihti hüsteerilised naisterahvad. Neile on iseloomulik ohvri või kannataja mulje jätmine. Veel ühendab kahte karakterit soov sotsiaalsele tõusule. Kui Mary on oma kahe poja suhtes hoolimatu ja tähelepanematu, siis mrs Benneti elueesmärgiks on tütred mehele saada. Mary ei lase end segada poja haigusest, kui on vaja külla minna, õnneks on olemas tädi Anne, kes lapse eest hoolitseb. George Wickham (“Uhkus ja eelarvamus”) ja mr. Elliot (“Veenmine”) on teoste antagonistid. Nad on mõlemad libeda jutuga, pealtnäha laitmatute kommetega, nägusa väljanägemisega ja osavad suurepärase esmamulje jätmises. Tegelikkuses on nad ahned ja isekad. Wickham mustab valelikult Darcyt, kellele ta tegelikult on hoopiski tänuvõlglane.
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu
HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saanud. See kuu 11 korda aga eelmine kuu sai 12 korda klistiiri. Arstimeid oli umbes sama palju. Kurdab, et ta ei imestagi, et tema tervis nii hea ei ole kui ta eelmine kuu oli. Tiristab haigekella aga keegi ei tule kohale. Ta ei kõlista enam, vaid karjub. TEINE ETTEASTE Toinette saabub kohale
kolima. Et olla võimeline pere ülal pidama, tegi isa sinna ka internaatkooli. Pere halb käekäik jätkus, kui vanim tütar suri tüüfusesse ning paar aastat hiljem suri ema tuberkuloosi.[1] 4 1883. aastal lõpetas Maria gümnaasiumi kuldmedaliga. Peale kooli läks noor neiu aastaks sugulaste juurde maale puhkama ning aasta hiljem kutsus ema kunagine õpilane teda koos õega enda juurde natukeseks ajaks külla. Need 14 kuud olid Maria kõige õnnelikumad, sest siis oli aega lihtsalt lõbutseda ja elu nautida. Sel ajal ei tegelenud ta teaduslike raamatute lugemisega ega ka muu teaduslikult hariva tegevusega. [2] Kui õed koju jõudsid, oli isa sissetulek niivõrd väikeseks jäänud, et noortel tuli ise raha teenima hakata ning nad otsustasid koduõpetajateks hakata. Kuna mõlemal õel oli unistus minna Pariisi õppima (mis oli väga kulukas ning isal tütarde toetamiseks
Tartuffe ehk petis Molière Komöödia viies vaatuses Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Esimene vaatus 1. Proua Pernelle`l on halb tuju ja ta tahab majast lahkuda. Ta vaidleb teistega, kes seal ruumis on. Tema ütleb, et Tartuffe on jumala poolt saadetud, et teisi harida. Teised aga ütlevad, et ta on mittekeegi, kelle iga sõna ei tohiks kullana võtta. Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad
annaabi.ee 
