Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. VALKUDE EHITUS Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma. VALKUDE JAGUMINE · Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge · Liitvalgud koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. Nt valk + gklükoos = glükoproteiin Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin VALKUDE STRUKTUURID Kiulised Neist koosnevad karvad, küüned, sarved, sõrad, lihased ja sidekude. Need ei lahustu vees. Päsma(puntra)taolised Kõik ülejäänd valgud on sellise struktuuriga. VALKUDE OMADUSED Väga reageerimisvõimelised. Välismõjude vastu väga tundlikud. Valkude tegevus on parim 40 kraadi juures. Enamik valkusid muutub elutegevuseks kõlbmatuks 70 kraadi juures. VALKUDE FUNKTSIOONID KEHAS Struktuursed materjalid kehavalkude sünteesil.
7. 8.Tsütoplasma koosneb, rakuvedelikust, valkudest, mikrotuublitest ning rakuorganellidest. Tsütoplasma on raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. 9.Tsütoakelett on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.Mõnedele rakkudele annab pünotsütoosi- ja fagotstoosi võime. 10.Kromosoom on DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin). 11. 12. Taimerakk erineb seenerakust selle poolset, et seenerakus ei ole vakuooli ja plastiide, rakukestas tselluloosi asemel litiin. Seenerakk erineb loomarakus selle poolest, et seeneraku kest koosneb peamiselt kitiinist. Seenerakk erineb bakerirakust selle poolest, et bakteril ei ole ühtegi membraanset organelli. Sarnased on neil tsütoplasma, rakumembraan, ribosoomid.
protistid, seened, taimed). Jaguneb EOSELISEKS (mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste ehk SPOORIDE abil) ja VEGETATIIVSEKS (mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. PÄRILIKKUS - Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille koheselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest oma vanematega. Pärilikkuse kandjateks on KROMOSOOMides (DNA ja valgu molekulide kompleks - NUKLEOPROTEIIN, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid) paiknevad GEENid (DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi), milles on kodeeritud geneetiline info. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. KUIDAS TOIMUB ORGANISMIDE ARENG? Organismi areng algab: a) Sugulise paljunemise korral viljastatud munarakust. b) Mittesugulise paljunemise korral mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla ka:
Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega
antikeha, fibrill (vere hüübimine). Energeetiline. Nukleiinhapped: DNA desoksüribonukleiinhape, RNA ribonukleiinhape. Mõlemad koosnevad nukleotiididest, moodustavad ahelaid, iga nukeotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, lämmastikalus, suhkrujääk. DNA struktuurid: Primaarstruktuur koosneb nukleiinhapete jääkidest. Sekundaarstruktuur biheeliks e. kaksikspiraal moodustub kompelmentaarsuse alusel (A=T, C=G) . Tertsiaalstruktuur tekib Dna ja valkude koosmõjul, nukleoproteiin DNA lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tümiin T, tsütosiin C. DNA ülesanne päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA struktuurid: Primaarstruktuur nukleotiidijääkide järjestus, tekib sünteesiprotsesside tagajärjel. Sekundaarstruktuur tekivad kaksikahelad komplimentaarsuse alusel (G=C, A=U) RNA nukleotiidid: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, uratsiil U. RNA vormid: Informatsiooni-RNA e. mRNA esimene, mis moodustub
[DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2. DNA sekundaarstruktuur DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) 3. DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid) DNA neli lämmastikalust · A - adeniin · G - guaniin · T - tümidiin · C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära *Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) * Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil * Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T) (C ja G) komplementaarsed * DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed (A ja T) 2 vesiniksidet ja (C ja G) 3 vesiniksidet.
A,D,E). Kui toit sis palju rasva ja suhkrut , tekib palju kolesterooli org-i,mis võivad koguneda arteriseintele ja põhj trombe.Ent on vajalik et veresooned ei muutuks hapraks. Valgud-tekivad peptiidsideme abil, mis ühendab ühe aminhohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma abil. JOONIS Valgud jagunevad:lihtvalgud(ainult aminohapete jäägid, nt munavalge),liitvalgud(valguline osa ja mittevalguline osa,nt valk+nuleiinhape=nukleoproteiin).Valkude struktuurid: Esimest järku struktuurid hoiavad peptiidsidemeid,Teist järku strukt on keerdumine(stabiliseerivateks sidemeteks molekulisisesed H-sidemed,leidub juustest,küüntes),Kolmandat järku strukt on gloobul,Neljandat järku strukt tekib polüpeptiidi ühinemisel. Valkude muutumine:denaturatsioon,renaturatsioon,hüdrolüüs. Valkude ÜLESANDED:ensümaatiline ül(valk lagundab tärklist), kaitseül, struktuurne ül(rakumemr ehitus), transport,regulatoorne, liikumine,retseptorne
vajalikud keemilised elemendid:Fe,Cu,Zn,Mn,Co,I,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As.Enamasti nimetataxe 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. 14.)makroelemendid organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O,C,H,N,P ja S.Tihti paigut.nende hulka ka K,Mg ja Ca. 15.)peptiitside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. 16.)kromosoomDNA ja valgu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 17.)tsütokineestsütoplasma jagunemise rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. 18.)karükinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 20.)plasmiid bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 22.)spoor eos, protistidel,seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk
(toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. 6. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. 7. Interfaasi ajal toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon. DNA replikatsiooni käik: 1) ensüüm katkestab nukleotiididevahelised
Valgud Kõrgmolekulaarsed ühendid, mis koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Jaotused: 1. Lihtvalgud - ainult aminohapete jäägid 2. Liitvalgud - valguline ja mittevalguline osa a) nukleiinhape+ valk - nukleoproteiin, mida kohtab kromosoomis ja ribosoomis b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin Olenevalt strukruurist: 1. Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2. Teisane - spiraalne, nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed. Sellise struktuuri osaga valke kohtab küüntes, juustes, ämblikuvõrgus, villas jne. Ei lahustu vees. 3
lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). Biheeliksi ehituslik eripära ·Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. DNA molekuli ülesanded organismis Kromosoomide põhiline koostisosa
Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str e...
Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest. Moodustavad pikkiahelaid. Iga nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust, lämmastikualusest ja fosfaatürhmast. DNAdesoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA ribonukleiinhape 27. DNA molekuli ehitus? 1. Esimane struktuurnukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes) 2. DNA sekundaarstruktuurlevinuim esinemisvorm 3. DNA tertsitaalstruktuurtekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin 28. DNA molekuli ülesanded organismis? · Päriliku info säilitamine · Täpne ülekanne tütarrakkudele 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) komplementaarsed. · DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) 2 vesiniksidet (G ja C) 3 vesiniksidet.
karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin), esineb päristuumse raku interfaasis aktiivne transport ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat; valdavalt seotud transportvalkudega, kasutatakse ATP energiat transportvalgud valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise; esinevad näiteks rakumembraani koostises osmoos- lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama
Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur (DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos) lämmastikalus fosfaatrühm · DNA ja RNA ehitus (võrdle neid), ülesanded. DNA ehitus: esmane struktuur nukleotiididijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Esineb rakus sünteesiprotsessides ja viirustes sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul (DNA+ valk=nukleoproteiin e kromosoom) DNA ülesanded: kromosoomide peamine koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA ehitus: Esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesi järgselt Teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahetuvad kaksikahelaliste lõikudega omavahel paaduvad RNA ülesanded: info kopeerimine ja transportimine info realiseerimiseks · RNA kolm põhivormi.
* Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? * DNA-s: A ja T, G ja C * RNA-s: A ja U, G ja C 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? * Kromosoomide põhiline koostisosa
Spermidel on rakutuum sama mahuga, kui on tsütoplasma, munarakul on tsütoplasmat 1000X rohkem. Rakutuumal on kaks funktsiooni: 1. Raku elutegevuse juhtimine; 2. Osalemine raku jagunemises. On rakke, mis on hulktuumsed, nt vöötlihas- ja südamelihasrakud, kingloomal on 2 tuuma. On rakke, millel täiskasvanuna ei ole tuuma, nt erütrütsüüdid. Eelneval arenguetapil on neil tuum siiski olemas olnud. Kromosoom Kromosoom on nukleoproteiin koosneb DNAst ja sellega seondunud valkudest. Eristatakse autosoome ja sugukromosoome. Kõigis organismi keharakkudes on ühesugune kromosoomistik. Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraansete kanalite, tsisternide ja vakuoolide süsteem, mis on omavahel ühendatud. ER-i üldfunktsioon on ainete transport raku eri osade vahel. ER jaguneb: 1. Karedapinnaline ER on kaetud ribosoomidega ning selle põhifunktsioon on valgusüntees
RNA ahel A U A G C A C - U 16. Teate DNA ja RNA molekuli struktuuri? DNA- 1. Esmane struktuur-nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (rakus sünteesiprotsessides ja teadud viirustes). 2. Sekundaar struktuur- DNA levinum esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 2. Tertsiaal struktuur- tekib DNA ja valkude koosmõjul DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). RNA- 1 Esmane struktuur- primaarstruktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA's 2. Teisene struktuur- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaste lõikudega, omavahel paaduvad. 17. Erinevad RNA molekulid ja nende ülesanded. V: Informatsiooni-RNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika ribosoomidesse. 5 %
* Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes * DNA sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) * DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. * RNA esmane struktuur – lihtne nukleotiidide järjestus * RNA teisene struktuur – molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? * DNA-s: A ja T, G ja C * RNA-s: A ja U, G ja C 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? * Kromosoomide põhiline koostisosa
23.Kirjelda DNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes DNA sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal) DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom 24.KirjeldaRNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust. RNA esmane struktuur lihtne nukleotiidide järjestus RNA teisene struktuur molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C) 25.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? DNA-s: A ja T, G ja C RNA-s: A ja U, G ja C 26.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? 27
organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid Kliiniline surm inimese bioloogilisele sumale pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse Kromosoom DNA ja valgu molekulide kompleks lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid pidurdumises. määravad pärilikke tunnuseid. Klorofüll taimerakkudes esinev roheline Kromosoomide ristsiire meioosi esimese pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku jagunemise profaasis esinev homoloogiliste valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisse. kromosoomide paardumine, mille käigus nad
Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest. Moodustavad pikkiahelaid. Iga nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust, lämmastikualusest ja fosfaatürhmast. DNA-desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA-ribonukleiinhape. 27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur- levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele. 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. 1) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. 2) DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30
Säilitusvalgud (nt. Ferritiin on on organismi rauavaru säilitusvorm) 26. Valkude struktuur on üles ehitatud mitmetasemeliselt. Ruumiline struktuur. (Reeglina ei ole tavaline valk üksik polüpeptiidi molekul, vaid on ruumiline struktuur mitmest erinevast polüpeptiidahelast) 27. Valgud klassifitseeritakse: lihtvalgud ja liitvalgud 28. Tähtsamad liitvalgud: glükoproteiin - membraanide retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. kromoproteiin . heem ja klorofüll fosfoproteiin piimavalk kaseiin. lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija 29. Süsivesikud koosnevad- sisaldab kas aldehüüdide (polühüdroksüaldehüüd) või ketoonide (polühüdroksüketoon) funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma. Valgud koosnevad- (üle 50) aminohappejäägist . Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk.
sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur annavad välissignaale edasi. Liikumise Algloomade - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), nukleoproteiin (kromosoomid). mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad kattevalgud Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude
toimub peptiidsidemete lõhkumine. Toiduvalkude hüdrolüüs seedumisel. Osaline hüdrolüüs puljongi keetmisel. 5) Spetsiifilisus erineva pärilikkusega organismides esinevad erineva koostisega valgud. Valkude jaotuvus: 1)lihtvalgud ja liitvalgud. a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Kattevalgud, keratiinid.aktiin, insuliin. b) liitvalkudes on ka mittevalguline osa lisaks valgulisele osale. Mõlemaid valke nimetavad bioloogid proteiinideks. Liitvalgud: nukleoproteiin nukleiinhape+valgud. Kromosoomid. Lipoproteiinid-lipiidimolekulid +valgud. Membraani lipoproteiinid. Fosfoproteiinid fosfoühendid ja valgud. Kaseiin, mis annab piimale valge värvuse. KESKMISELT ON VALGUS ESINDATUD 12-16 ERINEVAT AMINOHAPPE JÄÄKI. Mida spetsiifilisem valk, seda vähem on aminohappejääke seal. Valkude biofunktsioonid: 1) energeetiline. See pole kõige tähtsam funktsioon. 1g valkude lõhustumisel vabaneb 4 kcal energiat
samas organismis. (Nt Viinamäetigu, Vihmaussid, Kaanid). 6) Mida tähendab partenogenees? Too näiteid - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (Nt Mesilased, Lehetäid, Vähilaadsed), samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad (Nt Cnemidophorus velox). 7) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. 8) Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. 9) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. 8) Spermi ja muna Sperm Munarakk 9) Spermatogeneesi ja Spermatogenees Ovogenees
Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). DNA 4 lämmastikalust: A adeniin G guaniin T tümiin C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet.
· Ahela lineaarsus; · Bioloogiline aktiivsus; · N sisaldus. Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). 1. Valkude ehitusprinsiibid: 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt
Kromanjoonlane - arukas inimene esimeste populatsioonide esindaja Euroopas; nimetatud Cro-Magoni koopa järgi Prantsusmaal. Kromatiid - ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Kromatiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Kromosoom - DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. tulemuseks on geenivahetus. Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm , mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.
Kolmandat järku struktuur ehk tertsiaalstruktuur molekuli edasine kokkukeerdumine. Enamasti on see keraja kujuline ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. Valgu kolmandat järku struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Neljandat järku struktuur ehk kvaternaarne struktuur kui omavahel ühinevad kaks või enamat polüpeptiidi. Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Nukleoproteiin valgu kompleks nukleiinhappega. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb ka valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiiniks. Denaturatsioon kui valk kaotab esmalt kolmandat järku struktuuri ja seejärel teistjärku struktuuri. Denaturatsiooni pähjustavad: · kõrge temperatuur, · mehhaanilised tegurid (munavalge vahustamine),
Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. 15. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. 16. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. 17. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Bakterirakk, taimerakk(tselluloosist) ja seenerakk(kitiinist). 18. Mis on plasmiid? Plasmiid- rõngas DNA molekul, mis aub bakterirakkudes. Plasmiidid sisisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri
) või vaha (kaitsefunktsioon). Steroidid taimeraku membraanides 30.50% lipiididest steroidid. Terpenoidid. Lipiidid on energiaallikaks ja varuaineteks. Nukleiinhapped nukleotiidide polümeerid. Koosneb pentoos-suhkrujäägist, lämmastikalusest ja ortofosfohappejäägist. Olenevalt suhkrujäägist kas RNA või DNA. DNA: esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Sekundaarstruktuur biheeliks ja kaksikspiral. Tertsiaaldtruktuur -DNA+ valgud = nukleoproteiin. RNA: mRNA informatsiooni RNA, tRNA transport RNA, rRNA ribosoomi RNA. Alkaloidid N sisaldav, vees lahustumatu, vees hapetega sooli moodustav ühend. Mürkained selgroogsete vastu. Nikotiin, morfiin, niniin. Fenoolsed ühendid Fenooli tuumaga ühendid, aromaatsed (vanilliin, kohvhapped), Oligofenoolid ja ka Polüfenoolid. 2. Taimeraku ehitus organellid ja funktsioonid. Taimerakk Ümbritsetud rakukestaga, mis koosneb tselluloosist (+ hemitselluloos + pektiinained)
verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB
verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud – koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin – membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin – kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin – heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin – piimavalk kaseiin. Orgaanilised ühendid 5. valk + lipiid = lipoproteiin – biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin – liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB
?? Valkude erinevaid jaotusi: (lihtvalgud, liitvalgud (mis on prosteetiline rühm); füsiko-keemiliste omaduste põhjal, jne. täisväärtuslikud valk, väheväärtuslikud valgud) Lihtvalgud: aminohappe jääkidest, nt munvalge Liitvalgud: koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid - valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. - valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. - valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. - valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. - valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. - valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). Prosteetiline rühm koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt
energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli massivõrdse koguse aluselisi valke histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel
türosiinkinaasid) Signaaliülekande rajad koosnevad mitmest etapist, kus osaleb palju valke (efekt ‘’otse’’ – nt muutes tsütoskeleti kuju, elektrilist signaali – aktsioonipotentsiaali - neuronis või läbi mitme vaheetapi geeniregulatsiooni kaudu jne). Geenitehnoloogia mudelorganismid. Sebrakala, hiir, mais, lehmad, bakterid DNA pakkimine, kromosoomide ehitus. Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Replikatsioon. Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi.. Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse
verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB
Viirused mõmm :) 05/06 Rabiese viirus (rabdoviirused) Struktuur. Lihtsad viirused, kodeerivad ainult viit valku. Kuulikujulised, ümbrisega. Diameeter 50…95 nm, pikkus 130…380 nm. Pinnal on trimeersest glükoproteiinist (G) ogad, millega viirus kinnitub. Antikehad ka G vastu. Nukleokapsiid on helikaalne, RNA on üheahelaline (-) umbes 12000 aluspaarist. Nukleokapsiidis veel nukleoproteiin N, suur (L) ja mittestruktuused (NS) valgud. Maatriksivalk (M) ümbrise ja nukleokapsiidi vahel. N kaitseb RNAd ribonukleaaside eest ja hoiab transkriptsiooniks sobilikku konfiguratsiooni. L ja NS teevad RNA-sõltuva RNA-polümeraasi. Epidemioloogia. Viirus-indutseeritud agressiivne käitumine loomadel promob viiruse levikut. Inkubatsiooniperiood on pikk, asümptomaatiline. Ülekanne: zoonoos (metsloomad, vaktsineerimata koerad-kassid on vektorid)
energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli massivõrdse koguse aluselisi valke histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel
- Geenide DNA järjestuse teadmine - Geenide inaktiveerimise võimalus (nokaut) 23. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Kromosoomid on autosoomid, sugukromosoomid, diploidne(genoomi on 2), haploidne(ühekordne genoom), trisoomia(XXX-sündroom) Kromosoomide ehitus Kromosoom tekib vaid jagunemise ajaks (mitoosi,-meioosi protsessiks) - DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli
- Geenide DNA järjestuse teadmine - Geenide inaktiveerimise võimalus (nokaut) 23. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Kromosoomid on autosoomid, sugukromosoomid, diploidne(genoomi on 2), haploidne(ühekordne genoom), trisoomia(XXX-sündroom) Kromosoomide ehitus Kromosoom tekib vaid jagunemise ajaks (mitoosi,-meioosi protsessiks) - DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli
Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused
omavahel sobivad(A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. e) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet f) teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- st. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin. Valgud jaotuvad : a)aluselised valgud(+laenguga) b) Happelised valgud (-laenguga) DNAl on "-" laeng. ja oluline roll on positiivsetel valkudel. HISTOONID - positiivse laenguga valgud, mis seostuvad DNA ga. Histoonvalgud : *pakivad DNA kokku *Kaitsevad DNAd vigastuste ja muutuste eest *Lubavad pärilikul infol avalduda. DNA tertsiaarstruktuuri sobivaks näiteks on kromosoomid. RNA e. Ribonukleiinhape.
närvisüsteemi kujunemise). Valkude seedeprotsessis tekivad peptiidid. Teatud peptiidid on väga mürgised (näiteks valge ja rohelise kärbseseene mürgisus põhineb peptiidil amanitiin). Osadel peptiididel on antioksüdantne toime (GSH- glutatioon). Teatud peptiidid on antibiootilise toimega. Valgud. Valkude jaotus: lihtvalgud, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest (ühendatud peptiidsidemega). Liitvalgud, milels on valguline ja mittevalguline osa, valgud+ nukleiinhapped = nukleoproteiin, nt: kromosoomides; fosfaat+valk= fosfoproteiin, nt: piimavalk kaseiin; glükoos+valk= glükoproteiin. Ajalooliselt on niimoodi välja kujunenud, et need ühendid on valkude all. Teine valkude jaotus lähtub nende kujust. Niitjas ehk fibrillid, nt: kattevalgud (juuste, siidi, lihasvalgud, ämblikuniit). Kerajad ehk gloobulid (antikehad, ensüümid, transportvalgud). Valkude struktuuritasandid: esmane ehk primaarne struktuur moodustub vahetult
annaabi.ee 
