Bioloogia uurib elu (0)

Bioloogia uurib elu
BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu.
MILLES VÄLJENDUB ELU ORGANISATOORNE KEERUKUS ?
BIOMOLEKUL - Orgaanilise aine molekul , mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (nt sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped , vitamiinid jt).
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.
MILLINE ON KÕIGE VÄIKSEM ÜKSUS, MILLEL ON KÕIK ELU TUNNUSED?
Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Seetõttu ei saagi viirusi pidada elusorganismideks.
RAKK - Kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused.
Organismid jagunevad kahte suurde rühma:
1) ÜHERAKULISED - Organism, mis on moodustunud ainult ühest rakust (nt bakterid , protistid ja seened).
2) HULKRAKSED - Organism, mis on moodustunud mitmest rakust.
KUIDAS ON ORGANISMID SEOTUD ÜMBRITSEVA KESKKONNAGA?
Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid. Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat.
Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehituseks kõlbulikke valke, lipiide või sahariide. Neid tuleb ise sünteesida. Organismi lagundamis - ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse, mille käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda.
Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.
MILLES VÄLJENDUB ELUSORGANISMIDELE OMANE PÜSIV SISEKESKKOND ?
Tulenevalt aine- ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas:
1) PÜSISOOJASED - Kehatemperatuur ei muutu (nt imetajad ja linnud ).
2) KÕIGUSOOJASED - Organismid, kelle ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida (nt kalad , kahepaiksed ja roomajad ).
Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast veidi rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad.
Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.
KUIDAS ORGANISMID PALJUNEVAD?
Organismid paljunevad:
1) SUGULISELT - Paljunemisviis , mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust (SÜGOODIST). Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele (nt taimed ja loomad).
2) MITTESUGULISELT - Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast (nt protistid, seened, taimed). Jaguneb EOSELISEKS (mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste ehk SPOORIDE abil) ja VEGETATIIVSEKS (mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast).
Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid.
PÄRILIKKUS - Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille koheselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest oma vanematega.
Pärilikkuse kandjateks on KROMOSOOMides (DNA ja valgu molekulide kompleks - NUKLEOPROTEIIN, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid) paiknevad GEENid (DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi), milles on kodeeritud geneetiline info.
Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks.
KUIDAS TOIMUB ORGANISMIDE ARENG?
Organismi areng algab:
a) Sugulise paljunemise korral viljastatud munarakust.
b) Mittesugulise paljunemise korral mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist.
Organismi individuaalne areng võib olla ka:
1) OTSENE - Roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
2) MOONDELINE - Selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse TÄISMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse , nuku ja valmiku staadiumid) (nt liblikas , mardikas ja kahetiivaline ) ja VAEGMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid) (nt rohutirts, tarakan ja lutikas).
Sõltumata sellest, kas organism saab alguse sugulisest- või mittesugulisest paljunemisest, lõppeb ta areng surmaga.
Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul - see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemeil.
Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev. Seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused.
KUIDAS ORGANISMID REAGEERIVAD ÄRRITUSELE?
Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon (nt eredas valguses silmapupillid ahenevad).
Üherakulistel organismidel asendavad närvisüsteemi spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. Need annavadinformatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb valgusärritajale või kaugeneb sellest (nt kingloom ujub vette sattunud soolakristallist eemale).
JÄRELDUS:
Elu iseloomustavad:
1) Rakuline ehitus;
2) Kõrge organiseerituse tase;
3) Aine- ja energiavahetus;
4) Stabiilne sisekeskkond;
5) Reageerimine ärritusele;
6) Paljunemine;
7) Areng.