Arvamus Nõukogude Liidu propaganda kohta Propagandaks nimetatakse sihtpärast inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamist. Nõukogude Liidus kasutati propaganda levitamise vahendina põhiliselt plakateid, kuid seda esines ka ajakirjanduses ja kultuuris. Nõukogude Liidu eesmärk propaganda levitamisel oli panna rahvas uskuma, et riik, kus nad elavad (NSVL) on kõige parem ning suunata inimesi esialgu ilma vägivallata nii, nagu kommunistlik partei seda soovis. Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool-sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsust palju helgemana. Propaganda näitas sageli tõele vastupidist NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes hoolivad ja toetavad oma rahvast
NSVL propaganda Propaganda on sihtpärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks propagandat kasutas ka NSVL ,kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Propaganda teenis ainult võimu huve ja sellest tingituna kõik propaganda vahendid kuulusid valitsevale võimule n.ö kommunistlikule parteile ja sellega tegeleti partei loal ja partei kontrolli all. NSVL ühiskonnas kujunes välja uus kunstivool sosialistlik realism, see kujutas kõike palju helgemana. Inimeste meelte mürgitamiseks kasutati mitmeid vahendeid kõige tähtsamad olid plakatid,loosunigd,ajakirjandus ja kultuur.Palju oli ka rahvakoosolekuid,kus NSVL-i juhid käisid rääkimas ja inimesi mõjutamas.Filmikunst mõjutas inimesi palju, sest seda oli kerge levitada ja filmid panid inimesi uskuma,et nad elavad kõige paremas riigis. Propaganda näitas NSVL-i juhte, kui inimesi kes hoolivad oma rahvast ja toetavad neid ja
suurendamist. Kuna USA-s kasvas mais hästi, siis tahtis ka tema, et nii oleks Nõukogude Liidus. Hrustsov arvas, et seda põllukultuuri tuleks kas või sunniviisiliselt peale suruda nagu seda kunagi oli tehtud kartuliga. Propagandaplakati eesmärgiks oli kiiresti inimeste meelsust ja ühiskondlikku arvamust mõjutada. Nõukogude Liidu juhte kujutati oma rahvast hoolivate ja toetavatena. Probleeme näidati positiivsemana kui need tegelikult olid. Üritati rahvast panna uskuma, et NSVL on kõige parem koht. Breznevit kujutati tööliste keskel sellepärast, et teda üritati kujutada palju helgema ja armastavamana kui ta tegelikult oli. Üritati rahvast uskuma panna, et ta toetab oma rahvast. Ülejäänud rahvast on samal plakatil kujutatud sellistena, nagu nad oleksid oma eluga väga rahul ning toetavad Breznevit. Peamiselt propageeriti kahte eluvaldkonda, põllumajandust ja tööstust, kuna
juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid
Hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Keskendusid üksikisiku vabadustele ja traditsioonidele. Nt. Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariikilik partei. Sotsiaaldemokraatia- Pahempoolsed erakonnad, kes kaitsesid tööliste huve ja pooldasid riigi tugevamat sekkumist majandsellu. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust selle saavutamiseks oldi valmis ka vägivaldselt kehtestama diktatuuri . nende populaarsus kasvas seoses töölistele valimisõiguse andmisega. USA sise- ja välispoliitika- Sisepoliitika- Ameerikat kujutati kui tuhande võimaluse maad, kus kõigil on võimalik kiiresti rikkaks saada. Sellist hoiakut toetas 1920. aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi sekkumist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Roosvelti Uus kurss
vastandub väikerahvaste natsionalismile) kasv. B) Saksamaa või oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu teotati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks. 2. Sõja mõju Eesti majandusele: · Valitses tööjõu puudus (~100 000 parimas tööjõueas Eesti meest mobiliseeriti maailmasõja ajal sõjaväkke). · Tootmise langus nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. · Põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele).
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu)
sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades). Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon) 2) Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust jne. Siia võib arvata ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti
Linna kolinud inimesed leidsid tihtipeale tööd suurettevõtetes, need olid aga kanaliteks, mille kaudu jõudsid Eestisse uued vasakpoolsed meeleolud. Tähtis roll on siin Venemaalt tulnud revolutsioonilistel ideedel, mis enamasti olid ka ka teravalt kiriku- ja usuvastase hoiakuga. Seda aega iseloomustab ka siiras vaimustus teaduse arengu ja saavutuste suhtes. Ristiusu asemele oli tulnud usk teaduse kõikvõimsusesse, oldi arvamusel, et teadus on usuga absoluutses ja lepitamatus vastuolus. Kindlasti oli probleemiks ka kirikuõpetajate rahvuslik kuuluvus - 1919. aasta 136 luterlikust kirikuõpetajast olid 74 sakslased. Kirikuõpetaja amet oli juba sajandeid seostunud eestkätt sakslastega ning jättes kõrvale herrnhuutluse ja mõned teised äratusliikumised, võib küsida: mil määral pidas talupoeg ametlikku kirikut üldse oma kirikuks? Kõigele sellele lisandusid
tulu toov. Jagati väikekohti kehvikutele, õhutati väljarännet, linna minek. 4. Kas Eesti majanduslik areng tuli kasuks või kahjuks? Venemaale kasuks, eesti kasutamine. Kodune ülesanne: I Millised vastandlikud meeleolud valitsesid maailmasõja puhkedes a)eestlaste seas? ei tuntud vajadust minna sõtta, kuid sooviti sakslatse kaotust ning oldi valmis sellele kaasa aitama b)baltisakslaste seas? olid Venemaa kodanikud, ei teadnud kelle poolt olla. Kas see riik kelle kodanik oled või see kust pärit oled. II Kuidas mõjutas sõda a) eesti tööstust? halvenes tooraine saamine, kaubandus katkes Läänemerel, halvenes tööjõu kvaliteet (mehed sõjas), hävisid suurettevõtted b) eesti põllumajandust? hobuseid, kariloomi ja põllusaaki rekvisitsiooniti
Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. Leniniga isiklikult tuttav aastast 1905. 1917 "Pravda" peatoimetaja 1917. okt Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar 1922 - 1953 ÜK(b)P peasekretär. 1928 38 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis. Kõrvaldas konkurendid. 1941 - 53 NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister) 2x abielus, 2 poega ja tütar NSV Liidu poliitilise kursi muutumine 1920. aa II poolel. Stalini idee sotsialismist ühes riigis. Loobumine maailmarevolutsiooni ideest, mida toetas Trotski. Arusaam, et NSVL jääb kapitalistlike riikide hulgas üksinda vaja seda tugevdada tuleb relvastuda ja majandus täielikult riigi kontrollile allutada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine, kultuurirevolutsioon.
kolmas Hitleri Suur-Saksamaa. 4. Milliseid eesmärke taotles Hitler oma raamatus? Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks. Selleks tuli aga tühistada Versailles’ ja teised alandavad lepingud. Tuleb luua uus kord. 5. Too näiteid, kuidas Hitler koondas võimu enda kätte. Peale riigipresidendi surma võttis ta tema ameti endale. Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega jne… 6. Milles süüdistas natslik propaganda juute? Neid süüdistati selles, et nad sepitsesid kommunistidega vandenõu ning soovivad Saksamaa maha müüa võõrriikidele. 7. Milliste meetmetega likvideeriti Saksamaal 1930. Aastate teisel poolel tööpuudus? Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati pikki kiirteid. 8. Mis oli majanduse riikliku reguleerimise eesmärk? Allutama inimesed enda alla. 9. Mis põhjustas Saksamaa sõjaka välispoliitika 1930. Aastail?
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa
Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär. NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president. Gorbatšov soovis tuua riigi kriisist välja. Taotles nõukogude ühiskonna täiustumist ja ümberkorraldamist. Muudatused toimusid nii majanduses kui ka poliitilises elus. Algas võimuvõitlus perestroika pooldajate ja tagurlike jõudude vahel. 1990ndate aastate alguses varises kogu Nõukogude süsteem kokku. Gorbatšov loobus võimust. 3.NSV Liit J.Džugašvili valitsemise ajal. (sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953.
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
detsembril 1991. aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan Ülemnõukogu ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatsovilt üle "tuumanupu". Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. 1. Kommunistliku süsteemi lagunemise põhjused - majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt
detsembril 1991. aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan Ülemnõukogu ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatsovilt üle "tuumanupu". Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. 1. Kommunistliku süsteemi lagunemise põhjused - majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt
valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped
siingi mängib naiivsus olulist rolli). On ka arvamusi, et külgetõmme NLiidu suhtes algas juba enne 1934. a. riigipööret ning põhjuseid võib otsidagi meelsuses ja vaadetes. Kindlat 100% tõde iga indiviidi kohta polegi võimalik teada saada. Ka läänes viskasid sealsed vasakintellektuaalid NL-ile silma, kuid võrreldes Eesti omadega, ei seatud neid kunagi valiku ette ning seega ei saa me teada, kas nad oleksid samamoodi üle jooksnud või mitte. Sealsed põhjused, miks NSVL tundus ligitõmbav olid võõrdumine oma ühiskonnast, eriti ilmnes see pärast majanduskriise ning rasketel majanduslikel aegadel, kuna näis, et NSVL-i ei näi see tänu sotsialismile mõjutavat. Vasakintellektuaalidele on omane tarvidus „maise paradiisi“ järele ning riigi süüdistamine iseenda ebaõnnestumistes. Usuti Nõukogude müüti ning tema tulevikuvisiooni. Ka nende hulgas oli siiraid uskujaid kui ka eksiteele juhitud naiivitare. Samuti tõukas Stalini-imetlust
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia. Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945) Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseivuse. Saksamaa tükeltatud, iseseisvuse kaotasid ka 3 balti riiki, kogu Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri. Maailm kolariseerus kahe kõige tugevama suur riigi Usa ja NSVL vahel. Lagunema hakkasid korieaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liidlaste relvajõudutesse umbes 30m meest, vastaspoolel 80m meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täselt öelda. NSVL kaotas enda hinnangul üle 27m inimese, teistel andmetel ulatub see arv aga isegi 40m. Hiina kaotused olid ligikaudu 10m, Poolal 6m, Saksmaal 6+m, Jaapanil 2m, jugoslaavial umbes 1
Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud
Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud
Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna – nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud
Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid ka julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud
· Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. · Prantsuse sõjaplaan plaan 17 - eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaal. Hoogne pealetung. · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. · Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. · Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel. Sõjategevus läänerindel · Saksa väed hõivasid Luksemburgi. Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu.
Saksamaale, sest kõiki tähtsaid otsuseid võttis vastu Hitler. Mussolinit hoiti Saksamaa kavatsustest teadmatuses. Näiteks polnud Itaalial 1939. aastal aimu ei Böömimaa okupeerimisest märtsis ega ka Saksamaa-Nõukogude Liidu vahelise pakti sõlmimisest augustis. Mussolini oli arvanud, et Saksamaa ei astu sõtta ennem aastat 1943, kuid pärast 15 seda, kui Saksamaa 1939. aastal Poola tungis, oldi suures kimbatuses. Kuna Teraspakt sidus Itaalia sõjaliselt Saksamaaga, aga Itaalia oli oma sõjalisi varusid seoses Albaania vallutamisega sama aasta aprillis tõsiselt vähendanud, pidi Itaalia paluma varustust Saksamaalt. Saksamaa seda aga vajalikus koguses anda ei tahtnud ning seega tuli Itaalial Teraspaktist häbiga taganeda. Itaalia II maailmasõjas Kuna Itaalial puudusid vahendid sõjas osalemiseks, kuulutati 3. septembril 1939 välja neutraliteet
Vabadussõjalaste organisatsioonid olid keelatud, alguses arreteeriti sadu liikmeid. Valimised lükkusid edasi. Aastaks 1935 oli juba autoritaarne režiim Eestis, Päts juhtis ainuisikuliselt. Riigikogu jäi „vaikivasse olekusse“, ei saadetud laiali, aga ei töötanud ka. Oli ainupartei Isamaaliit, teised parteid keelustati 1935. Tekkis ajakirjanduse tsensuur ja kontroll ametite ja elualade üle. Seadusi andis välja Päts dekreetidena. Loodi Riikliku Propaganda Talitus – sealt tulid üleriiklikud kampaaniad (perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine, laulupidude korraldamine, vabadussõja monumentide püstitamine). Rahvas üldiselt ei nurisenud, kuna majandus elavnes ja elujärg läks paremaks ning seda seostati Pätsi juhtimisega ning ta populaarsus kasvas sel hetkel. Oli olemas ka opositsioon, kus olid poliitikud ja haritlased, kuid nad ei saanud ajakirjanduse tsensuuri tõttu kuigivõrd kuuldavaks end teha
PILET 2 Euroopa keskaeg mõiste, keskaja algused ja lõpud, Rooma impeeriumi häving, Suur rahvasteränne, kristluse levik, Karl Suur, paavst ja paavstiriik, munklus, kloostrid, linnad, Bütsants. Õpik: Inimene, ühiskond kultuur II õp lk 7-37, 51-56, 67-72, lk 80-97, Atlas lk 40-41 -Mõiste on ajalooperiood mis on vanaaja ja uueaja vahel . *võttis kasutusele 1469a Giovanni Andrea .Keskaja algus 5.saj kuni 15.saj. Mõiste keskaeg võtsid kasutusele renessansi aegsed autorid kes nägid omas ajas antiikkultuuri taasündi. -Keskaja algused ja lõpud Üheks keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist 5'ndal sajandil (476.a. Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. -Keskaeg jaguneb vara,-kõrg-, ja hiliskeskajaks. -Suur rahvasteränne - ida aasiast hunnid läksid germaanlaste aladele ja olid väga sõjakad ja selle tõttu jätsid germaanlased oma kodud maha ja hakkasid liikuma läände
Москва, 2002; Сенчагов В. К. Экономическая безопасность: гео- политика, глобализация, самосохранение и развитие. Финанстатинформ, Москва, 2002. 132 liberaalid, natsionaalbolševikud jt võtavad sõna “destruktiivse” europotsentrismi vastu.7 Ksenofoobia lääne vastu on vene eliidi seas ja rahvahulkades süvene- nud mitmel põhjusel, sh ametliku propaganda mõjul. Putin on edasi arendanud nn Primakovi doktriini läänest kaugenemise osas seoses nii viimase kriitikaga Venemaa juhtkonna aadressil kui ka Kremli enda võimuambitsioonidega, mida soosivad energiakandjate kõrged hinnad. Kirjanduses on tõstatunud küsimus Venemaal (NSV Liidus) toimunud muu- tuste ajaloolisest mõttest ja olemusest – kas need vastavad Venemaa rahvuslikele huvidele? – ning sotsiaalsest hinnast, dramaatilistest tagajärgedest miljonitele ini- mestele
Itaalia, Rumeenia, Inglismaa, Slovakkia, Rootsi, Ungari, NSV liit, Portugal, Türgi, Bulgaaria, Soome, Hispaania, Sveits, Prantsusmaa, nn. Vichy-Prantsusmaa, Eesti, Austria, Tsehhia, Leedu, Poola, Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Holland, Kreeka, Jugoslaavia, Läti, Taani, Norra. NSVL poolt Saksamaa poolt Saksasõbralikud/ Neutraalsed Saksavaenulikud okupeeritud okupeeritud Liitlased Poola, Eesti, Poola, Holland, Itaalia, Hispaania, NSVL, Läti, Leedu, Belgia, Tsehhia, Rumeenia, Portugal, Rootsi, Inglismaa, Austria, Slovakkia, Iirimaa, Sveits, Prantsusmaa, Ungari, Türgi, Luksemburg, Bulgaaria, Kreeka, Soome, Vichy- Jugoslaavia, Prantsusmaa, Taani, Norra Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan. 1940
NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
