majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23
Ajaloo KT 28, 29, 29a 28 Perestroika algus. 1985 NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. nõukogudel olid rasked ajad, sise-ja välispoliitika oli ummikusse jooksnud. Gorbatsov pidi riigi `ummikust' välja tooma. See pidi toimuma ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise e. perestroika teel. Uus riigijuhtkond. Avalikustamine 1986 glasnost (saladuste vähendamist ühiskonnast ja sõnavabaduse avardumist) Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Massiteabete mõju kasvas märgatavalt. Kontaktide tihenemine toimus muu maailmaga. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.
· Tulem: NSV Liit on pankrotis 1980. Aastate keskpaigas IV Võidurelvastamise uus etapp · Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. · NSV Liit paigutas moodsad keskmaaraketid Ida Euroopasse. NATO asus selle peale paigutama Euroopasse ülitäpseid keskmaarakette. · 1980. keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastumise võidujooksu võitnud. Lõpetati sõda Afganistanis. §45. PERESTROIKA I Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa · Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid ( perestroika ) ja avalikustamine ( glasnost ) Kremli juhtide senisest suurem valmisolek tõele. · Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot, mida kiirendasid Afganistanis peetud koloniaalsõja kulud ja naftahinna järsk langus maailmaturul, ning
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline
valuküsimusi ning arutati liidulepingu vastuvõtmist. Eesti taasiisesisvumise ettevalmistamine. Sündmused Eestis 1989-1990. Jaanuaris 1989 võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeeleks. 24. veebruaril 1989 heisati Pika Hermanni tippu sinimustvalge, millega kuulutati iseseisvuspäev. Kuna impeeriumimeelsed ei olnud selle kõige nõus, siis neile vastu tulid ERSP, EMS ja EKL 24. veebruaril kodanike komitee liikumisega. Selle liikumise eesmärk oli järjepidevalt taastada iseseisvus ning selleks tuli registreerida endised Eesti Vabariigi kodanikud, et nad saaksid valida esindusorgani, milleks oli Eesti Kongress. Rahvarinne ning EKP ei pooldanud seda ideed. 23. august 1989- Balti kett Tallinnast Vilniusesse, mis korraldati MRP aastapäeval ning mille eesmärk oli Baltimaade vabadus ning MRP hukkamõistmine NSV poolt. 1989 detsember- NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab MRP alaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks
algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke. Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale, kuid NL-iga moodustasid need riigid ometi on nende õigused väga piiratud. sotsialismileeri
Ajaloo olümpaaadi konspekt. Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125. · Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul , kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku
10.Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3
PERESTROIKA Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. 54-aastane Gorbatsov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud poliitikasse Hrustsovi sula ajal. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Samas polnud tema eesmärk mitte üleminek demokraatiale ja turumajandusele, ja ammugi mitte NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades. See eksiarvamus läks Gorbatsovile kalliks maksma. Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sula ajal, õnnestub NSV Liidu fassaadi mõnevõrra muutes ja
Valisin selle teema, sest olen selle sündmustest palju kuulnud, kuid fakte on teemade kohta väheks jäänud. Kõige enam huvitab mind küsimus: Mis või kes aitas kõige enam kaasa Eesti iseseisvumiseks? Põhiliselt kasutasin info otsimiseks veebipõhist vaba sisuga entsüklopeediat vikipeediat. Samuti kasutasin ajaloo õpikut ,,Eesti ajalugu II", kust kogusin samuti märgatava osa infost. Uurimustöö on jaotatud nelja peatükki, mida pean perestroika puhul olulisteimaks. Esiteks uurin ülemnõukogu tegevust nii Eestis kui ka NSV Liidu peakorteris Moskvas. Teises peatükis on vaatluse all rahvaliikumised, mis etendasid tähtsat rolli ühtekuuluvuse tunde tekkimisel. Kolmas peatükk on Augustiputsist ja selle juhtfiguuridest, mis minu meelest on üks põnevamaid hetki perestroika perioodist. Neljandas peatükis käsitlen Eesti iseseisvumist mis selleni viis ja kuidas see kätte võideti.
teha sel teema mini-uurimustöö ning kelle eestvedamisel sai see töö valmis. Veel tahan tänada ma oma intervjuueeritavaid Kare't ja Karmen'it, kellelt sain ma rohkem huvitavamaid teadmisi, kui õpikust. 3 AJALOOLINE TAUST Venemaal toimunud sündmused 1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tol ajal kui ta võimule tuli on Nõukogude Liidu jaoks keeruline aeg. Toimus impeeriumi areng ning see oli viinud riigi sise-ja välispoliitilisse ummikusse. M. Gorbatsov pidi aitama riigi kriisist välja ja säilitama sotsialistliku ühiskonnakorra. Ta uuenduste kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirenemist, mis pidi toimima sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Sel ajal hakati uuendama riigi juhtkonda. 1986
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine.
See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm NSVL jaoks, sest ennem ei tohtinud isegi vabalt sõna võtta ja kõik õnnetused hoiti rangelt saladuses, kuna ei tahetud näidata NSVL halba poolt. Glasnost ja perestroika olid pankroti leevendamiseks, et
Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Eesti, koos teiste balti riikidega jäi NSV Liidu mõjusfääri. Teise maailmasõja lõppedes okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Kuna NL
NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus
üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised 23.08- Balti kett, 600 km, 2 mlj inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust, Vilniusest Tallinnani. nov- anti välja Eesti isemajandusaluse seadus 1989 II pool Ida-Euroopas- põhjalikud muutused, Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati sametrevolutsiooniga võimult senised reziimid ning hakati üle minema demokraatlusele. Enne sametrevolutsiooni tuli rahvas (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris) tänavale, meeleavaldused demokraatia toetuseks. 24.12- NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks. 1990 24.02- toimusid Eesti Kongressi valimised 18.03-Mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse märts-Eesti Kongressi I istung
4) mõlemal korral eelnes rahvustunde tõus, rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, suurenenud poliitiline aktiivsus 5) mõlemal korral eestlaste poliitilised jõud saavutasid otsustaval hetkel üksmeele 6) mõlemal korral loodeti abi Läänest, tehti selleks ettevalmistusi, tehti selgitustööd maailmale *** Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess (=sündmused): Meenutuseks: Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti-poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1987 · kevadel algas fosforiidikampaania see oli rahva protest uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kirde-Eestisse. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus
pidas seda ajutiselt okupeeritud idasooniks(oli vene võimu all); juhtis Saksamaad kaua ja oli väga populaarne traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja; läks erru 1966. Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga. Partei nimi oli Saksamaa Sotsialistlik Ühispartei. Näiliselt säilitati mitmeparteisüsteem. Walter Ulbricht oli eriti püüdlik ja pedantne Moskva käskude täitja. Muuhulgas nõudis just W. Ulbricht innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada demokraatiat sotsialismi. SDV oli küll sots- maailma kõige arenenum piirkond, kuid jäi siiski järjest enam maha SLV-le. Ühinemine Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad.
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine
November 1982: · Breznevi surm · J. Andropov Uus NSVL valitseja (1982-1984) o Tervislikult halvas seisus o Ei saanud oma tööga hakkama o Ainus mis sai algatatud oli töödistsipliin Vabal ajal tungiti sotsiaalsetesse asutustesse, ning uuriti miks inimesed tööl ei ole. · K. Tsernenko uus valitseja (1984-1985) o Suri haigusesse · USA alustas uut võidurelvastumist. Perestroika · M. Gorbatsov sai võimule 1985 o NSVL vajadus muutuste järele (lääneriikidest ollakse maas, kauba puudus) o 1985 Perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujutamine (eestis ,,uutmine") Võitlus alkoholismiga. · 1. Juunis hakati piirama alko kätte saadavust. o Muudeti vanuse piiri (1821) ja muudeti poe avamis kellaaegu
Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, rahvas ei olnud rahul toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma sõja? Põhjenda oma seisukohta!
Nõukogude liidu koosseisust välja see oli esimene avalik üleskutse omariikluse taastamiseks. See kutsus lauluväljakul esile vaimustustormi. Just Velliste kõne oli see, mis äratas rahvusvahelises pressis tähelepanu ning viis Lauluväljaku rahvakogunemise kui ,,laulva revolutsiooni" kõrghetke rahvusvahelisse teadvusse. Oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige. Kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Mihhail Gorbatsov Töökäik: · 1980-1991 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo liige · 1985-1991 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär valiti 11. märtsil 1985. Siis käivitusid sisuliselt Nõukogude Liidule hävingu kaasa toonud perestroika ja glasnost. · 1988 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimees (vana süsteemi järgi riigipea) · 1989-1991 Nõukogude Liidu president - Nõukogude Liidu viimane riigipea Külastas Eestit 19.-21
Ülemnõukogu kõrgeim seadusandlik organ, hääletatakse ainult ettevalmistatud ja heakskiidetud otsuste poolt. Represiiv organid- Julgeolekuorganid-NKVD tegeles siseasjadega ja NKGB tegeles luuramise ja vastuluurega. 1954.a-moodustatakse Riiklik Julgeoleku Kommitee (KGB). Nüüd alluvad need parteile. KGB ül- jälgida ühiskonnas toimuvat ja hoida ära nõukogude vastaseid aktsioone. Julgeolekutöötajatel valimiskohustus. Moskva kontrollimehhanismid- Loodi Eesti büroo, mille eesmärk oli kontrollida sovetiseerimist (kaotatakse 1947.a). Liiduvabariigi juhtkonna kontrollimiseks tähtis roll Kommunistliku partei ll sekretärist l sekretär oli Moskva poolt paika pandud. Kasutati valvsate kodanike pealekaebamist info saamiseks. 40.Poliitilised olud 1950. aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus
ja võõrvägede välja viimist (tänu BATUNile väliseestlaste org. Baltic Appeal to UN) - 1979. Eesti, Läti, Leedu dissidentide avalik kiri NLiidule, mõlemale Saksamaale, 2 teistele riikidele ja ÜROle, milles nõuti MRP avalikustamist ja tagajärgede tühistamist. Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti-poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel 3 ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1 [veebimaterjal] URL http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Ajalugu12bk1kl_Eesti_taasiseseisvumine.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.hot.ee/pcr/EViseisvuminejataasiseseisvumine.doc 3 [veebimaterjal] URL
Tekib tööpuudus, sest tehased pannakse kinni selle tõttu, et vene turule ei suudetud kaupa kõrge hinna tõttu müüa. Riigilt oodati seega töötu abiraha, mis polnud kuigi suur ( 400.- ) kuid asi seegi. Popiks sai kõrgkool, sest taheti head töökohta. Ülikoolid avavad tasulisi osakondi, kuhu saab lisaks 20 tasuta kohale veel raha eest õppima minna. Enne seda oli ainult 20 kohta vaba ning see kes sinna sai, see sai. Miks sai alguse perestroika ja glasnost ? milles seisnes sisu? perestroika uuendused majanduses Glasnost avalikustamine 1986 toimub nsvl tsernobolis tuumareaktori plahvatus. Sellepärast et vb on asi vana või lagunenud ning siis tekkis küsimus et kas seda avalikustada või mitte. Ei tahetud seepärast avalikustada, et alati oli venemaa kui hea ja korralik ning midagi pole valesti ning nüüd kui see juhtus sis ei tahetud seda tunnistada. Paar päeva hiljem siiski avalikustati ning nähti et ei ole midagi hullu.
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused NSV Liidu tasandil: NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas.
Gorbatsovi aeg NSV Liidus On avaldatud arvamust, et perestroika initsiaatoriks oli KGB. Alates 1956. a partei 20. kongressist hakkas KGB roll ühiskonnas kasvama. Tippjuhtkonda imbus salapolitsei veelgi tugevamalt kui varem. Selepini ja Semitsastnõi ajal (50-ndate lõpp 60-ndad) tuli KGB-sse uut kaadrit, kõrgema haridusega kaastöötajad. Loodi KGB teaduslik-tehniline baas. 1967.a KGB juhiks Juri Andropov. Tema karjäär: 1956 Ungaris 1968 KGB juhina surus maha Tsehhoslovakkias Praha kevade
Referaat Pürksi 2013 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi. 1. Uue ärkamisaja algus 1985. aastal, kui Gorbatsov võimule tuli, algas perestroika, kuigi see ei saavutanud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Seda nimetati fosforiidikampaaniaks. Edasi hakkas rahvas looma poliitilisi ühendusi ja gruppe, näiteks Molotovi-Ribbentropi Pakti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
