Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada.
Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid, variatiivsed. Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus, usaldatavus, inimlikkus. Nt. Rogers: Eriti lähedale võib jõuda, kui ollakse ise seda probleemi läbi elanud. Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid
Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest. Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese
1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne suhtlemine, mis väljendub nii verbaalsel kui mitteverbaalsel tasandil, on olukord, kus nõustatav (edaspidi klient) tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena ja see soodustab usaldustunde loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või võtab ülemusliku eksperdirolli), viib kliendi madala eneseväärikuse tunnetamiseni ning suurendab sõltuvust ja see võib takistada usalduse loomist. Kui nõustaja saavutab kliendiga hea psühholoogilise kontakti, on loodud psühholoogiliselt turvaline nõustamisruum, kus klient saab jagada oma elust sügavalt isiklikke aspekte. Empaatia on võime mõista kliendi tundeid, kogemusi ja arusaamu
pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel
number üks. Ma oskan hinnata seda ja inimesed kes on mulle lähedaseks saanud oskavad samuti seda hinnata. Minu elus ei oma absoluutselt tähtus need nii öelda väljamõeldud lood, kõige paremad lood mida jagada on ju siiski elust enesest ja kui inimene oskab huvitavalt elada on tal ka igapäevaselt väga huvitavad lood. Raamatut hakkasin ma lugema oletusega, et ma saan sealt väga palju uut ja huvitavat elutarkust juurde, mis annab mulle isiklikult kindlasti väga palju juurde, kuna nõustamine ja teiste inimeste kuulamine on mulle alati meeldinud ja teeksin seda ka tulevikus suurima heameelega. Minu ettekujutus nõustamisest on selline, et nõustaja on isik kelle tähtsaim omadus on osata kuulata teist inimest, panna tähele seda millised on tema soovid ja kuidas ta neid väljendab. Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSED NÕRKUSED Antud teraapia põhineb Nõustaja ja kliendi vahele Nõustamisel kasutatakse Lubab süüvida Keskendub väga mitmet PSÜHHO- psühholoogial ja inimese luuakse minimaalne ja psühhoanalüütilisi võtteid toomaks välja laiapinnaliselt perjoodideks inime tunnetusest arusaamisele. Teraapia osaliselt võõristav kontakt
karjäärinõustamise teenust? Karjääri nõustamise teenus on kolinud internetti Arvutitehnoloogia areng on dramaatiliselt mõjutanud, mil viisil inimesed suhtlevad. Poes, pangas, raamatukogus käimisele kulus varem rohkem aega võrreldes, kuidas on seda võimalik teha täna. Kaasaegsed tehnoloogiad, võimaldavad maksta arveid, teha sisseoste, lugeda raamatuid või saada tervishoiuteenuseid vaid mõne klahvivajutusega ning kodust väljumata. Professionaalne nõustamine ei ole samuti olnud muust maailmast ära lõigatud ning tehnoloogia mõjutuse ja ühiskondlike nõudmiste tulemusel, on kolinud internetti. Eetilised juhtnöörid Et online-nõustajate arv üha suureneb, on hakatud välja töötama eetilisi suuniseid, mida online-nõustamisel järgida. Nõustajate väljaõpe Traditsioonilist karjäärinõustamise kursust saaks edukalt läbi viia ka internetis. Internet võimaldab rahuldada paljude õpilaste
Strateegiad on kriisiabi seitsmeastmelises mudelis, mis on spetsiaalselt kohandatud suitsiidsetele klientidele. Üldiselt on kliiniline sekkumine suitsiidsete klientidega kaheastmeline. Esimene on lühiajalise stabiliseerimise. Sekkumise esimese astme eesmärgiks on vältida surma või vigastusi ja taastada kliendi seisundi tasakaal. Sekkumise teine tasand käsitleb kliendi psühholoogilist haavatavust. See astme aluseks on tegelikult kogu vaimse tervise individuaalne nõustamine. Alles pärast seda kui kliendid on stabiliseeritud , võib nõustamise töö alata .Töö suitsiidse kriisi klientidega võib sisaldada mitut tüüpi ravi, sealhulgas statsionaarset, lühi- ja pikaajalist, ambulatoorset, päevast ravi ja erakorralist sekkumist. Mudelid ja algoritmid on olemas, et aidata arstidel määrata, milline on asjakohane. Kuigi need mudelid on erinevad, siis tavaliselt sisaldavad nad järgmist teavet (a) sisuka hinnangu
ja professionaalsete vajaduste rahuldamine. oskused ja hoiakud. Organisatsiooni k-alased eesmärgid tulenevad K-spetsialist – k-teenuse osutaja, k-info spetsialist, vajadusest saavutada strateegilised eesmärgid. k-koordinaator, k-inõustaja. K-planeerimine kitsamas mõttes on isikliku k K-nõustaja (c- counsellor) – vastava väljaõppe ja kavandamine ühe organisatsiooni või ametiala töökogemusega nõustaja, kes aitab in teha ja ellu raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab viia elu/k-ga seotud otsuseid, k-i planeerida ning võimaluse madalamalt k-astmelt järjest kõrgemale plaane ellu viia. tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene K-teenused (c- services) – nii riikliku süsteemi areng. K-planeerimine laiemas mõttes on kestev osana kui erasektori poolt pakutavad teenused (k-
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest,
kontrollida. Olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud hoiakute, uskumuste ja tunnetega) väljundid saab kindlaks määrata või mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist. 4. Mis on õpirände pedagoogilised aspektid? Eelkõige õpirände hindamise kaudu hinnata välismaal omandatu tõelist tähtsust – mida kogeti ja kuidas saadud kogemust reliseerida. 5. Mis on nõustaja roll õpirändes? Millised on nõustaja väljakutsed inimeste õpirände teemadel nõustamisel? Nõustaja roll õpirändes on toetada õpirändes osalejat võimalusel kõigi kolme õpirände perioodi jooksul (nii enne, õpirändes olles kui õpirändest naastes), anda rändesse minejale võimalikult põhjalik ülevaade rände olemusest ja eesmärgist, aidates seda kogemust tema tulevase karjääriga siduda. Rahvusvaheline mobiilsus ja tuleviku töö
.................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad. Peale seda oli koostatud järgmiseks nädalaks tervislik menüü. Nõustaja andis soovitusi tervisetoitumisest....7 Tunnustatud kolesterooli alandavate omadustega toitainete kombineerimine (toidu sedel) on osutunud väga tõhusaks vere kolesteroolitaseme langetamiseks metaboolselt kontrollitud tingimustes (Jenkins jt 2011: 831). Toidust saadud kolesterool võib moodustada umbes 8 kuni 10 protsenti vere kolesteroolisisaldusest. Seetõttu küllastunud rasvhapete vähendamine toidus, koos terve ja hästi
õppenõustamist. Samuti eri uuringute järgi on kuni 25 protsenti lastest hariduslike erivajadustega. See tähendab, et nad vajaksid kas individuaalset õppekava, üks ühele õpet, õpiabirühma, võimalust õppida väikeses klassis vms (Sommer-Kalda: 09.10.13). 2011 aasta statistikast nähtus, et kooliealiste lastega seotud juhtumite arv Tallinna Õppenõustamiskeskuses oli üpriski suur: eripedagoogiline nõustamine – 401 logopeediline nõustamine – 47 psühholoogiline nõustamine – 229 ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine – 43 juhul (Raudsepp...). Enam vajalik nagu statistika ka näitas on just eripedagoogiline nõustamine. Kindlasti on siin palju erinevaid põhjuseid, kuid oma töö praktikast julgen väita, et algelisi põhjusi tuleb otsida juba varajases eas ja see saab olla tingitud perekonnast. Siinkohal ei räägi ma vaimse ega füüsilise puudega noortest. Lisaks oli rohkem läbiviidud ka psühholoogilisi nõustamisi, mistõttu võib eeldada, et miski noore
Analüüsidest glükoos paastuseerumis/paastuplasmas 5.9 mmol/L (N:4,1...5,9mmol/L), kolesterool seerumis/plasmas 7.1 mmol/L (N:<5,2mmol/L), LDL-kolesterool paasseerumis/ paastuplasmas 4.4 mmol/L (N: <3,0 mmol/L), HDL-kolesterool seerumis/plasmas 1.4 mmol/L (N:>1,6 soovitav mmol/L), triglütseriidid paastuseerumis/paastuplasmas 1.6 mmol/L (N:<2,0), hemoglobiin 120 g/L (N:134…170 g/L), neerufunktsioon korras, RÖ-thorax – normis, EKG – normis. Kliendi elustiil on järgmine. Klient töötas toimetajana ajalehes 24a. Istuv töö alates 1977a. Kuvaritöö alates 1991a. Enne seda töötanud 3a õmblejana. Peale teist nõustamis kohtumist töö autoriga oli koondanud, nüüd on töötu. Hakkas rohkem õmblema. Suitsetab 40a 10-20 tk päevas. Tööl käis bussiga, tuli paar peatust varem maha ja jalutas. Tervisespordiga ei tegele regulaarselt. Puhkab kodus arvuti taga või televiisorit vaadates. Kuni nüüd rohkem õmbleb, on rohkem füüsilist koormust
Sotsiodünaamiline nõustamine Sotsiodünaamiline nõustamine on viis mõelda inimestest sellest, mida nad üritavad elus korda saata ja sellest, millised on nende jõupingutusi takistavad või toetavad asjaolud, ning sellest, kuidas saab nõustaja olla abiks oma elus iseenda poolt valitud eesmärkide suunas liikumisel. Inimese karjäär on tema elu. Selles tähenduses on nõustamine oma olemuselt karjäärinõustamine ja elukestev protsess. Nõustamine on protsess, mis toimub kahe või enama inimese vahel. Seega võime väita, et nõustamine on isiklik elu planeerimise meetod. Nõustamist võib käsitleda teatud tüüpi nõustamismänguna. Nõustamises nagu mänguski on väga oluline märgata mitte üksnes seda, mida teine hetkel teeb, vaid näha ette nii tema kui minu enda järgmisi käike. See sunnib süvenenult vestluses osalema ja samaaegselt hoidma oma kujutlusvõime avatuna lähitulevikus tõenäoliselt toimuma hakkava suhtes.
7 Veapunktisüsteemi kaudu saadetakse liiklusreegleid rikkunud isikule teatis (e-kiri, SMS, vms). Kui veapunkte on kogunenud 1-5, siis on võimalik vähendada veapunktide arvu, osaledes soovituslikus rehabiliteerivas nõustamises ning sellega vähendada punkte 2- võrra peale nõustamise läbimist (aasta jooksul võimalik läbida kuni 2 erineva sisuga nõustamist liikluse üldriskide nõustamine, alkoholi/psühhotroopsete ainete mõju all juhtivate isikute nõustamine). Veapunktide 6 ja enam korral suunatakse juht määratud rehabiliteerivale nõustamisele. Veapunktide 12 ja enama korral juhtimisõigus peatatakse. Sellisel juhul oleks juhil vajalik liiklusohutuse seisukohast lähtuvalt läbida juhtimisvõimekuse kontroll sõltumata sellest, kas veapunktid on vähenenud alla 12-ne või mitte (vt. lähemalt peatükk 4). Joonis 1. Veapunktiskaala ülesehitus
Pedagoogiline suhtlemine Tiiu Kadajas 01.03. Nõustamine – in toetamine vastuse leidmisel, probleemi lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine
Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. 3. Konfluents (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. 4. Projektsioon gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA? Vastsündinu ja imikuga: kõne-eelne period. 1)Hääletsemine on 1 suhtlemisvahendiks. 2)Kõnetaju, enne 3
tutvustamisega. (Ibid) Diagnoosimise ehk kliendi vajaduste mitmekülgse hindamise faasis toimub esmane kontakt kliendi ja spetsialisti vahel. Cohen et al (1997) toovad välja, et enne rehabilitatsiooni eesmärgi sõnastamist peab spetsialist kindlaks tegema kliendi valmisoleku rehabilitatsiooniks. Anthony et al (2002) põhjal toimub seejärel valmisoleku arendamine ja keskkonna välja selgitamine, milles klient järgneva 6-24 kuu jooksul muutust soovib. Rehabilitatsiooni üldise eesmärgi saavutamiseks on oluline kliendiga hea kontakti saavutamine, kliendi personaalsete kriteeriumite eristamine, alternatiivsete keskkondade kirjeldamine ja eesmärgi valimine. Eesmärgi sõnastamisel tuleb määratleda kliendi isiklikud eelistused planeeritavas muutuses. Klienti tuleb aktiivselt juhendada alternatiivsete võimaluste leidmisel ja valikute tegemisel.
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob
orientation) ja rehabilitatsiooniprotsessi tervikprotsessi tutvustamisega. (Ibid) Diagnoosimise ehk kliendi vajaduste mitmekülgse hindamise faasis toimub esmane kontakt kliendi ja spetsialisti vahel. Cohen et al (1997) toovad välja, et enne rehabilitatsiooni eesmärgi sõnastamist peab spetsialist kindlaks tegema kliendi valmisoleku rehabilitatsiooniks. Anthony et al (2002) põhjal toimub seejärel valmisoleku arendamine ja keskkonna välja selgitamine, milles klient järgneva 6-24 kuu jooksul muutust soovib. Rehabilitatsiooni üldise eesmärgi saavutamiseks on oluline kliendiga hea kontakti saavutamine, kliendi personaalsete kriteeriumite eristamine, alternatiivsete keskkondade kirjeldamine ja eesmärgi valimine. Klienti tuleb aktiivselt juhendada alternatiivsete võimaluste leidmisel ja valikute tegemisel. Seejärel toimub funktsionaalne hindamine püstitatud rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Selle hindamise käigus loetletakse kliendi oskused,
konfliktseid emotsioone, omavaheline sümptomite ja inimestele, kes kontrolli häire, kuna soove, hirme jne. Selleks, et nõustamissuhe on isiksuse teraapia tulemusena nad ei ole võimelised ennast nende konfliktsete eeskujuks, mille kaitsemehhanismide on võimelised oma toime tulema emotsioonide mõju eest järgi klient oma analüüsimine, selleks kaitsemehhanisme ja teraapia käigus esile kaitsta, teeme alateadlikul muud suhted saab saavutatakse nende sümptomeid tulevate tunnetega. tasandil kompromisse. üles ehitada. läbipaistvus ning tõlgendama ning Samuti ei sobi tõlgendamine. uusi, toimivaid inimestele, kes ei
Müügi juures on oluline see, et suudaksime kliendile selgeks teha, miks on meie tooted/teenused paremad kui konkurentidel. Samuti aitab müügi edendamiseks uuringute tegemine ( kliendi tagasiside lehed, küsitlused). Müügi oluliseks teguriks on müüja, kui hästi ta suudab klienti veenda ja kuidas müüja suhtleb kliendiga. Klientide jaoks on väga vajalik kvaliteetne teenindus ning see, et ta saavad alati pöörduda oma soovide või muredega teenindaja poole. Sellega klient tunnetab, et on antud ettevõttesse alati tere tulnud. Ja oluliseks tuleb pidada ka müügi lõpetamist, see peab olema meeldiv, siis võime garanteerida endale, et klient naaseb. Minu arvates viimaseks etapiks müügiprotsessis võiks/peaks olema kliendi tagasi tulemise soodustamine. See on see, et klient näeks, et ma tunneme tema vastu ka huvi peale ostu sooritamist, selleks saaksime teha kliendikaarte, sooduspakkumusi ning uudiskirju meie ettevõtte pakutavate toodete kohta. MÜÜGITEHNIKAD
Müügi juures on oluline see, et suudaksime kliendile selgeks teha, miks on meie tooted/teenused paremad kui konkurentidel. Samuti aitab müügi edendamiseks uuringute tegemine ( kliendi tagasiside lehed, küsitlused). Müügi oluliseks teguriks on müüja, kui hästi ta suudab klienti veenda ja kuidas müüja suhtleb kliendiga. Klientide jaoks on väga vajalik kvaliteetne teenindus ning see, et ta saavad alati pöörduda oma soovide või muredega teenindaja poole. Sellega klient tunnetab, et on antud ettevõttesse alati tere tulnud. Ja oluliseks tuleb pidada ka müügi lõpetamist, see peab olema meeldiv, siis võime garanteerida endale, et klient naaseb. Minu arvates viimaseks etapiks müügiprotsessis võiks/peaks olema kliendi tagasi tulemise soodustamine. See on see, et klient näeks, et ma tunneme tema vastu ka huvi peale ostu sooritamist, selleks saaksime teha kliendikaarte, sooduspakkumusi ning uudiskirju meie ettevõtte pakutavate toodete kohta. MÜÜGITEHNIKAD
· Kompetentsus · Kättesaadavus · Vastutulelikus, viisakus · Ustavus · Üldistamisvõime · Koostöö ja iseseisva töö võime · Väljanägemine 6. Teenindaja rollid · FIRMA ESINDAJA- Sina oledki kliendile firma · SUHTLEJA- Suhtlemine on sinu töö lahutamatu osa, mitte lisakohustus · KLIENDI SOOVIDE TÄITJA- Annad lubadusi ja nende täitmise tagaja ( usaldusväärsus!!!) · KINDLUSTUNDE LOOJA- klient ootab asjatundlikust ja vilumust · MÜÜJA- läbi professionaalse teeninduse · Lisaks NÕUSTAJA, TAGASISIDE VASTUVÕTJA, ALLUV- ÜLEMUS, PROBLEEMIDE LAHENDAJA jne. 7. Klienti häirivad tegurid Meil küsitakse: ,,KAS SEE ON KÕIK?" , tuleks küsida ,,KAS VÕIN VEEL MIDAGI PAKKUDA?" KLIENTI HÄIRIVAD · Nähtamatud karistused (Põhjendamatud teenustasud ja ettemaks) · Pikk ooteaeg · Usaldamatus (nähtav jälgimine) · Vastutustundetus (hilinemine)
jätkama. Muidugi on selleks vaja, et lausungi vastuvõtja mõistab või vähemalt taipab, mida rääkija öelda soovis (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 27).“ Õenduse kui tervishoiu valdkonda kuuluva kutseala roll ning vastutust tervishoiusüsteemis ja ühiskonnas on üüratu. Patsiendi isiksuse mõistmine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast ja eetikast, sest meditsiinilisest küljest on õenduses tähtsaim patsient. Patsient on klient, kellele õde osutab teenust. Kliendikeskne õendustegevus põhineb klientidega suhtlemises, koostöö tegemises ning ka kliendile sobiva keskkonna loomises. Nõustaja põhiülesanded on aidata probleemile leida uus vaatenurk, kuulata ja panna tähele, mida inimene räägib erinevate eluetappide kohta, peegeldada kuuldut ja esitada küsimusi. Nõustaja ei anna nõu, vaid tema roll seisneb kuulamises ja toetamises, kuid see peab toimuma hinnanguid andmata
· Täpsemalt doseerida abi · Annab terminoloogia professionaalseks suhtlemiseks · Aitab sotsiaaltöötajal ära tunda ja klassifitseerida oma tegevust KUIDAS tekib? · kliendi-toimija-kohtumise konteksti (majanduslik, sotsiaalne taust jne) koostoime, üldistus, neist igaüks on SOTSIAALSELT KONSTRUEERITUD ootuste, kultuurinormide ja käitumismustrite kaudu. · sotsiaalne reaalsus kujundab ning mõjutab sotsiaaltöötajat ja klienti · ST ja klient on osa reaalsusest ning mõjutavad läbi INTERAKTIIVSE SUHTE omakorda reaalsust · reaalsus mõjutab teooriaid NB! ST EI OLE KATALÜÜTILINE PROTSESS, kus STja ise ei muutu. Praktika ja teooria on alati omavahel seotud, teooriat kontrollitakse praktikas ja arendatakse seda edasi. Igas teoorias on alati olemas järgmised praktikas esinevad aspektid : · individualiseerimine, isiksuse kaitse, austamise aktsepteerimine, kus inimest
IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog, seminar dialoog. Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks. NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab. Õpetajana näitab ette ja palub järgi teha. Millest tuleb õpetamise-kasvatuse põhimõte? Õpetaja on inimene. Ta annab edasi enda õpitu, oma väärtused. Õpilased kas tahavad seda järgi teha või otsutavad, et soovivad midagi muud. Nõustamine sai alguse pedagoogikast. Hiljem kujuneb eraldi alaks. Nõustamises on õpetaja amet vastupidiseks keeratud – see kes on õpetaja rollis õpib tundma oma klienti; klient, oma elu ekspert, läheb õpetaja rolli.
Maailma näha ja (seletada) erinevatest vaatepunktidest. Panna tähele kehakeelt rikastab meid. Lähendamist näen erinevalt. Termin 15. saj. , akadeemilises def. 20 saj. . Teooriad otsivad vastust kolmele küsimusele: 1)Millised arengufaktorid mõjutavad noorukiealiste arengut 2)Kas noorukiiga on tungi ja tormi periood 3)KAs noorukieas areng on kvalitatiivselt või kvantitiivselt erinevalt? Teooriad (1-3 klassikalised) 1.Bioloogilised- (I psühholoog G.S.Hall 1846-1924) 2.Kultuurilised 3.Psühholoogilised ja sotsioloogilised 4.Kontekstuaalsed (uusim) Klassikalised teooriad on puht teoreetilised, pole vaja empiiriliselt tõestada. Kontekstuaalsed teooriadd peavad silmas arengu sekundaarsete faktorite kombinat. On empiiriliselt tõestatud. G.Stanley Hall rekapitulatsiooni teooria 1Imikuiga (0-4.a) – looma arengutase 2Lapseiga(4-8. a) – metsik ajajärk/küttimine,kalastamine 3Noorukieelne iga(8-12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
