1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel. Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes. Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu Venemaaga. Moskva soostus lepinguga, kuna talle anti vabad käed Balti riikides, Ida-Poolas, Bessaraabias. Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28
Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. sept Tungisid Saksa väed Poolasse ning hiljem ründas ka Saksamaa. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Eesti hoidis sõja tekkides madalat profiili, säilitades range neutraliteedi. Poola allveelaeva Orzeli sisenemisel Tallinna sadamasse kasutati seda süüdistusena Eesti neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati Moskvas Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt
MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline poliitika otstarbekohane ja sõda põhjustas Eestile vaid tagasihoidlikke majandusraskusi. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltimaades sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. Septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel, mis ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Nüüd süüdistas Kreml Eestit neutraliteedi rikkumises. 24. septembril esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NL-ile õiguse luua Eesti
21. juuli muudeti Eesti Vabariigi nimi ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6. august 1940 võeti Eesti NSVLiidu koosseisu 4) Nõukogude okupatsiooni ümberkorraldused (iseloomusta) Esimesena ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Aug 1940 uus põhiseadus: vastavalt sellele Riigivolikogu nimetati Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest sai Rahvakomissaaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. EKP kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon EKP viis ellu Moskva tahet. Majandus- riigistamised, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad.
Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. Peaministriks sai Jüri Uluots. I Nõukogude aasta - 14- 15 juuli 1940 oli Riigivolikogu valimised. 21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu. Ja. Aug. Eesti annekteerimine NSVL koosseisu võtmine. Ümberkorraldused valitsuses. ( August Eesti NSV konstitutsioon, ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus.
Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist. 14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist
1 septembril alustas Saksamaa II Maailmasõda tungiga Poolasse Läänest. 17 september lisandus Venemaa Idast. Eesti kuulutas oma neutraliteeti, et jääda relvakonfliktidest kõrvale. Venemaa samas otsis võimalusi Eesti süüdistamiseks. 1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises. 2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed. 28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastikuse abistamise bakti. Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid. Sisepoliitika
Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: aasta jooksul pöörasti eestlaste maailmapilt põhjalikult pea peale ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja. Eestlaste esialgne positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5 dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Roosenberg. Eestist, lätist, leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi ja sattus seetõttu isegi konflikti oma ülemustega, kuid ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Kuid
1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus: vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.-
Juhendaja: Sissejuhatus Teine maailmasõda oli raske kõigile, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi toime tulema kord Nõukogude, siis jällegi Saksa okupatsiooniga. Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid pärast mitmeid ähvardusi otsustas Eesti ikkagi sõja vältimiseks lepingu sõlmimisega nõustuda. Baasidelepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. aastal. Samasugused lepingud suruti kusjuures peale ka Leedule ja Lätile. Baasilepingud Venemaad ei rahuldanud, seega otsustas Venemaa 1940. aasta
1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel. Kui abi Läänest oli võimatu, oleks pidanud valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoritele, mitte toita end pettekujutelmadega. 1938. a lõpus kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid sel sammul polnud mingit kaalu. Sõja puhkedes ei viidud isegi läbi osalist mobilisatsiooni. Esialgu tõi sõda kaasa mitmete esmatarbekaupade puuduse, eesti kaupadele turu kaotamise ning tööpuuduse kasvu. 24
Selles paktis oli Euroopa piltlikult ära jaotatud Saksamaa ja NSVLi vahel. Eesti jäi Venemaa alla. II maailmasõda kujunes rohkem rahvaste mitte armeesõjaks. 1941. aastal ründas Saksamaa NSV Liitu ning Saksa väed okupeerisid Eesti. MolotoviRibbentropi pakti sõlmimine 3 Eesti II maailmasõja ajal Omariikluse kaotus 1939. aastal, samal aastal mil sõlmiti MolotoviRibbentropi pakt tegi Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja tuua Eestisse Punaarmee baasid. Kuna selle nõudmisega kaasnesid ka ähvardused siis otsustas Eesti, et sõja vältimiseks kirjutatakse alla. 28.septembril 1939. aastal kirjutati ala baasidelepingule (taolised lepingud tehti ka Lätile ja Leedule). Venemaa eesmärgiks oli saada Baltiriigid enda alla ja järgmise sammu tegi Venemaa 1940. aasta juunis, nõudes valitsuse väljavahetust ja uute Punaarmee baaside loomist
6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. 2 Eesti Teise Maailmasõja ajal 1936. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 1940. aasta juunis, nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riigi pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootustetu, võeti needki nõudmised vastu. Venemaa okupeeris Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni
Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud. 4Saksamaal tungib kallale NSV liidule.Hitler ja Stalin lubasid üksteist Molotovi-Ribbentropi pakti järgi 10 aastat puutuda aga nad mõlemad valmistusid üksteise ründamiseks.Saksamaa koos liitlastega jõudsid ette, tungides 1941.a. 22 juuni NL aladele. Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus
ründama. 17.juunil 1940.a. okupeeriti Eesti vabariik, kui ühepoolselt ületas 80000 punaväelast Eesti piiri sõjalise operatsiooni käigus. © Siimo Lopsik 2014 3 Eesti juhtkond: K.Päts; Joh.Laidoner alistusid tingimusteta nn. Narva diktaadile. Nüüd mil Eesti oli täielikult vallutatud, sai alustada näitemänguga eesti rahva vabatahtlikust liitumisest „N.Liidu rahvaste vennaliku perega“, et Moskva võiks tulevikus tõrjuda võimalikke süüdistusi jõhkras agressioonis. Selleks oli N.Liidul vaja kogenud „lavastajat“, kelleks sai just Tallinnasse saabunud Andrei Ždanov, kes seadis ennast sisse Pika tänava Vene saatkonnas. Tema juhtis Eesti okupeerimist N.Liidu poolt. Ždanov pani kokku uue valitsuse, kuhu peale käputäie kohalike kommunistide kuulusid ka mõned N.Liidu palgal olevad luureagendid. Neid hakati nimetama juunikommunistideks
Eesti kuulutas end sõja algul neutraalseks riigiks Läheduses toimuv sõda mõjutas kaubandust ja majandust ( esmatarbe kaupade puudus ) 28. Sept. 1939 sõlmiti Eesti ja NSV liidu vahel vastastikkuse abistamise leping Nõukogude liit kohustus Eesti siseasjadesse mitte sekkuma Samasugused lepingud suruti peale Lätile, Leedule ja Soomele 1939 toimus laiaulatuslik baltisakslaste ümberasumine saksamaale ( Hitler kutsus kõiki kodumaale vms ) Soome lükkas nsv liidu nõudmised tagasi 1939 aasta lõpus algas talvesõda, NSV liit – Soome, see läks üsna kähku, sõda lõppes märtsis 1940 Tänu ekstreemsetele ilmastiku tingimustele ja rahvusvahelisele poliitilisele olukorrale Stalin alistus Soome kaotas osa oma territooriumist (Karjala) , säilitas iseseisvuse Iseseisvuse kaotamine 1940 kevadel saavutas saksa armee suure edu lahingutes
Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel alla kirjutama Narva diktaadile.Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele,keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikutel loovutada relvad. 3. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks? Kohalikele vasakmeelsetele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esittatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi.Mass mõudis Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Õhutati revolutsiooni tegema, kuid sellega läksid kaasa vähesed. Sellegi poolest tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp
Nõukogude okupatsiooniperiood Juunipööre ja valimised Balti riikides Stalini eriesindajaks Tallinnas sai Andrei Zdanov, kelle suunamisel hakati kokku seadma uut valitsust. Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused. Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele uue valitsuse etteotsa määrati Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised
* Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu
* Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu.
1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon
a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse sõdima Leningradi suunas pealetungiva vastasega. Siis koosnes täiendust saanud korpus juba peamiselt venelastest Kahtlustav suhtumine mõjutas tuntavale eestlaste võitlustahet palju deserteerus, üle 4000 eestlase langes sakslaste kätte vangi. Moskva umbusk hiljuti NSVL iga ühendatud rahvaste vastu süvenes veelgi. Septembri lõpul kõrvaldati rindelt kõik Baltimaadest ja Poolast pärit sõdurid ning volga-sakslased. Selleks ajaks rivisse jäänud eestlased saadeti tagalatöödele (nn. tööpataljanidesse).. Sõja alguskuudel evakueeriti Eestist Nõukogude tagalasse üle 60 tuhande inimese. Neist 33 tuhat mobiliseeriti Punaarmeesse. Väeteenistuse asemel veeti kutsealused itta töölaagritesse sisuliselt vangilaagritesse, kus suri 1/3
valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamine õnnestub kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. 19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3- liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: · sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; · välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; · rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. 21
esimene laev ümberasujatega. (Baltisakslaste lahkumine). Seitme kuuga lahkus Eestist umber 14 000 inimest. Jätkuv sõjategevus Euroopas süvendas Eestis majandusraskus. Suurenes talongide alusel müüdavate ainete loetelu, tõusid mitmete esmatarbekaupade hinnad, ekspordivõimaluste ahenemise tõttu vähenesid riigi sissetulekud, kasvas tööpuudus. Baaside ajastu välispoliitika. Pärast baaside lepingu allakirjutamist sattus Eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude Liidust. Kuigi moskva kinnitas, et austab väikeriikide iseseisvust, oli selge, et Eesti Vabariigi püsimine oleneb otseselt idanaabrist. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikide, lisaks puudus neil huvi ja soov Balti riikide saatuse üle kaasa rääkida. Tekkinud lõhet süvendas välismaailma vähene ja ebaadekvaatne informeerimine Eesti valitsuse pool. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSVL vahel. Okupatsioon. 1940. a
Saksa okupatsioon 1941.aasta suvel tundsid eestlased kergendust, et Nõukogude okupatsioonivõimud lahkusid ja nad tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles valmis neid jõudumööda abistama. Populaarsust polnud sakslastele juurde lisanud ei 1918.aasta Saksa okupatsioon ega Landeswehri sõda. Suhtumine sakslastesse muutus kommunistliku reziimi mõjul:aasta jooksul pöörati eestlaste maailmapilt pea peale ja vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis päästja. Peagi hakkas eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes kaduma, kuna selgus,et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades ainult osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.detsembril 1941.aastal allutati
Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured saksa üksused ümber piirata. Talvesõda ja jätkusõda TALVESÕDA 1939 nov. - 1940. märts. Põhjused: Soome kuulus esialgselt Venemaale, kuid Venemaa otsustas selle tagasi vallutada. NL esitas Soomele karmid nõudmised, kuid see lükkas need tagasi. Ajend: 1939. nov süüdistas NSV liit Soomet, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 12. märts 1940 sõlmiti Moskva rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Hanko. Soome säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA 25.juuni 1941 Algussündmus: NL Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. Mida soome saavutas: vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia Saksamaa, Saksamaa Poola, NSV Liit Poola. Atlandi harta 14. aug
Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril sõidab Moskvasse Eesti delegatsioon koosseisus Selter, riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja August Rei. 28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
iseseisvuse vastu. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti paar kuud enne suure sõja algust 22. juunil 1939. Kuid mõlemad suurriigid taganesid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe, päästsid üheskoos valla maailmasõja Euroopas. Pärast 1. septembril 1939 puhkenud maailmasõda kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks. Lisaks sellele nõustus Eesti Moskva tugeval survel ja rahu säilitamise nimel sõlmima N. Liiduga 28. septembril 1939 veel ühe mittekallaletungilepingu. Selle lepinguga lubati Eesti territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Eestile kaelamääritud Moskva leping kandis pidulikku nimetust vastastikuse abistamise pakt ja deklareeris meie riigi sõltumatuse tunnustamist, kuid sisuliselt tähendas see pärast Poola jagamist meievastase agressiooni algust.
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud
18. aprill 1941 29. aprill 1941 Jugoslaavia lõplikult okkupeeritud. Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 22. juuni 1941 6. detsember 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale. 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km 2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm;
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL OMARIIKLUSE KAOTUS 1939. esitas Moskva nõudmise sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise leping ja luua Eesti Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks Eesti valitsus alistus ning allkirjastas 28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
