Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17
Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17.
28.09.1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning Punaarmee paigutas oma üksused siia. Eesti polnud enam täiesti sõltumatu riik. Täielikult okupeeritud oli Eest 17.06.1940 · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat 14
Uputati mentalist, kuid väideti, et seda tegi tundmatu allveelaev, mis sõitis vabalt ringi Eesti territoriaalvetes ning mille vastu Eesti valitsus ei võtnud midagi ette, see aga ohustavat NSVL julgeolekut. Muutused Eesti elus 1.Baaside aladele jäänud eestlased pidid kodust lahkuma. 2. 1939.a oktoobris lahkusid Eestist baltisakslased. Hinnang valitsuse tegevusele 3. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. ,,Narva diktaat." 16.06.1940 esitas NL Eestile noodi, milles öeldi, et Eesti on jämedalt rikkunud pakti tehes sõjalist koostööd Läti ja Leeduga, mis ohustavat NL julgeolekut. Samasugune noot esitati ka Lätile, 2 päeva varem oli esitatud Leedule. Ultimaatumites nõuti: · uue valitsuse moodustamist, kes täidaks ausalt pakti
Eestisse jäi rinne pidama. Sakslasi toetasid metsavennad. Metsvendade salkadest loodi OMAKAITSE. Põhja-Eestis loodi HÄVITUSPATALJONE, kes õiendasid arve metsavendadega ja pidid jätma sakslastele põletatud maa. Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus. Mobiliseeritud viidi Venemaale. Tööpataljone- loodi neile punaarmeelastele, keda peeti mitte usaldusväärseteks. Seal hukkus palju mehi. Saksa okupatsioon Tervitati, kui vabastajaid. Astuti nii omakaitsesse kui ka ida- ja politseipataljonidesse. Omariiklust ei taastatud; Eesti kuulutati koos teiste riikidega kindralkomissariaadiks, mille eesotsas Litzmann. Poliitiline ja kultuuriline propaganda. Loodi väga piiratud võimuga Eesti omavalitsus, mille eesotsas H. Mäe. Eestis kehtestati terrorireziim ja loodi koonduslaagreid. Waffen SS Relva SS eliitvägi, kuhu värvati noorsugu. Eesti Leegion lubati luua eestlastel oma sõjaväeüksus.
„juunikommunistideks“. Juuli alul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), teistsuguse meelsusega poliitikutel valimistel kaasa lüüa ei lastud. Valimised kujunesid farsiks, ETRL olla saanud 92.9% antud häältest. Alles valimiste järel hakati rääkima astumisest Nõukogude Liidu koosseisu, millest ETRL-i valimisplatvormis juttugi polnud. 21. juunil tuli Riigivolikogu kokku, kuulutas välja ENSV ja otsustas paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. 6. augustil 1940 annekteeris NSV Liit Eesti. Lääne demokraatlikud riigid ei tunnustanud de jure Balti riikide annekteerimist. ESIMENE NÕUKOGUDE AASTA Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, ametlikuks riigipeaks sai selle presiidiumi esimees J. Vares. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks eesotsas Johannes Lauristiniga. Tegelik võim läks hoopis ÜK(b)P osaks muudetud EKP-le eesotsas partei
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Nõukogude Liidu saatkonnas koostati uuele valitsusele töökava, millega lubati kindlustada kodanikuõigused, suurendada ainelist heaolu, edendada rahvuskultuuri ning arendada heanaaberlikke suhteid välisriikidega. 5. Riigikogu valimised. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, kui saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.Valimised olid ehtnõukogulikud: üles oli seatud vaid üks kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati 21.juulil tuligi kokku seadusevastaselt moodustatud Riigivolikogu, mis: a)kuulutas Eesti nõukogude vabariigiks b)otsustati esitada taotlus Eesti NSV vastuvõtmiseks nõukogude liidu koosseisu. c)21.juulil vabastati president Päts ametist
16. Juunil edastas NSV Liit Leedule esitatud ultimaatumi ka Eestile ja Lätile. Nõudmiste vastuvõtmiseks anti aega 8 tundi. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, otsustas valitsus järele anda. 17. juuni varahommikul ületas Punaarmee Eesti riigipiiri. 80000 punaväelast valgus laiali üle kogu maa, kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasiväed võtsid oma kontrolli alla Tallinna. Okupatsioon oli juba sisuliselt teostunud, kui J.Laidoner kirjutas 17. Juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile". Selle kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada kõik relvad. Viimane korraldus oli mõeldud eeskätt Kaitseliidu desarmeerimiseks. Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Esimene nõukogude aasta. Juunipööre.
Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati
augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit “eestlane” kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada
Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril sõidab Moskvasse Eesti delegatsioon koosseisus Selter, riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja August Rei. 28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14
Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises.
21.07.1940 (Eesti) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla 6.08.1940 (Eesti) Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu "sõbralikku" perre. 22.06.1941 Johannes Vares-Barbaruse valitsus, kukutati eestis eelmine valitsus ja moodustati uus Barbarusega nõukogude liidu valitsus 9.03.1944 (Eesti) Nõukogude õhuväed pommitavad Tallinna, palju hooneid hävineb; sitaks palju kahju 22.09.1944 (Eesti) Punaarmee marsib Tallinna, NSVLi okupatsioon 27.01.1945 Auschwitzi koonduslaagri ellujäänud vabastas Punaarmee, inimesed vabanesid koonduslaagist 8.05.1945 Saksamaa kapitulatsioon, Euroopas lõppeb II MS 6.08.1945 Hiroshima pommitamine USA poolt, USA tahtis Jaapanit sõjast välja saada, aga nad ei teadnud, et see pomm nii võimas oli, Sureb väga palju (Hiroshima oli tööstuslinn, mis asus orus) 2.09.1945 Jaapani kapitulatsioon, lõppeb II MS Olulisemad lahingud (aasta, osapooled, tulemused, tähtsus sõjas):
30 rajooni 24. jaanuar 1957. aastal likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13 rajooni 37-st 1962 aastal Pärnu rajoon 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon Maakond ja vald ------1950.a rajoniseerimine----> Rajoon ja külanõukogu STALINI AEG_______________________________________________________________ 21. juunil seati Eestis ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre. Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Varese valitsus palus Eestit Nõukogude Liiduga liita; see toimus 6. augustil, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Varese palve rahuldas. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti NSV vallutas.
Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused. Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele uue valitsuse etteotsa määrati Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja paluti selle vastuvõtmist Nõukogude liitu. 6. augustil 1940. a sellekohane palve ka rahuldati. Ümberkorraldused
Eesti vabariigi väljakuulutamine 24. veebruar 1918 aastal- see on õige, aga Tartu rahu oli Juuni sündmused ( seotud okupatsiooniga !!! ) 1920ndal aastal ja sellega lõppes Vabadussõda Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates (1918-1920) 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse Molotovi-Ribbentropi pakt eriesindaja Andrei Zdanovi, kelle ülesandeks oli 23 augustil 1939 sõlmiti MRP ehk riigipööre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu jäi Leedu, Lääne-Poola, Poolast läänepoole jäänud esindajad rõhutasid pidevalt võimalust minna
suure pettumusega, kuna selgus karm tõsiasi, et Balti riikide iseseisvust siiski ei taastata. Nende jaoks tähendas see lihtsalt seda, et üks vallutaja oli asendunud teisega. 7. juulil 1941 jõudsid sakslased Eestisse. Väga kiiresti vallutati Lõuna-Eesti, seejärel rinne peatus. Edasi toimusid lahingud hävituspataljonide ja metsavendade vahel. 28. augustil jõudsid sakslased lõpuks Tallinna. Saartel kestsid lahingud, aga veelgi kauem. Lõppesid umbes septembris- oktoobris. 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. 1944. aastal jõudsid, aga Punaarmee väed taas Eestisse. Sellel hetkel lõppes Saksa okupatsioon ja algas uuesti Nõukogude okupatsioon. Balti riigi rahva jaoks on Teine maailmasõda väga õudne sündmus. Eestlastest üle 10 000 inimese deporteeriti, lisaks veel toimus samal ajal massiküüditamine nii Leedus kui ka Lätis. Samas seisus nagu Balti riigid oli ka Poola, millest räägin kohe ka lähemalt. Poola
Petserimaa venelased ja erariietes N.Liidu baase ehitavaid töölisi. Meeleavaldus koos N.Vene soomukitega liikus Presidendilossi juurde kus ainult president maha karjuti, peale mida avati vanglate väravad, lastes vabadusse kriminaalkurjategijad ja rebides Pika Hermanni tornist maha Eesti lipu, asendades see punalipuga. Kiirelt korraldati näidis valimised, kus igale kohale oli määratud üks Ždanovi poolt valitud kanditaat. 21.juulil kuulutas uus ebaseaduslik Riigivolikogu välja Eesti NSV (Nõukogude sotsialistlik vabariik), mis koheselt soovis liituda N.Liiduga (6.aug.1940) Kommunistlik hävitustöö 1940-1941 Kõigi nende 1940.a. muutuste ja repressioonide eesmärk oli teha Eestist lõplikult N.Liidu osa. Juunipöörde järel elavnesid ümberkorraldused ja repressioonid veelgi: Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks. Tegelik võim Eestis läks EKP-le, mida juhtis Karl Säre
Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist. 14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist
tsiviilelanikelt korjati relvad ära, Eestisse saadeti moskvast erisaadik, kellel olid kõik õigused, Andrei ždanov Moodustati moskvast sõltuv eesti valitsus Johannes Vares-Barbarus – mingi juht Moskva plaanide kohaselt pidi kõik eestis toimuv jätma välismaailmale seaduslikkuse tunde Enamik rahvast jäi toimuva suhtes passiivseks kõrvalt vaatajaks Eestis viidi läbi uued riigivolikogu valimised 6. Augustil 1940 annekteeris NL eesti lõpplkikult Riigi volikogu muudeti eesti nsv ülemnõukoguks Valitsus nimetati ümber rahvakomissaride nõukoguks Politsei asendati miilitsaga, pangad tööstused ettevõtted riigistati, kroonid vahetati rubladeks, põletati keelatud raamatuid, toimusid pidevad arreteerimised 14. Juuni 1940 toimus kõigis balti riikides massi küüditamine, viidi
Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20datel aastatel 10. Rahareform eestis Eesti 1930 10. märts 2009. a. 15:07 1. ülemaailmne majanduskriis ja selle olemus 2. Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses 3. Vapside liikumine, eesmärgid 4. Põhiseaduslik kriis. Kaks rahvahääletust. 5. Vapside põhiseaduse vastuvõtmine, selle sisu 6. 1934 aasta 12 märtsi riigipööre , olemus 7. vaikiv olek, selle olemus 8. 1938 aasta põhiseadus, selle sisu 9. uue riigivolikogu valimised 10. Konstantin Päts - Eesti esimene president 11. Majanduse 1930-date teisel poolel 12. välispoliitika selle prioriteedid. 1. Vili ikaldus. New Yorgis alanud majanduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal. 2. Vaata esimest küsimust. 3
augustil langetas NSV Liidu Ülemnõukogu - ,,rahuldades eesti rahva palve" - otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõuNatdis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. ÜMBERKORRALDUSED Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, milleliikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus.
paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Austriasse sisse. 13.märtsil 1938 ansluss (Austria on ühendatud Saksamaaga). Lääneriigid avaldasid protesti, aga see oli tühine, reaalselt midagi ette ei võetud. Soome ja Tsehhoslovakia ainukesed riigid, mis peale IMS demokraatia säilitasid. Slovakias ligikaudu 14,7 milj elanikku (6,5 tsehhi; 3,25 saksl; 3 slovak; ungarlased; poolakad). Sakslaste osa Sudeedimaa (sudeedi sakslased). Hitler rendas kampaaniat, et sudeedi sakslased on Tsehhosl
ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused, vabastati ka paarkümmend poliitilist vangi, Eesti lipp asendati punalipuga. 21.juuni õhtul nimetats Päts ametisse uue valitsuse. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. aug langetas NSV Liidu ülemnõukogu-"rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna-ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed
Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda muutis keerulisemaks Talvesõda. Vene pommitajad ründasid Soome linnu, eesti rahva toetus aga kaldus soomlastele. Tehti korjandusi ja toetusi. Mindi ka sõjaliselt appi. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 36. Nõukogude okupatsioon Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistude Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises ja hakati suhteid teravdama. 14.juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, et kehtestataks Moskvale meelepärane valitsus. Hiljem said samalaadsed ultimaatumid ka Läti ja Eesti. Vastupanu ei osutatud. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas
Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuse ei olnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiale Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Kui enne okupatsiooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku(kokku 80 liiget). 21 juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja ENSV ja võeti NSV kooseisu 6 augustil. Ümberkorraldused. 1)Võimupartei ümberkorraldamine a) Riigiaparaadi lammutamine b) Tagandati ametist kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid c) Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte d) 1940 võeti vastu
Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Vaatamata ametliku propaganda katsetele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed välksõja taktikat kasutades kiiresti Taani ja Norra, mais okupeeriti Holland ja Belgia ning siseneti Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamises: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist
Samal ajal surus NSV Liit sõjaga ähvardades 1939 septembris Balti riikidele peale nn baasidelepingud, mille kohaselt paigutati Eesti, Läti ja Leedu territooriumile nõukogude väed. Soome lükkas NSV Liidu territoriaalsed nõudmised tagasi ja pidi oma iseseisvust kaitsma nn Talvesõjas (30.nov 1939-13.märts 1940). Aprillis 1940 vallutasid Saksa väed Taani ja alustasid Norra vallutamist. 10.mail 1940 lõpetasid sakslased Kummalise sõja ja alustasid sissetungi Hollandisse, Belgiasse ja Prantsusmaale. Kirde-Prantsusmaal (Dunkerque´i piirkond) ümberpiiratud Briti ja osa Prantsuse üksused (üle 340 tuhande mehe) evakueeriti suure päästeoperatsiooni käigus Inglismaale. Charles de Gauelle juhtimisel loodi Inglismaale evakueeritud Prantsuse üksustest vastupanuliikumine Vaba Prantsusmaa. Prantsuse valitsus kapituleerus 22
Riigivolikogu valimised. Valimiste tulemusi võltsiti ning kui enne okupatisooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944
Riigivolikogu valimised. Valimiste tulemusi võltsiti ning kui enne okupatisooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944
aastal. Samasugused lepingud suruti kusjuures peale ka Leedule ja Lätile. Baasilepingud Venemaad ei rahuldanud, seega otsustas Venemaa 1940. aasta juunikus nõuda Eesti, Läti ja Leed valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Balti riigid teadsid, et sõjalise vastupanu osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu Nõukogude Soltsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu. Vene okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioonireziim oli range. Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning
leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
