Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nõudmise elastsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, elastsus, hinnaelastsus, kogutulu, tonn, hüvis, mitteelastne, sissetulekust, täiend, ajavahemik, elastsust, teisisõnu, protsentuaalselt, silver, toompalu, ühikelastne, mõjurid, rohkus, kohanemise, asendada, ristelastsus, tulpide, lühiperiood, olemasolevad, laused, coca, cola, hinnast, langemine, söön3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS Lk 60- 78 Elastsus näitab tarbijate tundlikkust (hinna)muutuste suhtes ja selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1 3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest
Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev). Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Alustatud esmaspäev, 25 september 2017, 18:21 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 25 september 2017, 19:56 Aega kulus 1 tund 34 min Hindepunktid 19.0/21.0 Hinne 7.2 , maksimaalne 8.0 ( 90 %) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk . Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem
kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus Valmis mitteelastne. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu.
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudluse ja pakkumise elastsus HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri-
Juhendaja: Georgi Vändre Viljandi 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS I Tarbijanõudlus.................................................................................................................................4 1.1 Nõudlusseadus..................................................................................................................4 1.2 Nõudluse elastsus............................................................................................................5 II Pakkumine.........................................................................................................................................7 2.1 Pakkumisseadus...............................................................................................................7 2.2 Pakkumise hinnaelastsu.......................................................................
ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD......
antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; D: P= Q 2. teiste hüviste hinnad; Q=P 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P Hüvised (1) - jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). Asendushüvised -neid võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüvised - neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna
mida ühiskond saab toota. Vali üks: !!! Tõene Väär Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad a Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasaka tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: !!! Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid !!! on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
Nõutava koguse muutus- kajastub liikumises piki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. Pakkumine- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil müüa Turupakkumine (S)- kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1
suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus). Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõisted: 1. Nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt -kindel punkt nõud-luskõveral. Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid
o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2
näitab kahe hüvitise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kõver (ka tootmisvõimaluste piir e rada) kajastab kahe hüvise (X ja Y) maksimaalseid koguseid, mida majanduses võiks erinevates kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse efektiivselt kasutataks. Võimalus Hüvis X Hüvis Y Hüvise X altern. kulu A 0 20 B 1 19 1 C 2 17 2 D 3 13 4
14 Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja hind. Näidata joonisel Turu tasakaal on seisund mille korral turujõud on tasakaalus, s.t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. 15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed. Tarbija hinnavaru Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel.
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid
nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on: • Tarbijate sissetulek:
Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele Vale põjuse viga kui peetakse ühte sündmust teise põhjuseks, kuna nad järgnevad teineteisele. Turumajandus majandus, kus resursse jaotavad eraisikud PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb
Turu tasakaal Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind on seadusega kehtesatud hind, mis antud tasemest kõrgemal tõusta ei tohi. Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nõudluse ja pakkumise muutumine NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja hinna muutumise vastassuunas. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele.
a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 11. Sissetuleku vähenedes suureneb inferioorsete hüviste nõudlus. a) Õige b) Vale 12. Nõudlusfunktsioon iseloomustab seost nõutava ja pakutava koguse vahel. a) Õige b) Vale 13. Muude tingimuste samaks jäädes, kui normaalhüvise hind tõuseb, väheneb pakutav kogus. a) Õige b) Vale 14
· Alternatiivsete kaupade hinnad · Maksud ja subsiidiumid(toetused) · Ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes 6. Nõudluse ja pakkumise tasakaal 7. Tasakaaluhinna ja koguse muutumine- tulenevad kõverate nihkest 8. Max ja Min hind- mõnikord toimub turgude reguleerimine Min hind> tasakaaluhind-tekitab ülejäägi Max hind < tasakaaluhind- tekitab puudujäägi, kaitstakse tarbijat. Nõudluse ja Pakkumise elastsus Elastsus tähendab tundlikkust. Elastsus on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Nõudluse hinnaelastsus ja pakkumise hinnaelastsus Elastsust arvutatakse koefitsendiga Eq= q%/ p% Elastsus on alati negatiivne Kui muutused on võrdsed, siis see on ühikelastne. Kui Ed< (väiksem) 1, siis on mitteelastne Kui Ed>1 siis on elastne Teoreetiliselt võib olla ka Ed=0 ja Ed=lõpmatus Kogus on konstantne hind läheb üles Ed=0. Tarbijad ei ole hinna suhtes tundlikud.
mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus - muutumatus olukorras) Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõtted: 1. nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt- kindel punkt nõudluskõveral. Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäämisel 2. hind - väärtuse rahaline väljendus. 3. nõudlus (demand) - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja suudetakse osta konkreetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?? *piirkasulikkuse langus - kui inimestel on kaupa vähe, siis nad väärtustavad seda kõrgelt. Seega ollakse nõus selle eest ka maksma. Kui teatav kogus olemas, kui tahetakse veel seda osta, ollakse nõus seda odavamalt ostma. (kui kasulikkuse juurdekasv 0, siis enam juurde ei taha)
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
Nendeks on majapidamised ja ettevõtted (esialgu jätame valitsussektori kõrvale). Majapidamise all mõeldakse majandussubjekti, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest. Edasi me eeldame alguses, et kogu teenitud tulu kulutatakse ära, säästmist seega ei toimu. Kolmandaks me eeldame, et tegemist on suletud majandusega, st. välismajandustegevust (eksporti- importi) ei toimu. Säästud (S) on osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoiused, jms). Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ja teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne. ülalpidamiseks. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele)
/ ceteris paribus / Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad: · kauba hind · tarbija individuaalne maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · tulevikuootused · teiste kaupade hinnad Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele. Hind on rahasumma, mille eest antud kaupa saab osta. Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks
mõistmisel (reageerimine hinnamuutustele) ning võimalike poliitiliste otsuste tagajärgede hindamisel (kohustuslik turvavöö ja liiklusohutus). Printsiip 7: spetsialiseerumine suurendab heaolu Spetsialiseerumine võimaldab (töötajal, ettevõttel, riigil) keskenduda sellele, mida igaüks hästi oskab. Vahetuskaup võimaldab osa saada suuremast valikust. Kaubandus võimaldab osa saada teiste spetsialiseerumistest, vastasel juhul saame tarbida ainult oma toodangut. NÕUDLUS JA PAKKUMINE, ELASTSUS 1) Ceteris paribus eelduse tähendus. Ceteris paribus eeldus! („teiste muutujate samaks jäädes“ või „hoides teisi muutujaid konstantsena“) 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Nõudlusseadus: hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb. Seega, hüvise hind ja nõutav kogus liiguvad (üldjuhul) vastupidises suunas.
9. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria toodab särke. 10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist. 11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite kasvatamisel, kui tema alternatiivkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti tomatite kasvatamisel. 12. Kapital on hüvis, mida saab kasutada teiste hüvede tootmisel. 13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool. 14. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on saavutatav ja tootmine on ebaefektiivne. 15. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: rahast, mille te oleks võinud
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna
annaabi.ee 
