Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nõudluse mõjutamine- mis see on ?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, nõudluskõver, asenduskaup, turunõudlus, asendada, ceteris, paribus, individuaalsete, hinnaelastsus, hinnamõju, plaate, mõjutamine, nõudlusseadusele, pöördvõrdeliselt, sissetulekuefekt, konkreetsel, turunõudluskõver, mõjurid, eelistused, hooaja, hinnast, õuna, televisioon, asenduskauba, ostmineMajanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta
3.PEATÜKI KOKKUVÕTE Nõudlus Hüvise individuaalne nõudlus on hüvise kogus, mida üks majapidamine mingil perioodil erinevate hindade korral tarbida soovib. Nõudlust mõjutavate tegurite hulgas on olulisimad hüviste hinnad ning majapidamise sissetulek. Nõudlus ja hüvise hind hüvist nõutakse tavaliselt seda rohkem, mida madalam on selle hind. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: 1. Hüvis muutub teiste hüvistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); 2
4.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudlus ja pakkumine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turumajanduse puhul määrab turg, mida, kuidas ja kellele toota. Turuks nimetatakse majanduse toimimise korraldust, mis võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetus- tehinguid. 1 4.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turu struktuur turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse turu jaoks
osta suuremaid koguseid Nõudlusseadus – väidab, et tarbijad ostavad rohkem ,kui kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev). Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui
Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Nõudluskõver Nõudluskõver on (kõver)joon nõudlust kujutaval
tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See
*hüviste turul monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol(turul vähe võimsaid firmasi, nt autotööstus). *tootmistegurite turul monopolistlik konkurents, monopson(suurfirma ostab teatud piirkonna tööjõu ära) ja oligopson(mitu suurfirmat tegutseva mingil ressursiturul). 2.2 NÕUDLUS JA SELLE MÕJURID Lk 30- 34 Nõudlusseadus ja nõudluskõver Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil(ceteris paribus samadel tingimustel). Põhimõisted: 1) Nõutav kogus kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. 2) Hind väärtuse rahaline väljendus 3) Nõudlus "demand" D seos hinna ja koguse vahel. Väljendatatkse nõudlustabelina
......……………………….. 10 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………............………………….. 11 2 Sissejuhatus Iga inimene võib olla nii tarbija kui ka pakkuja.Sageli tuleb ootamatult välja, et me ei tea majandusest suurt midagi. Valisin selle teema kuna pakkumine ja nõudlus on majanduse turul üks nurgakividest.See puudutab nii tarbijaid kui ka tootjaid ja pakkujaid.Seda teemat valides teadsin, et saan ka sellest uusi teadmisi ja see aitab aru saada mis meie ümber toimub ja kuidas kujunevad toodete ja kaupade hinnad ja valik turul. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna mis siis ikkagi on nõudlus ja pakkumine ja kuidas nad kujunevad.Lisaks sellele püüan mõista paremini seoseid nende vahel. Referaat jaguneb 3 peatükiks
Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta
Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest, mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel, mida me teeme ja kõigel, mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt, et maksta
Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem Analüüsi keeled: 1) verbaalne; 2) graafiline; 3) matemaatiline. Teaduslik meetod - Eeldab nelja vaheetappi e. sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine; 2) Oletuste tegemine: a) ceteris paribuse eeldus; b) käitumuslikud oletused; 3) Hüpoteesi või prognoosi formuleerimine 4) Mudeli paikapidavuse kontroll. Analüüs võib olla: 1) Positivistlik. räägib asjadest nii nagu on 2) Normatiivne. räägib asjadest nii nagu nad peaksid olema Võimalikud analüüsi vead: 1) Vale põhjuse viga 2) Kompositsiooni viga Graafiline analüüs Graafik - peegeldab piltlikult muutujate omavahelisi seoseid.
Toodetud hüvised jaotatakse lähtudes perekonna, hõimu, suguvõsa jne. tavadest lähtudes. 2. plaani- ehk käsumajandus tootmise ja jaotamise alased otsused tehakse tsentraalselt, mingist keskusest lähtudes, näiteks riigivõimu poolt. Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem. 3. turumajandus majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete valikute alusel, kusjuures seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4. segamajandus reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente
punktideni mis asuvad väljaspool tootmisvõimaluste kõverat Traditsiooniline majandus- majandustegevust juhivad kombed ja tavad Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades
.............................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on
-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise) · Pidev majanduskasv( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis.
nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Üksikotsustustest tulenevad majandussubjektide vastastikused suhted, nende seaduspärasuste selgitamise alusel on võimalik tuletada majandusprotsesside kulgemise üldised seaduspärasused. Seega suundutakse mikroökonoomilise majandusmudeli koostamisel üksikult üldisele, näiteks tuletatakse mingi kauba turunõudlus üksikute majapidamiste otsustustest lähtudes. Mikroökonoomika keskseteks probleemideks on valiku- (parima tegutsemisalternatiivi valik) ja jaotusprobleem (nappide ressursside jaotamine parimal viisil alternatiivsete kasutusvõimaluste vahel). Mikroökonoomilise majandusmudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Makroökonoomikas analüüsitakse rahvamajanduslike agregaatide vastastikuseid suhteid ja
hüviseid vahetavad Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus- on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseadus- sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus). Turunõudlus (D)- kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel Nõutava koguse muutus- kajastub liikumises piki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. Pakkumine- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil müüa Turupakkumine (S)- kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel
Qx = f( Px, Py , M) Kus Py on kauba y hind ja M on sissetulek Tüüpilise vead ehk eksijäreldused · Vale põhjuse viga ehk post.hoc tekib eeldusel, et kui kaks nähtust ja sündmust ilmuvad või avalduvad koos on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Cateris paribus, ladina keelest ,,teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüvitiste tootmisvõimaluste kombinatsioonide olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral Kujutamise ( konstrueerimise ) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine , tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2
Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline; matemaatiline Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine. 2) Oletuste tegemine a) ceteris paribuse eeldus b) käitumuslikud oletused 3) Hüpoteesi või prognoosi formuleerimine (hüpotees teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm kohta; prognoos teadusliku ettenägemise eri vorm) 4) Mudeli paikapidavuse kontroll Analüüs jaguneb: 1) positivistlik olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüs 2) normatiivne otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
Teenust tooted w = töö (ettevõtlikus) k = kapital. (loodusressursid) Majanduse Põhivalikud · Mida toota ja millises mahus? · Kuidas neid tooteid ja teenuseid toota? · Kellele lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks? Makroökonoomika · Üldine tasakaal, õpetus majandusest tervikuna. · Sisemajanduse koguprodukt (skp) · Tarbijahinna indeks · Tööjõuturg Mikroökonoomika · Üksiktarbijaid ja ettevõtteid · Nõudlus ja pakkumine · Tulud ja kulud · Tootmine ja tootlikkus Tootmisvõimalustepiir (kui loobumiskulud ei muutu) Kõik muud tingimused jäävad samaks. ( ceteris paribus pirintsiip) Tootmisvõimaluste piir tõhusus, mitte tõhusus ning kasutamata ressursid. 1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3. punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed 4. kui tõuseb SKP tõusuga, tehnoloogia tõusu kaudu,
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu. Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele Tagasiside Ceteris paribus - muudel võrdsetel tingimustel; muude tingimuste samaks jäädes.
Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele !!!! uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõtlikkuse all mõistetakse
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms).
- matemaatiline valemi, f-ni abil (mida kõrgem tase, seda enam matemaatiliselt) Tüüpilised vead ehk eksijäreldused: - vale põhjuse viga e. post hoc - Tekib eeldusel, et kui kaks nähtust (sündmust) ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks - kompositsiooni viga tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna - ceteris paribus ,,teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. LOENG 2 Turu olemus Turg- üldnimi kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil Nõudluse- pakkumise teooria: miks teemandid a kalliskivid on kallid, kuigi eluliselt
väljapoole ja paremale. o Norra näide (nafta on leitud 1969 aastal) o Eesti näide (põlevkivi ja elektritootmine) Majandusteooria ja majandusmudel · Majandusmudel on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalikke muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid (näiteks TVK mudel). o Mudelite koostamisel tihti kasutatakse ceteris paribus`e (muudel võrdsetel tingimustel) eeldust. Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad aruanded)
annaabi.ee 
