1783 kehtestati asehalduskord. 1797 lõppes asehalduskord ja taastus Balti erikord Katariina surma tõttu eelneval aastal. Esimest korda kasutati Eestis viljapeksumasinat. 1802 J. W. Krause taasavas Tartu Ülikooli. 1802 Eestimaal võeti vastu talurahva seadus. Majutusmaksu tasuma nüüd rahas mitte viljas ega heintes nagu enne. Pearaha võisid talupojad riigile ise maksta. Õigus vallavarale. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Teokoormised normeeriti. Talude pärandatv kasutamisõigus. 1804 Liivimaa kubermangus kehtestati uued talurahva seadused, talupoega ei tohtinud müüa ega pantida ja kinkida ilma maast lahus. Oli õigus oma vallavarale. Talude pärandatav kasutamisõigus. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Tokoormised normeeriti. 1816 Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupojad vabastati pärisorjusest, kuid kogu maa tunnistati mõisniku eraomandiks. Talupoegade maakasutusõigus
1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine.
Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsehariduskoolide õpilastele hakati tegema mitmeid soodustusi, mille tagajärjel kutsehariduse populaarsus kasvas. Rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. Tuntuimad keeleteadlased: Johannes Aavik ja Johannes-Voldemar Veski. Uuriti murdeid ja teisi keeli. Rikastati rahvuslikku ajalooteadust paljude uurimustega. ,,Eesti ajalugu" (toim. Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". Kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. Luulet mõjutas Siuru. Veel mõned tuntud kirjanikud: Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega
(renditi aadlikele riigiteenistuse eest) *pastoraadid e kirikum. ,,Eesti on Rootsi viljaait"-eestil oli rootsi ajal rootsit viljaga varustada. Vakuraamat-raamat,kus kirjas talupoegade kohustused. Adramaarevision-pandi kirja töövõimelised talup . Rootsi ajal kehtestati Pärisorjus. Majandusreglement* talupoegade kodukarjaõigust piirati*fikseeriti koormiste suurust*talud päritavaks*õigus kaevata mõisniku peale 1765-talupoegade kaitseseadused *õigus vallasvarale *normeeriti teokoormised 1784-pearaharahutused =Puuaiasõda, Räpinas Gabriel Merkel-kirjutas eestlaste raskest elust. 1802(liivimaal) ja 1804(eestimaal) talurahvaseadused.
2) Suurenes kultuuritegelaste arv järsult 3) Saksa ja vene mõjudest vabanemine 4) Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus 5) 4. Tooge esile mõni väljapaistev kultuurisaavutus Eesti Vabariigi perioodist järgnevatest kultuurivaldkondadest: *haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud jne. *rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. *kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. *muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. *sport - 5. Millised probleemid kerkisid esile Eesti hariduselus 1930 aastatel? Millest olid need tingitud? Mida võeti ette nende lahendamiseks? Nii suured ümberkorraldused tõid endaga kaasa gümnaasiumiõpilaste arvu suurenemise. Eestis
Balti erikord: Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Roseni deklaratsioon: Dokuments, millega kinnitati talupoegade pärisorjus (1739). 5) Talurahva reformid Eesti 19. Sajandil. Aasta Kubermang Reformi sisu 1802 Eestimaa Talupoegadel oli õigus omada vallasvara, talude pärandatav kasutamisõigus, ,,Igaküks" 1804 Liivimaa -//-, koormised normeeriti, piirati kodukariõigust 1816 Eestimaa Talupojad said isiklikult vabaks, maa jäi endiselt mõisniku omandiks, talupojad said endale perekonnanimed 1819 Liivimaa -//- 1849 Liivimaa Talude päriseks ostmine, teorent asendus raharendiga, toimus talude krunti ajamine 1856 Eestimaa -//- 6) Ärkamisaeg (eeldused, tegeleased, sündmused)
See tõi kaasa ka hingeloendused, mille säilmed annavad meile aimu, kui suur oli elanikkond tol ajal. Eestimaal 1802. aastal võeti talurahvaregulatiiv vastu, selle olulisim regulatiiv oli talude pärandatav kasutamisõigus, vaid sel juhul kui kõik kohustused mõisa ees on kaetud. Talupoeg hakkas rohkem tööd tegema ja maa eest hoolitsema- see oli kasulik nii talupojale kui ka mõisnikule. Liivimaal kehtestati samalaadne seadus 1804. aastal, teokoormised normeeriti- selleks mõõdeti ja hinnati talumaad üle ning keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati ning seati sisse vakuraamatud, mis sisaldasid maksude nimekirja. 1804. aastal võeti seadus vastu ka Eestimaa kubermangus. Seal talumaade ümberhindamist ei toimunud, seetõttu seal piirkonnas ei olnud see niivõrd hea seadus talurahva jaoks. 1816. kinnitas Aleksander I uue Eestimaa talurahvaseaduse ja 1819. aastal Liivimaal. Aadelkond loobus kõigist senistest
a. (õp lk 141) · Roseni d kirjeldab balti aadlike arusaama ideaalsest elukorraldusest: mõisnikul on tlp üle kõik õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aeg-ajalt mõne õiguseraasukese tagasi. · Tlp olukord jäi raskeks, kuid mõneks ajaks saadi rahu sõjategevusest ja katkutaudidest. 18. saj lõpuks oli rahvaarv kuni pool miljonit. Roseni deklaratsioon Browni määrused Tlp koormised normeerimata ...normeeriti Mõisnikel õigus tlp-de suhtes rakendada Normeeriti tlp-de karistusi kodukarja (ihunuhtlus) Tlp-l vara ei ole, omand on mõisnikul Tlp-l õigus vallasvarale Tlp on pärisori (sunnismaine) Pärisori, kuid võis peale maksude maksmist mõisnikule ülejäänud toodangust maha müüa Tlp-l minimaalne õigus mõisniku peale ...süvendati seda õigust kaevata
Eestlane (Eesti talupoeg) oli enne olnud sunnismaine pärisori. Mõisnik võis teda oma äranägemise järgi osta, müüa, vahetada ja kinkida. Sunnismaisel talupojal polnud sõnaõigust, tal polnud ei maad ega midagi ta tegi mõisa jaoks tööd ja polnud niiöelda mittekeegi. 19.sajandil aga olukord muutus. Pärisorjuse kaotamine oli õhus juba Rootsi aja lõpul. Ometi alles 1802.a Eestimaal ja 1804.a Liivimaal vastuvõetud talurahvaseadustega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus, normeeriti teokoormisi ning keelati talupoegade müük ja võõrandamine. 1816/1819 seadustega kaotati pärisorjus. Liikumisvabadus oli veel piiratud, kuid talupoeg võis omada vallas- ja kinnisvara. 19.sajandi keskpaigas vastuvõetud seadustega vabanesid taluinimesed tööst mõisapõllul, teorendilt mindi üle raharendile ning avanes talude päriseksostmise võimalus. Ühtlasi keelati mõisnike kodukariõigus.
puudutanud. 2) Kujunes välja aadli opositsioon Talupoegade · Pärusmõisate talupoegade 1) Pärusmõisate talupoegade olukord ei seisund olukord ei muutunud. muutunud. · Riigi talupoegade olukord 2) Riigi talupoegade koormised paranes, sest nende suurenesid: koormised normeeriti ja · võisid mõisniku peale kaevata neile anti talude päritav · kodukariõigust piirati, taluperemehi ei kasutamise õigus. võinud üldse kodukariga karistada · talupoegi ei võinud võõrandada maast lahus 6. Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus ning Põhjasõja eelloos J.R
Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlgades olevaid aadlike aidata(tegelikult ostis Alx. I rüütelkonnalt järelandmise) Uute seaduste tulekuga hakkasid talupojad mässama, eriti Eestis, sest vahe Liivimaa seadustega oli märgatav
• Talupoeg on maa vallutamisest alates pärisori; • Mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; • Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; • Mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; • Talupoegade koormised pole seadusega piiratud. 4. Asehalduskord + Browne deklaratsioon 1765- Browne positiivsed määrused, esimene teadaolev ametlik dokument, mis püüab Eesti ja Läti olukorda parandada Talupojad said õiguse vallasvarale, mõisakoormisi normeeriti ning püüti vastavusse viia reaalsusega, piirati kodukariõigust (karistamine, peks) Määruse probleemiks oli kontrollmehhanismide puudumine, neid ei rakendatud piisavalt. 1783- kehtestatakse asehalduskord Rüütelkonnad kaotasid oma võimu, võim läheb asehalduri kätte, kelleks osutub Brown isiklikult. Aadlimatriklid kadusid, mis takistas uute aadliperekondade võimu teket. Kaotati tollipiir, Venemaa seadused hakkasid kehtima ka Balti kubermangudes, kehtestati ka Venemaa maksusüsteem
Talurahvast raputas vennastekogususte liikumine.1739.-usuline ärkamine(talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju).1743 need kogudused keelati.Barokk-Kadrioru loss(Michetti), kirikud Pärnus.Klassitsism-Tartu kivisild, mõisad.Vabakslaskmine(19. Saj.)-1801 tuli võimule AleksanderI, kes oli liberaalsete vaadetega. 1802 võeti Eestimaal vastu talurahvaseadus"Iggaüks" ja 1804 ka Liivimaal( loodi vallakohtud, Talupoegadel õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi.Kodukariõigusi piirati-mõisnik ei tohtinud talupoega karistada).Pärisorjuse kaotamine:Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819(talupojad isiklikult vabad, talurahvaseisusesse kuuluvad isikud, maa jäi mõisniku omaks, teoorjus säilis. 1830. Aastas võis talupoeg ka linna kolida. Vabaksaamisega kaasnes priinimede panek. Arenes kogukondlik omavalitsus, kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid).1858-Mahtra sõda oli 1856 aasta talurahvaseaduse tagajärg.1868- keelati
20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa seadus nägi selleks ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise. Mõisniku kodukariõigust piirati, näiteks taluperemehele ei tohtinud härra enam üldse ihunuhtlust määrata, oluliselt piirati ka talupoega ostmist ja müüki. 22. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal. Napoleon algatas selle, kuid siis takerdusid seadused tema taha, kuna ta tungis kallale Venemaale ja hakkasid sõjad. Sõja lõppedes jõudis järg taas talurahva
20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa seadus nägi selleks ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise. Mõisniku kodukariõigust piirati, näiteks taluperemehele ei tohtinud härra enam üldse ihunuhtlust määrata, oluliselt piirati ka talupoega ostmist ja müüki. 22. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal. Napoleon algatas selle, kuid siis takerdusid seadused tema taha, kuna ta tungis kallale Venemaale ja hakkasid sõjad. Sõja lõppedes jõudis
uuendusi. 1681. aastal riigistati enamik mõisatest, nii et aadlikud muutsid rentnikeks. Selleks, et aadlikud rendiraha talupoegade maksude suurendamisest ei saaks, võeti kasutusele vakuraamatud, kus oli näha tasutud ja tasumata maksud ja kehtestati maksude ülempiirid. Talud hinnati ja määrati kindlaks kui suure tootmisvõimega need on. Selle järgi võeti ka makse. Tehti kindlaks ka viljalaenu protsent, et mõisnik sellega talupoega nöörida ei saaks. Normeeriti teotöö päevade arv. Kõikide nende uuenduste ja mõisnike õiguste piiramiste tagajärjel hakkas talupoegade majanduslik olukord paranema ning talud muutusid aina jõukamateks. Siiski oli enamus Rootsi ajast veedetud pärisorjuses ja lootustandvad uuendused ei jõudnud kaua kesta, enne kui 1700. aastal algas sõda ja uus elukorraldus segi paisati. Ma arvan, et Rootsi aeg möödus eestlaste jaoks suuremas osas peaaegu samamoodi, kui eelnevad sajandid, kuid need muudatused, mis 17
*liberaalsete vaadetega *hakkas riigi rahakotile mõjuma *Euroopa märkas Venemaad just Balti kubermangude kaudu | haritlaste seisukohast: *ajastuvaim valgustus nõudis, et üks inimene ei saa olla teise omand *Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Talurahvareformide ajastu *1802/04 Eestimaal&Liivimaal võeti vastu I Talurahvaseadus kui koormised mõisale tasutud, õigus talu pärandada -vallakohtud -normeeriti koormised -kodukariõigust piirati -piirati talupoegade ostu-ja müüki *1816/19 Eestimaal&Liivimaal trs. -pärisorjuse kaotamine -maa jäi mõisniku omaks -perekonnanimed *1849/56 Liivimaal&Eestimaal trs. -talude kruntiajamine -üleminek raharendile -talude päriseks ostmine -teoorjuse osaline kaotamine Kuidas said talupojad talurahvaseadustest aru *mitmel pool puhkesid rahutused(nt. Vastuhakk Kose-Uuemõisas 1805) *väljarändamine *Pühajärve sõda *Usuvahetusliikumine 1845 *1858
19.saj künnisele jõudnud Euroopasse enam ei sobi. Reformide alustamist tõukas tagant ka 1801.a troonile tõusnud liberaalsete vaadetega keiser Aleksander I. 1802.a võeti Eestimaa päeval vastu esimene talurahvaseadus, nn. ,,Iggaüks", mida tuntakse selle avasõna järgi. 1804.a kehtestati talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa ,,Iggaüks" uue seadusega. Nimetatud seadusega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Oli ilmne et reformidega tuleb edasi minna ja talupojad pärisorja seisundist vabastada. Sellele andis omapoolse tõuke teine keiser Napoleon. Pärisorjuse kaotamine Eestimaal kaotati see 1816. a ja Liivimaal 1819. a. maad talupoegadele kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaks. Kuna vastsetel rentnikel eriti muuga maksta ei olnud kui oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes
Eesti 19. sajandil 1.Pärisorjuse kaotamine 19. sajandi esimese poole talurahvaseadused (plussid ja miinused), talurahva omavalitsuse kujunemine, kirikuvahetusliikumine. *1802-1804 Esimene seadus reguleeris eluolu. Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819
Alternatiiv Hüvitamise aeg A Salva 14 päeva B If 14 päeva C Swedbank 10 päeva D Omanik Hüvitamist ei ole Joonis 8. Kahju hüvitamise aja hinnangute maatriks. CM = 0,070. 18 4.4. Omavastutus Omavastutuse arvutamiseks leiti omavastutuse määra pöördväärtused ning seejärel normeeriti. Tabel 11. Omavastutuse arvulised väärtused. Alternatiiv Omavastutus 1 / hind Norm. kaal A Salva 100 € 0,010 0,400 B If 191 € 0,005 0,200 C Swedbank 90 € 0,010 0,400 D Omanik Täies ulatuses 0,0000125 0,000 Ʃ 0,205 1,000 Joonis 9. Omavastutuse hinnangute kaalud. 4.5
Vabaks laskmine ja selle tagajärjed 19. sajandi alguseks oli väljakujunenud mõte: üks inimene on teise inimese ori. See 19. sajandisse ei sobi. 1801 tuli Venemaal võimule Aleksander I, kes oli liberaalsete võimetega. 1802 võeti Eestimaa Maapäeval vastu Talurahva seadus ,,Iggaüks". 1804 kehtestati uus talurahva seadus. · Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. · Talupoegadele anti õigus talu pärandada. · Normeeriti koormisi. · Liivimaa seadus nägi ette talupoegade maade mõõdistamise ja hindamise. · Mõisnik ei tohtinud enam talumehele ihunuhtlust anda. · Piirati talupoegade ostu ja müüki. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. · Maa jäi seadusega mõisnike omandisse ja talupojad selle rentijaks. · Talupoegadel kadus õigus talu pärandada. · Talupojad võisid elupaika muuta.
mõistuspärasustele, eriti klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. AJastu vaimsust mõjutas enim ratsionalistlik filosoofia, mille järgi tõese teadmise allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, tunded on teisejärgulised ja tuleb allutada mõistuse juhtimisele. Kirjanduslik ideal leiti antiigist, rõhutades eriti reeglipärasust. Ranget ja täiuslikku vormi, zanripuntust, korrastatud keelekasutust jms. Sõnakunst normeeriti sama punktuaalselt kui õukonna etokett, sest kunst pidi alistuma kunstiseadustele. Romantikud uskusid, et mõistus ei saa seletada inimest kui tervikut. Romantism oli kunsti kuldajastu püriti eemale ühiskondlikust tõelisusest. Romantism ülistab isiksust, tema tundeelu, igatsusi, lootusi ja eriti nukrust. Põgenetakse olevikust, süvenetakse mineviku mälestustesse. Tugevaid tundeid äratab lootus. Ausse tõuseb piiranguist vaba loominguvabadus, meelelisus
Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Mõisnikud said võrdsed õigused, nii ka linnaelanikud kodanikuõigused. Loodi linnaduumad. Kehtestati ühtne pearahamaks, korraldama hingeloendusi. Peale Katariina II surma aga vana kord taastati, et hoida ära konflikte aadliga. Pärisorjuse kaotamine 1802/1804 võeti vastavalt Eestimaal/Liivimaal vastu esimesed talurahvaseadused. Selle olulisem säte oli talude pärandamisõigus ja õigus omada vallasvara. Liivimaal normeeriti sellega ka teokoormised. Kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemehed vabastati selle alt üldse. Loodi vallakohtud, kus kohtumõistjateks olid talupojad ise. Need seadused ei rahuldanud aga kumbagi poolt mõisnikud arvasid, et neid on liialt piiratud, talupoegade arvates nendest ei piisanud. Uus talurahvaseadus kinnitati Aleksander esimese poolt Eestimaal/Liivimaal 1816/1819. Sellega kuulutati talurahvas pärisorjusest vabaks. Maa jäi aga mõisnikule, mida tuli rentida
Kaubanduse taastamine omas teatud eripära, sest sõja ajal oli Nõukogude Liidu elanikkond viidud normeeritud varustamisele toidukaupadega. 1941. aastast toimus leiva, suhkru, kondiitritoodete, liha, kala, rasvainete ja tangude müük kaartide (talongide) alusel. Varustamine oli diferentseeritud sotsiaalsete gruppide lõikes. Tõõliste normid jagunesid veel kahte kategooriasse sõltuvalt töötingimustest. Lisanormid olid ettenähtud rasketööstuse töötajaile ja lastele. 1942. aastast normeeriti ka tööstuskaupade müük. Normeeritud varustamist rakendati pärast sõjategevuse lõppemist ka Eestis. 1994. aastast lisandus kommertskaubanduse süsteem. Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaadi peamiseks ülesandeks oli kaubavarude hankimine, et kindlustada elanikkonna varustamine normeeritud kaupadega. Moodustati eriüksus Toidu- ja Tööstuskaupade Vabariiklik Kaardibüroo, millele allutati linnade ja rajoonide kontroll-arvestusbürood. Kaardid anti elanikele
1802- Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talupojal omandiõigus vallasvarale. Jätkusuutlikul talupidamisel, said talukoha põlise kasutamise õiguse. 1802- Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid keelatakse nende müük ja pant. Loodi vallakohtud (kohtunikud talupojad ise). Anti õigus talupojale oma talu pärandada; normeeriti koormisi (pidi vastama maa pindalale ja kvaliteedile); lubati maad osta. Toimus maade ülemõõtmine ja hindamine. Piirati mõisnikel kodukariõigust. Koostati vakuraamatud (dokumendid talupoegade kohustustega). Pööre põllumajanduses sai võimalikuks, kui kehtestati maa eraomandus (maa sai omale omaniku). Mõisad ja talud muutusid selle tagajärjel üksteisest sõltumatuteks ja omavahel konkureerivateks majanditeks
*mõisates elati saksamaal toimivate elustandardite järgi *Raha kulutati: I Kallid veinid ja toiduained II Uhked häärberid III Võidusõidu hobused(traavel) *Mõisnikud võttsid palju võlgu. *võlgade katteks tuli rohkem toota, talupoegade koormused suurenesid *talupoegade õigusetu olukord mõjus vene riigi mainele halvasti *1801 tuli venemaal võimle keiser Aleksander I *1802 hakkas Eestimaal kehtima uus talurahva seadus (Talupoega ei tohtinud müüa ega võõrandada.) *Teokoormised normeeriti( talumajapidamise võimalused ja kohustused viidi vastavusse.) *Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine *Seaduse reguleeris Talude ja mõisade omavahelised suhted *Loodi vallakohtud( talupoeg oli kohtumees) Napoleoni sõjas *Napoleoni sõjad eestis otseselt Eestit ei puudutanud *1806 vallutas Napoleon Preisimaa *Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni(Sõjaväe kokkukutse)
18.saj. algul elas Islandil 50 000 inimest, sajandi lõpul 40 000 inimest; Rahvaarvu vähendasid epideemiad, looduskatastroofid; Suurim looduskatastroof oli Laki vulkaani purse 1783.aastal; Põhjamaade ajalugu 10 Põhjamaad Napoleoni ajastul Taani Jätkus vaimuhaige Christian VII valitsemine; Kuninga eest vastutas tema poeg Frederik; Viidi läbi reformid: Keelati orjapidamine; Kaotati pärsiorjus; Normeeriti talurahva kohustusi; Kaubandust soosiv maksusüsteem; Inglise laevastik hävitas 1805 Taani sõjalaevastiku; Taani sõlmis liidu Prantsusmaaga; Rootsi Pärast Gustav III surma sai kuningaks tema poeg Gustav IV Adolf. Taheti tema eest talle naine otsida, abiellus, kuigi sellest ei tulnud midagi välja kuna naine oli venelanna ja hiljem abiellus mingi printsessgia; Poisi eest valitses tema onu Karl; Gustav IV Adolf (17921809);
· Samas kroonumõisades säilisid mõisamajanduse alustalad: - Jätkus ,,pärustalupoegade" tööjõu kasutamine ja teokoormised Mis muutus kroonitalupoegade elus? A. Isiklik sõltuvus mõisnikust kaotati ja talupojad kuninga otsesed alamad: - Samas sunnismaisus jätkus: ei tohtinud lahkuda mõisast ja loobuda oma kohustustest. B. Koormised normeeriti: uutes vakuraamatutes kirjas täpsed tingimused ehk millised olid tp õigused ja kohustused (maksud ja teokoormised) mõisa ees. - Aadli privileegide ja lääniõiguse asemel krooni dikteeritud rendilepingud C. Mõisniku tsiviilõiguslikku võimu vähendati mh 1696: - Tp õigus pöörduda riigivõimu poole ja rendimõisnik
+ Mõisnike nõudmised hakkasid ületama nende majanduslikke võimalusi. Mõisnikud kulutasid rohkem raha, suured maa-alad aga tehnika puudus. Aleksander I + Valmis talurahva olukorda kergendama. P aul A leksander I- vaatab silmaga Euroopasse, võtab üle valgustusideed. N ikolai I A A N 1802 Eestimaa ja 1804 Liivimaa talurahvarefom ,,IGGAÜKS..." Talupoeg võis oma talu pärandada, kui kohustused mõisa ees on täidetud. Normeeriti koormisi- motivatsiooni küsimus Piirati veelgi mõisnike kodukariõigust- õigus füüsiliselt karistada Keelati talupoegade müümine Vallakohtud- esimesed iseseisva hakkamasaamise koolide eelduseks + Pisemate vargute ja tülide lahendamiseks + Tekkis esimene ühistöö vorm magasiait- iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema talurahvarahutused
mõisnike suhetesse. Browne ei lasknud end häirida ja jõudis selleni, et rüütelkond loobus oma vastuseisust. Maapäev avalda oma otsuse positiivseste määruste kujul. Patent (Liivimaal), publikaat, plakat – kubermanguvalitsuse korraldus mingi olukorra reguleerimiseks Tegemist oli esimeste seadustega, mis reguleerisid talurahva olukorda eramõisates. Talupoeg sai selge õiguse vallasvara omamiseks ja käsutamiseks. Samuti keelati koormiste tõstmine, normeeriti mis viisil võib mõisnik karistada talupoega. Talurahva tegeliku olukorra parandamisele nad eriti kaasa ei aidanud. Positiivsed määrused puudutasid vaid Liivimaa kubermangu, Eestimaal olid omaette arengud, riiklikul tasandil seal talurahva olukorda ei parandatud. Talurahva eraseadused Üksikud mõisnikud otsustasid eraviisiliselt talupoegade olukorda parandada. Sai alguse Liivimaa Läti-osas enne positiivsete määruste vastuvõtmist, Eesti-alale jõudsid need 1780.ndate lõpul
Merkel 1796, lätlastest Petri 1802, eestlastest 1801. a tuli Venemaal võimule keiser Aleksander I, kes üritas Venemaal reforme läbi viia ja tahtis alustada Baltikumist, avaldas survet siinsetele rüütelkondadele reformide läbiviimiseks Talurahvaseadused I: 1802. a esimene seadus: "Igaüks..." Eestimaal kehtestati talude pärandatav kasutusõigus 1804. a Liivimaal kehtestati talude pärandatav kasutusõigus, teorent normeeriti, keelati talupoegade müümine maast lahus, piirati kodukariõigust (15 kepihoopi), talupoegadele anti õigus omada ja pärandada vallasvara 1804. a seadustega loodi vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad, kuid säilitati mõisa kontroll, so esimene samm omavalitsuse kujunemisel järgnesid talurahvarahutused suurim 1805. a KoseUuemõisas järgmised seadused on pärisorjuse kaotamise seadused: 1816. a Eestimaal 1819. a Liivimaal
mõisnikud pidid toetama vallakoole talupojal oli õigus omada vallasvara talupoeg võis oma talutootmise ülejääke müüa reguleeris mõisakoormisi reguleeris talupoegade karistusi (maksimaalselt 30 keppi või vitsa hoopi) 1802 "IGGAÜKS..." (EESTIS): Talude kasutamis õiguse pärandamise õigus. Talunik võis omada vallasvara. Talunik võis pärandada vallasvara. Talupoja õigus mõisnik kihelkonnakohtusse kaevata. 1804 LIIVIMAA TALURAHVA SEADUS: Koormised normeeriti, vastavalt iga talu võimetele. Kodukari õigus piiratud. (Levis eestimaa kubermangu) 1816 EESTIS/1817 KURAMAAL /1819 LIIVIMAAL : Kaotati pärisorjus. Maa läks koguulatuses mõisnike kätte. 20 Talupoegade isiklik vabadus. (Talupoeg pidi mõisnikuga sõlmima uue rendi lepinguga. Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks). Kehtestati kubermangu elanike arv (et talupojad ei hakkaks oma kodukohtadest, kus olid halvad elamis
See 1804 liivimaa seadus andis jällegi tõuke Eestima aadlikele (kõrvale tuleb panna ka keskvõimu surve) mille tulemusena 1804 võeti Eestimaa kubermangus vastu uus talurahva seadus. Sisuslt olid need 2 seadust sarnased, peamiseks eesmärgiks oli talurahva kaitse mõisnike omavoli vastu. Tähtsamad uuendused: vallasvara ja omandiõiguse tagamine, talude peremeestele anti talude pärandatatav kasutamisõigus (kui mõisakoormised korralikult tehtud), samuti normeeriti talupoegade koormisi ja lisaks veel reguleeriti talurahva kohtukorraldust kahel viisil- piirati kodukariõigust ja asutati vallakohtud. Liivimaa seadus oli veidi talupojasõbralikum, eriti avaldus see koormiste reguleermises- avaldati nõue, et koormised tuleb kindlaks määrata ja fikseerida vakuraamatus. Pärast kindlaksmääramist ei tohtinud enam muuta koormisi. Koormised määras keskvõimu revisjonikomisjonid.
PÄRISORJUSE KAOTAMINE 19. saj algul oli mõisamajandus sattunud tõsisesse kriisi. Mõisnike nõudmised hakkasid ületama nende majanduslikke võimalusi. Vene riiki naeruvääristati pärisorjuse pärast kogu Euroopas. Tsaar ALEKSANDER I (1801-1825) oli valmis talurahva olukorda kergendama. Esimesed aktid allkirjastas ta 1802 Eestimaa ja 1804 Liivimaa tarvis (tuntud kui regulatiiv "IGGAÜKS..."): · Talupoeg võis oma talu pärandada, kui kohustused mõisa ees on täidetud. · Normeeriti koormisi · Piirati veelgi mõisnike kodukariõigust Järeleandmised olid väikesed ja talupoegi eriti ei rahuldanud. Mitmel pool toimusid rahutused. Kaudselt viis pärisorjuse kaotamiseni Napoleoni tegevus, kes enda poolt vallutatud teistel Ida-Euroopa aladel oli seda teinud. Tahtes paista valgustatud monarhina andis Aleksander I 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal välja uued seadused: · Talupoeg kuulutati isiklikult vabaks (st ei tohi osta, müüa, vahetada). Sellega loeti
annaabi.ee 
