Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses. Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses oleneb kindlasti enim noorsootöötaja kompetentsusest ja ettevõtlikkusest. Kui noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses võtab oma tööd südame ja suure missioonitundega, ning on kompetentne, ning pidev enesetäiendaja, siis ilmselgelt on tema roll kohalikus omavalitsuses suur. Kui aga samal ametikohal töötav inimene ei ole oma karjääriks valinud noorsootööd ja ei tee oma tööd kirega, siis olen kindel, et tema roll kohalikus omavalitsuses on väike ja muud noorsootööasutused vallas võtavad peagi üle enamus tema ülessanded, et neid paremini lahendada.
Suhtlemine lk 12 Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte.
Pille-Riin Pruus Youth. Identity Young, K. (1999) The Art of Youth Work. Russell House Publishing Autorist Kerry Yong on seotud Noorsootööga aastal 1977 kui eraldi Noorsootöötaja ja hiljem Riiklik Noorsootöö Büroos,Riiklik Assotatsioon ja Noorte klubi( nüüd Noorte Klubi UK) ja Riiklik Noorsootöötaja Agent. Nüüd on ta sõltumatu konsultant ja partner Noorsöötöö asjade üksuse De Monforti Ülikooli,Leicester. Kui sa soovid arutada ja esitada vastulauseid selle raamatu asjus või sinu mõtteid tuleviku suunal seoses Noorsootööga ja noorsoo,kui teenusega, kontakt Kerry via e-mail: [email protected] Tunnustused Seda raamatut polnud kunagi tunnustatud pärast seda aega,kui toodeti toetuseks suurel hulgal inimestele.
1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2. Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud oma- valitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused. 3. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvali- teetne, mitmekesine, uuenduslik ja uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud. 4
Tehes noorsootööd mõistan antud ütlust üha enam. Loomulikult on probleeme ka täiesti korralikus perekonnas kasvnud noortel kuid erand kinnitab reeglit. 2 Oma töö algus aastatel ei suutnud ma mõista, kuidas raskete noortega koostööd teha. Nüüd üha enam olen hakanud mõistma, et kõige tähtsam üldse on jõuda nooreni. Vaja oleks, et noor laseks endale kedagi ligi, et noorsootöötaja võidaks usalduse, et meil endil oleks olemas teadmised kuidas seda kõike teha ja sealjuures igati abi vajavat noort toetada. Lugedes MIHUS artiklit jäin mõtistklema seal öeldu üle – noorele ei ole vaja üha uuesti öelda, et nende seaduserikkumised tingivad suuremaid karistusi või et narkootikumid on nende tervist kahjustavad, neile on seda korduvalt öeldud ja nad ei näe mingit põhjust neist loobumiseks. Tegin seda ise korduvalt kuna
mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri öeldut (seda nimetatakse kajakõneks) või rääkida pikalt üksnes ennast huvitaval teemal. On hea, kui suhtluspartner räägib selgelt ja järjekindlalt: see annab autistlikule inimesele aega öeldut enda jaoks lahti mõtestada. Autistlike noorte kaasamine Nii nagu tavanoortel on vaja kehtestada reeglid, on ka autistlike noortega vaja paika panna kindlad reeglid. Noorsootöötaja peab olema avatud ja mõistma noore eripärasid: ära sildista mõista, et tegemist on diagnoosiga, mitte pahatahtlikkusega aktsepteeri teda sellisena nagu ta on erista erisusi mis ei kahjusta, neist mis on ohtlikud suhtle otse ja väljenda ennast selgelt ole kannatlik. Aita last alati ja julge küsida abi, kui ise ei oska. Tähtsal kohal on selgus ja rutiin kõikides tegevustes
alustati siis oli vastavateemalise aine mahuks 24 tundi! Esmalt oli eriala nimi ,,Laste ja noorte huvijuht", aastatel 2001 ja 2002 oli lõpetajate diplomil eriala nimeks ,,Huvijuht loovtegevuse juhendaja" ning alates 2003. aastast ,,Huvijuht loovtegevuse õpetaja". Eriala nimesse ,,õpetaja" lisamisega võeti küll suur risk, sest õpetaja ametikoht ei ole noorte hulgas väga populaarne, kuid seeläbi jäädi kindlaks põhimõttele, et formaalhariduse süsteemis töötava noorsootöötaja hariduse hulka peab kuuluma ka pedagoogiline ettevalmistus. Hoolimata huvijuhi kutsestandardi loomise katsete läbikukkumisest (või tänu sellele) on selgunud, et parimad huvijuhid lähtuvad nii noorsootöötaja kui ka õpetaja kutsestandardist. Aastatega on koolinoorsootöötaja kuvand kasvanud ja küpsenud, on hakatud mõistma, et huvijuhid ja noorsootöötajad on teineteisele pigem väärtuslikud koostööpartnerid mitte teineteise vastandid
mobiilsust ning vajadusel ka töölepingu lõpetada kohe, kui ilmnevad katseaja ebarahuldavad tulemused (töö tegemiseks ebarahuldav tervis, suhtlemisalane sobimatus, ebarahuldavad kutse- või tööoskused) ( TLS § 33– 34). Katseaja tulemusi hindab tööandja. Tööaja kestust reguleerib töö- ja puhkeaja seadus, mille kohaselt on tööajanorm täistööaja puhul enamasti 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Kutsestandardi kohaselt on: 4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; sageli toimub töö õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, erinevate sihtrühmadega suhtlemist, esineb töötamist nii ruumis kui ka välitingimustes. Töö iseloomust tulenevalt võib esineda töölähetusi. 6. Keda teavitan, kui plaanin korraldada noorteüritust? Noortekeskuse juhendaja, omavalitsust, päästeamet ja politsei-piirivalveamet teavitama.
Youth. Identity Young, The Art of Youth Work. by: Kerry Yong Pille-Riin Pruus Autorist • Kerry Yong • 1977 seotud • Probleemide olemus Meetodika • Põhineb intervjuude kogumisest • 32 üksikisikut • 3 peamist põhjust Filosoofia • Olemuse mõistmine • Noorsootöö identiteet • Edukas Noorsootöötaja • Põhilised väljakutsed Identiteet • Olemus • Tähtsus • Mõjutavus Töö noortega • Noor hakkab teadvustama iseennast ning teisi! Kolb learning cycle 1984 Kasutatud kirjandus • https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.p hp/756593/mod_resource/content/0/The artoftheyouthwork.pdf TÄNAN KUULAMAST!
Meie väärtushinnangud tuginevad uskumustel ja kannavad endas tõekspidamisi, mis põhinevad reeglitel ning mida omandatakse läbi kasvatuse ja sotsialiseerumisprotsessi juba varases lapsepõlves. Sellest tulenevalt on inimesel raske tajuda, et tegu on õpitud hinnangutega, mis sõltuvad meist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. Inimeste väärtushinnangud on erinevad ja seavad seeläbi eraldusjoone rahvus- ja subkultuuride ning sotsiaalsete rühmade vahel (Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas 2009). Noorte kogemusi saab ära kasutada austuse süvendamiseks erinevuste suhtes ja kultuuridevahelise tundlikkuse suurendamiseks. Usaldus on kultuuridevahelise õppimise nurgakiviks, saavutamaks vastastikuseks protsessiks vajalikku avatust (G. Hofstede, P. Pedersen 2004). Õpetamise eesmärk ei ole mitte niivõrd õpetada üht konkreetset arvamuste süsteemi, kuivõrd suunata õppureid vastama väljakutsetele, julgustada neid
...................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12 Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele.............................................................. 13 Noorsootöötaja roll ..................................................................................................15 .....................................................................................................................................16 KOKKUVÕTE................................................................................................................17
siis hakkab mäng. Mängu põhimõte on see, et sa pead saama toksata oma kendamaga teise mängija kendama palli kendama pealt maha, siis on mängija väljas ja ootab kuni selgub võitja. Auhinna sai ainult esimene koht, sest selles ongi ainult üks võitja. Selle mängu võitis Romet Karm. 6 KUIDAS TEGIME Turniiri korraldamise idee sai alguse oktoobris 2019.a ja rääkisime sellest meie noorsootöötaja Kertu Reva´le, kes aitas meil mõelda suuremalt ja läbimõeldumalt sündmuse korraldamisest. Saime teada, et nii mitmedki noortekeskused Eestis on teinud koostööd MTÜ Keerdtrepiga, kellega koos on läbi viidud kendama turniire ja erinevaid töötubasid. Uurisime seejärel, et kas on ka võimalik Tõrva noortele pakkuda sellist võimalust ja saimegi nõusoleku nii MTÜ Keerdtrepilt, kui ka Tõrva noortekeskuselt, aga kui kuupäev (10. jaanuar) hakkas
reaalsusest. Lapsevanemad peavaksid rohkem hoidma silma peal eriti sellel, mida nende lapsed internetis teevad. Tänu selle kontrollimatusele tekib rohkem küberkiusamisi ja muid ohtlikke situatsioone. Virtuaalkeskonnas valetavad noored ennast vanemaks ja sellega kaasnevad paljud probleemid. Näiteks paljud noored räägivad erinevates jututubades võhivõõraste inimestega ning on nendega nõus ka kokku saama, millele võib järgneda lapserööv, vägistamine vms. Ka noorsootöötaja peaks hoidma noortekeskustes silma peal, mida noored internetis teevad. Kõige hullem on see, et enamus tänapäeva noored ei kujuta elu ettegi ilma televiisori ja internetita. Selletõttu tekivad lastel ka sotsiaalsed probleemid reaalses maailmas. Ei osata ennast õigesti väljendada ja emotsioone edasi anda. Et seda parandada, peavad noorte tegemistel virtuaalmaailmas silma peal hoidma vanemad, õpetajad ja noorsootöötajad.
Vastutusest loobumisega jäetakse kasutamata isiklikud ressursid, millega kokkuvõttes raiskame ka niisuguse väikese riigi kui Eesti inimressursse ega saa rääkida ühiskonna jätkusuutlikust arengust. Noorsootöö, mis on tihti vabatahtlik ja kogukonnapõhine olemus tähendab seda, et noorsootöötajatel ja noorteühingutel on teistega võrreldes paremad võimalused noorteni jõuda. Teatud eas, kui noorel tekivad liidrid väljaspool kodu, võib just noorsootöötaja olla eeskujuks ja noort mõjutada. (Rootsmann, 2007) Noorsootöö on mingil määral noorte inimõiguste tagaja. Kuid vaid üks osa sellest. 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis 3 Kaasaegse noorsootöö määratlustes on esikohal noorte isiksuse, individuaalsuse toetamine, eneseteostuseks keskkonna ja/või eelduste loomine. Mõistagi on aga noorsootöö valdkonnal
kui palju vald aitab/toetab hooldekeskust? Viibisin 18. Detsembril 2012 vaatluspraktikal, MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuses. MTÜ Õnnemaa motoks on: “Koostöös peitub jõud ja vägi!“ ja keskuse soov on, et tegutseksid koos eri põlvkonnad, mille nad on oma tegevusega ka saavutanud. MTÜ Õnnemaa haldab Ülenurme Pere- ja noortekeskust, neil on väga hea koostöö Ülenurme vallaga. Pere- ja noortekeskust juhendab noorsootöötaja Kersi Leis, kes on ka valla palgal. Keskuse tegutsevad: Laulustuudio „Vikerkaar“ , kus on 57 liiget, kõik lapsed on Ülenurme vallas elavatest peredest, liikmete vanus on 2,5- 9 aastani. Loovusring; savitöö, ja muu käeline tegevus. Loovtöö väljapanekute stend, mida lapsed ise kujundavad. Loovtöö juhendajaks on Aili Palm, kes on saanud lastega väga hea kontakti. Ta on paljudele laste just kui ema, selles rürmas on
" Narva Vanalinna Riigikooli eesti keele ja kirjanduse, kunsti ja muusika õpetaja Margit Sibul sõnas: "Mina pean ennast selleks, kelleks ma olen - naiste rahvaks, kes töötab õpetajana, kellel on palju lähedasi armastavaid inimesi, eestlaseks." Darja, Narva Keelte Lütseumi õpilane, lihtsalt peab ennast eestlaseks. Aktiivne noor, Narva Soldino Gümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilane Vadim ütles: "Mina olen venekeelne eestimaalane." Natalja, mitteformaalse õppekeskuse noorsootöötaja, Narva ja Tartu elanik, sõnas: "Mina pean ennast eesti venelaseks või vene eestlaseks ja vahet pole vist kuidas ma nimetan, aga kindlasti mitte just venelaseks või kindlasti mitte just eestlaseks, sest kui ma võrdlen ennast täiesti eesti inimese või täiesti vene inimesega, siis ma näen väga palju erinevusi. Ja üks identiteedidest võikski olla see, et ma olen Narvast pärit, ja teine, võib olla ka, eurooplane.
Siis on kõik tegevused sujuvamad ja tulemused paremad. Paljud tegevused nõuavad harjutamist, vähe on asju, mis tuleb loomulikult. Noorsootöötajaks õppides pean ma arvestama, et ei lähe noorte ette nagu matemaatika õpetaja kellel selge siht silme ees, mida ta nüüd õpetama hakkab, vaid mina hakkan kujundama vastavalt nõudlusele olukorda. Sellistel puhkudel on suhtlemisel suur roll, näiteks karjumisega ei saa saavutada kontakti, mida võib saavutada rahuliku rääkimisega. Noorsootöötaja poole pöördumine ei tohi olla eneseületamine. Minu soov on olnud juba lasteaia east olla õpetaja. Niisiis saigi minust lasteaia õpetaja, praeguseks on ta võtnud veidi teistsugusema mõõtme, kui õpin noorsootöötajaks. Kindlasti pole ma pregust väga kompetentne õpetamise ja kasvatustöö valdkonnas kuid siiski etem kui need kes seda tööd hingelt teha ei soovi. Ja ma õpin ja laiendan oma teadmisi, mida saan ka lastega jagada, kas siis lasteaias või tulevikkus noortega töös
4) Kui suur on oht, et Eesti on järgmine sihtmärk? Esimeseks leiti ühe puu najalt kohalik härrasmees nimega Võsujalg Oktav (59), kelle arvates on terrorismi kasv Euroopas väga halb, ta lisas: „Võib tulla ka sõda!" Tema arvates oli ainus põhjus sisserändes. Lahenduseks pakkus ta välja, et piirid tuleks kinni panna. Ohu kohta Eestis nentis ta: „Oht on olemas ning siia pole neid harakaid vaja, kui juhtubki midagi sellist, siis tuleb kodu kaitsma hakata." Kohaliku noorsootöötaja (naine, 25) vastas esimesele küsimusele koheselt: „Väga halb asi.“ Tema arvates soodustab seda inimeste rändamine. „Nad on teistelt maadelt sisserännanud inimesed, kellel on omad kombed ja traditsioonid," leidis ta teise küsimuse vastuseks. Selle ära hoidmise kohta arvas ta: „Piirata erineva usu ja traditsiooniga inimeste rännet, kõik võiksid oma kodumaal olla.“ Eestis ei leidnud ta suurt ohtu aga olevat, kui siis ainult suurtes linnades.
Mõjutusvahendi määramisel arvestatakse alaealise esindaja, sotsiaalametniku, õppeasutuse esindaja ja politseiametniku arvamust ning alaealise nõusolekut võtta endale kohustusi vabatahtlikult. Järelvalvet teostavad järgmised isikud: alaealiste komisjon, kooli esindaja, vastav spetsialist, alaealiste komisjoni määratud lepitaja, lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja. Lisaks käendaja, maavalitsuse noorsootöötaja ja kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor. Selleks, et määrata mõjutusvahend on vaja kokku kutsuda 7-liikmeline alaealiste komisjon (Alaealise mõjutusvahendite…, 1998). 1.3. Rehabilitatsiooniteenus Lisaks saab osutada alaealisele õigusrikkujale rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärgiks on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse intergratsiooni ja töötamise või tööle asumise
Iseenesliku abordi põhjuseks võib olla embrüo või loote väärareng (peamiselt varaste iseeneslike abortide korral), platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid (peamiselt hilisemate iseeneslike abortide korral). Iseenesliku abordi esinemissagedus ei ole täpselt teada, ent erinevatest uuringutest nähtub, et see on suhteliselt kõrge. Pilet 13 1. Eesti noorte arusaam tervisest, Avatud Noortekeskuste roll tervisekasvatuses. Noorsootöötaja roll noorte tervisekasvatuses. See eesti noorte arusaam tervisest, siia võime ju pm ise ka välja mõelda et noored arvavad, et tervis on see kui sa pole haige ja et ei tohi olla ülekaaluline jne Noorsootöötajad saavad tervisevaldkonnas pakkuda noortele informatsiooni, haridust ja nõu; Toetada ja julgustada noori tegema tervislikke
teenusepakkuja tegevustesse süvenemist. Kindlasti tähendaks see rohkem dokumentatsiooni, kuid leian, et nii saab ära hoida rikkumisi. Kindlasti võiks kohaliku omavalitsuse poolt olla rakendatud kontroll, kus käiakse vaatlemas huviringe. Siin saan tuua näite, kus ühes piirkonnas toimuvad ühtedel kellaaegadel erinevad huviringid aga mõlemas on üheaegselt samad noored. Samuti tuleks noorte seas läbi viia küsitlusi, et loodavad huviringid lähtuks noorte vajadustest mitte noorsootöötaja, kultuurikorraldaja jt soovidest. Tuginedes eelnevale tekstile, saan tugevusteks välja tuua, et kohaliku omavalitsuse tasandil on hariduslikud programmid mitmekesised, sest programme luuakse nii kooli kui ka kultuuri- jt. asutuste poolt. Nõrkusteks võib lugeda vähest või olematut koostööd ning huvihariduse rahast sõltumist. Kuigi huvihariduse raha on mõeldud selleks, et võimaldada noortel osaleda
Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused.
väga lärmakad. Õpetaja peab suutma tagada erinevate käitumisharjumustega ja erineva iseloomuga õpilastele hea ja õppimist soodustava keskkonna. Teistele vahele rääkivad lapsed aeglustavad õppetööd, neid ei huvita kaaslaste arvamus ning neile on olulisem enda teatavaks tegemine, neil on suur tähelepanu vajadus. Noorsootöötajad puutuvad tihti kokku ropendamisega. Kuna noortekeskuses on sageli ühes ruumis koos erinevas vanuses lapsi ja noori, peab noorsootöötaja reguleerima noorte sõnakasutust. Noortele peab meelde tuletama, et nad on eeskujuks väiksematele noortekeskuse külastajatele, ning nende ebatsensuursed väljendid võivad ülekanduda noorematele. On noori, kelle sõnavara hulka kuulub nii palju subimatuid sõnu, et ta ise peab neid normaalseks ega märkagi nende kasutamist. Lapsed võtavad kiiresti üle täiskasvanute sõnavara ning kodune sõnavara tuuakse lasteaeda, kooli ja noortekeskusesse.
milleks koguneti kell 18.00 surnuaia väravasse. Kesklinna tagasi jõudes tervitasid võrulasi maakonna- ja linnajuhid, kõne pidas võrulasest minister Ivari Padar. Poole tunnise kontserdi andis Kilingi-Nõmmest pärit eestimeelset muusikat viljelev ansambel HPMA. 2009. aasta tahteväljenduspäev oli tihedama päevakavaga. Päev algas kell 13.00 Võrumaa muuseumis konverentsiga ''Elav ajalugu''. Konverentsil esinesid Okupatsioonide muuseumi juhataja Heiki Ahonen, noorsootöötaja kapten Harri Henn, Võrumaa muuseumi peavara hoidja Artur Ruusmaa, Vaba-Sõltumatu Kolonn nr 1 asutaja ja esimene juht Ain Saar, koduloolane Valdur Raudvassar ning õpilane Marleen Reemann. Kõigi kõnede läbivaks teemaks oli riigi vabadus ja Kolonni roll vabaduseni jõudmises. Konverentsi avasõna pidas toonane Võru Linnavolikogu esimees Tõnu Anton ja lõppsõna sel ajal linnapeaks olnud Kersti Kõosaar. Konverentsi ajal oli avatud Kolonni töid ja tegemisi tutvustav väljapanek
cm kg vallasekretär n 6 03.11.1977 29 skorpion madu 158 60 24 jah jah ei sekretär n 7 16.06.1978 28 kaksik hobune 156 64 26 jah jah ei sotsiaalnõunik n 12 06.10.1977 29 kaalud madu 170 84 29 jah jah ei noorsootöötaja n 2 16.02.1983 23 veevalaja siga 168 60 21 harva ei aeroobika, suusatamine juhataja n 40 26.08.1948 58 neitsi rott 164 90 33 ei ei kõndimine juhataja n 40 28.01.1945 61 veevalaja ahv 164 85 32 ei ei ei juhataja n 32 18.07
Neid, kes rikuvad seadusega sätestatud korda, ootab karistus. Omanikule tekitatud kahju tuleb hüvitada kas vabatahtlikult või kohtu korras. Vaatamata sellele, et igaüheõigus tugineb paljudele seadustele, on ta põhimõtteliselt kultuurinähtus, millest peaks kujunema matkaja, puhkaja ja omaniku suhteid korraldav hea tava (www.rmk.ee). Kasutatud kirjandus: Eesti Vabariigi Põhiseadus www.eau.org Bachfeldt, A. Diplomitöö ,,Seadusandlus ja noorsootöötaja", 2004 Autoriõiguse seadus Alkoholiseadus Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus http://www.rmk.ee Asjaõigusseadus Metsaseadus Kaitstavate loodusobjektide seadus 99 VALIK NOORTELAAGRI TEGEVUSEGA SEONDUVAID ÕIGUSAKTE · Noorsootöö seadus · Eesti Vabariigi lastekaitse seadus · Tarbijakaitseseadus
annaabi.ee 
