Videvik Twilight Stephenie Meyer on kirjutanud 5 raaamatut Videvikust- ,,Videvik" (,,Twilight"), ,,Videviku saaga: Noorkuu (,,The Twilight saga: New moon"), ,,Videviku saaga: Päikesevarjutus" (The Twilight saga: Eclipse"), ,,Videviku saaga: Koidukuma" (,,The Twilight saga: Breaking Down") ja 3. Osa lühi romaan ,,Bree Tanneri lühike teine elu" (,,The Short Second Life of Bree Tanner") Meyeril oli ka plaanis teha raamat ,,Keskööpäike" (,,Midnight sun"), mis räägib videvikust Edwardi versioonist, kuid keegi laadis pooleldi valmis raamatu internetti üles ja autor jättis selle raamatu poolikuks
Stephenie Meyeri ,,Videvik" on tema niinimetatud ,,Videviku"-saaga esimene teos. See raamat sai väga ruttu ülemaailmseks bestselleriks. Teos räägib seitsmeteistkümneaastasest Isabella (Bella) Swanist, kes kolib ema juurest päikeselisest Arizonast vihmasesse Forksi linnakesse isa juurde elama ja seab oma elu ohtu, kui armub vampiiri, Edward Cullenisse. Raamatule on kirjutatud ka kolm järge "Noorkuu", "Päikesevarjutus" ja "Koidukuma". Ilmumas on ka "Keskööpäike". Bella kolib oma isa juurde ema Renee pärast, et too saaks reisida koos oma uue abikaasa Phil Dwyeriga, kes on pesapallur. Ta saab oma isaga väga hästi läbi. Bella äratab oma uues koolis palju tähelepanu ja sõbruneb kiiresti ka teiste õpilastega. Vastupidiselt Bella ootustele üritab nii mõnigi poiss koolist tema tähelepanu võita. Kui Bella istub oma esimesel koolipäeval uues koolis Edward Culleni kõrvale, tundub talle, et Edward tõrjub teda. Pärast seda, kui Bella saab Jacob
ISESEISEV TÖÖ SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIAS Videvik: Noorkuu on Stephenie Meyeri fenomenaalselt eduka romaanisarja teine film, kus võtab sureliku ja vampiiri armastus sootuks uued mõõtmed kui seda esimeses filmis näha võis. Bella Swan, keda kehastab Kristen Stewart, satub ihaldatud üleloomuliku maailma saladuste keerisesse, mässides end ülepeakaela veelgi suuremasse hädaohtu. Oma analüüsi aluseks võtsin tuntud kirjaniku Stephine Meyeri romaanisarjast tulnud teise filmi nimega ,,Twilight: The New Moon" , kus põimuvad mitme erineva rassi esindajate suhted. · Suhted üldiselt. Filmi peategelane Bella Swan on pilgeni armunud vampiiri nimega Edward Cullen, kelle
õudus ja "sakiline" huumor (mitte vaimukas, naljakas värk The Rage's on väga kaugel vaimukusest), mida leidub selles loos, olid ainult minu nooruspõlve väljamõeldised, et päästa mu elu ja mõistus. Mis tegi mu nii hulluks sellel ajal? Ma ei tea. Ustav Lugeja, ja see on tõsi. Mu pea tundis, et ta oli justkui plahvatuse piiril, aga ma olen unustanud miks. Kõik, mis ma võin öelda selle osa kokkuvõtteks on, et kui kusagil on keegi, kes seda siin lugedes tunneb vajadust haarata püstol ja Charlie Decke'i järele teha, rahunegu maha, võtku parem pliiats. Või labidas. Või mistahes neetud ese. Vägivaldsus on nagu luuderohi, mida rohkem kratsid, seda rohkem ta levib. Teised raamatud selles kogumikus on kirjutatud enam vähem samas meeleolus nagu The Rage, aga mitte päris Bachmani stiilis (sest Bachman polnud veel väljagi mõeldud) kuid Bachmani mõttelaadis: raev ja meeleheide. Ben Richards, kuivetu tegelane The Running Man'is, põrkab
muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Lisaks võttis ta kodus enda peale õpetaja rolli. Lapsed kasvasid väga kokkuhoidvas peres ning Jane´il tekkis isaga eriline suhe. (Warren, 2018) 8-aastaselt (1783) saadeti Jane ja tema õde Cassandra edasistele õpingutele Oxfordi internaati (Warren 2018, Ahfclass 2014). Haridus sisaldas tollele ajale kohaseid teadmisi võõrkeeltest (peamiselt prantsuse keel) muusikast ja tantsust. Koju naastes jätkus õppimine isa ja vendade õpetuste järgi ning lisaks teadmised, mida Jane iseseisvalt lugedes omandadas. Neil oli koduses raamatukogus suur valik kirjandust. Mõlemad õed õppisid ja lugesid püüdlikult, eriti Jane. Jane’i isa innustas tütart avastama oma loovat külge, võimaldades ohtralt raamatuid, paberit ja kirjutusvahendeid. Üldine atmosfäär Austeni majapidamises oli vaikne, millele lisasid erksust tabav huumor ja mõned väga head vaidlusõhtud. (Warren, 2018) Pere investeeris palju aega ja energiat kirjutiste ja näidendite loomisesse ning esitamisele pereringis
Loivav) jaaguari poega ninapidi vedasid ja ta ei saanudki aru, kumb on kumb ja lõpuks muutusid siili okkad lapikuks ja kilpkonna kilp soomuseliseks, sest nad kumbki harjutasid sellele liigile omaseid asju. 15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud Illustratsioonid Val Biro, „Eesti Raamat!1981 Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Raamatust lugesin 5 järgmist muinasjuttu: Seitse kaarnat- Lugu kuuest hakkajast mehest- Vennake ja õeke- Lugu targast rätsepast- Lumeeit- J.Kunder Ahjualune Illustreerinud Regina Lukk-Toompere
Mais 1984 ilmusid müügile Michael Jacksoni moodi nukud, mis maksid 12 dollarit tükk. Biograaf J. Randy Taraborrellikirjutab, et "Thrillerit" ei ostetud nagu vabaajakaupa, nagu ajakirja, mänguasja või menufilmi pileteid, vaid seda hakati ostma nagu hädavajalikku majapidamistarvet." Aastal 1985 sai "Making of Michael Jackson's Thriller" parima videoalbumi Grammy auhinna. 2009. aasta detsembris valis USA Kongressi raamatukogu "Thrilleri" muusikavideo National Film Registry'sse; tegu on esimese muusikavideoga, mis sinna võeti. Ajakiri Time kirjeldas Jacksoni tollast mõjukust nii: "Salvestiste, raadio, rokivideote staar. Muusikaäri ühemehe-päästemeeskond. Laululooja, kes paneb paika kümnendi rütmi. Kõige fantastilisemate jalgadega tantsija tänaval. Laulja, kes ületab kõik maitse-, stiili- kui ka värvipiirid". The New York Times kirjutas, et popmuusika maailmas on Michael Jackson ja kõik ülejäänud. 1983
Sellist lugu lugema hakates juba lapsel tekib huvi, et mis nad küll teha võivad või, mis sündmused juhtuda võivad. See tekitab aga minu arvates suure huvi ja see on väga hea omadus kirjutada lasteraamatuid. Loos Kakand ja kakand sattus põllukakand keldrisse ja kust ta oli väga kurb, kuid ta leidis endale sealt endale armastuse ja talle hakkas seal kohe meeldima. Ta kasutab ka enda kirjutistes piisavas koguses huumorit kus saavad isegi vanemad inimesed lugedes kõhutäie naerda. Näites raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" üks koer ütleb, ,,Mul pole üldse kodus muid vanu asju kui mu vanaema" siis ütles üks isadest ,,Ma sokutan ta ära Aafrikasse. Las kantseldab seal ahve ja liidab nende sabasid, pärdikutele ei tee see midagi, nad saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!"
minuti vanune. Televisioonitekstide puhul saame rääkida nii suulistest kui näilistest, see tähendab, et on kuulda ja näha uudise rääkijat, sageli ka hetkel olulist, kohapeal toimuvat. Ajaleht on armastatum meedium, ta on ikka kuulunud eestlaste igapäevaellu. Värsked uudised hommikukohvi kõrvale, erutavad reportaazid maailma eri paigust, tuntud ajakirjanike mõtlemapanevad arutlused - kõike seda vajame ka tänapäeval. 6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K
Vanamees nõustus ja ütles, et me kutsume seda Headuse Põhimõtteks-kui kaarte mängid, siis tead et esimene kord võidad, kuna algaja õnn. See on nii kuna elu tahab, et elaksid Oma Loo järgi. Poiss siis uuris, et kus ta varandus on. Vanamees vastas: Egiptuses püramiidide juures. Et sinna jõuda pead sa järgima märke. Enne kui poiss jõudis midagi vastata lendas nende vahele liblikas. Poisile meenusid vanaisa sõnad, et liblikas on hea õnne märk. Vanamees nõustus ta mõtteid lugedes ja ütles, et see on üks märkidest. Äkitselt tegi mees oma mantlihõlmad lahti ja sealt alt säras vastu kalliskividega kaetud rinnakilp, mida mees kaelas kandis. Vanamees andis poisile ühe musta ja ühe valge kivi, mille võttis oma rinnakilbilt ja seletas: üks neist on Uurim ja teine Tummim ehk siis must=jah või valge=ei. Kui sa märkidest aru ei saa aitavad nemad sind. Aga küsimused, mis neile esitad peavad olema objektiivsed. Siis soovis mees talle, et mingu poiss Oma Loo lõppu
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
See müüt seisneb selles, et läti arst viib ära eestlaste rahvusliku varanduse võõrsile ja seal võõrsil ka abieluvand´gis oleva Koidula tervis ja loomejõud nõrgenevad. Kõigis Koidula kannatustes on sümboolselt süüdi läti arst. See süntees, mis kahe narratiivi vahel toimub pole raskesti arvatav Dracla on Koidula abikaasa isikus siin tekstis. Idee on selles, et see negatiivne ja tauniv suhtumine Michelsoni on tekitanud eestlastes teatavat tüüpi süütunde, millest sünnib vampiir. Nii nagu ,,öös on asju" annab mingi ülevaate sellest, mis on elekter, siis siin saame muuhulgas ülevaate sellest, mis on vampiir ja millised juhtumised on sellega seoses maailma ajaloos olnud. Doonori sõna pealkirjas osutab verele ja selles romaanis on mitmeid verega seonduvaid arutlusi ja kõrvalliine. Küsimus pole siin mingi üksikisiku veres, vaid eestlaste veres kui puhas see veri on jne. See on see sügavam tasand selles loos. Selle teema ümber see romaan keskendubki.
Mida aeg edasi seda enam Hannes mõistis millise vea ta oli sellega teinud. Teose lõpus hakkab Hannes koos elama Taaliga. Just sellesama rannarahvas peituva vabaduse tungi pärast. Mina arvamus Mulle meeldis raamatus probleemide käsitlus. Vahel tundus nagu oleks need võetud minu enda elust. Järelikult on olnud probleemid mida teos käsitleb pikka aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
ta ei analüüsi selle muusika juuri ja taustu. tema jaoks on probleem see, et see muusika on vormiliselt liiga vähe vulgaarne, liiga vähe pealetükkiv. ta näeb selles klassikalise muusika lahjendust. see ilmub paremini nähtavale hiljem, aga adorno ei näe seda. kui te vaatate holliwoody filmi, siis selle helikeel on harilikult 19s romantilise klassikalise muusika helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil
täitmist (ära jäi ainult käsklus "Tuld").Aastad 18501854 veetis Dostojevski sunnitööl. Aastatel 18541859 oli ta väeteenistuses lihtsõdurina. 1821-1881. Dost on maailma olulisemaid 19. sajandi kirjanikke. Ta sündis Moskvas vaestehaigla arsti perre (isa oli põlisaadlik, kuid vaesuse tõttu kaotati tiitel 18. saj. Kuna isa on tubli, taastab tsaar aadlitiitli). Isa v äkiline, ihne, suurfeodaalse käitmuseia, laste suhtes valiv > Dost kardab isa. Ema on sügavalt usklik, leebe, hell, tunneb kirjandust, kuid ta suri varakult tiisikusse. Isa saadab pojad Peterburi sõjaväeinseneriks õppima (vastu tahtmist). Lõpetavad selle cum laude 1843. 1839 pöördeline aasta isa sureb, Dost saab närvivapustuse diagnoositi epilepsia e langetõbi. 1844 tõlgib Balzaci "Eugenie Grandet", elab pea terve elu suures vaesuses. On suur mängusõltlane, mängib raha pidevalt maha. 1845 romaan
Seda sama pilti saab interpreteerida teisiti. Demüstifikatsioon - see mida peetakse loomulikuks on konstrueeritud. Barthesi keskne teema on teksti lugemise ja tõlgendamise küsimus. Teksti lugeja positsioon on see mis teda huvitab. Füüsiline arusaamine tekstist. Balzaci teksti Sarrasine uurimine oli üks neist. Ta fikseerib erineva pikkusega teksti fragmendid ja vaatab kuidas need tähenduse loovad. Nt kasutatakse eri tekstiosades erinevaid stiile. Lugeja hakkab teksti lugedes tõlgendama koode. Intertekstuaalsus - tekstid on sisuliselt tsitaate täis (?) Tekstidel ei ole teatud kindlat tähendust vaid tähendusi on palju, lugeja võtab ainult mõned tähendustest arvesse. Sama teksti on võimalik uuesti lugedes teisiti mõista ja mitu inimest võivad sama teksti erinevalt mõista, või erinevalt läheneda sellele tekstile. Tekstid Loetav - lugejasõbralik. Jälgib kindlaid reegleid. Lubab lugejal passiivselt lugeda.
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 aastal 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. 6. Läti eepose eripärast. Traditsioonipäraselt pidi eepos olema värsivormis, kuid läti rahvaluule koosneb peamiselt neljarealistest salmidest, milles puudub väljaarendatud süžee. Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi. Karutapja on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku A. Pumpurs ise muutis värssideks. Sisu kujundamisel pidi autor toetuma ainult enda kuuldud ja kogutud materjalidele, sest
Samas mõtles üks veel, et tapaks teise ka ära, siis saab kõik endale. Kolmas tuli tagasi, tapeti ära ning mürgitatud joogi tõttu surid mõlemad järelejäänud ka ära, keegi ei saanud kulda. Munga lugu Printside languse lugu, kuidas kõigil läheb algul hästi ja pärast vajuvad alla. Nunna preestri lugu Lesknaisel oli kukk ja palju kanu. Kukk nägi unes, et keegi sööb neid ära, kuid kana tahtis teda sellepärast maha jätta, et kukk üldse kardab unenägusid. Kukk tõi palju näiteid, kuidas unenäod on tõeks saanud. Kana ikkagi ei uskunud. Ühel päeval tuligi rebane nende juurde ja kavalalt pettis kukke, et too hakkaks laulma, võttis kaelast kinni ja viis ära. Järsku laskis lahti ja kukk lendas puu otsa. Kanu ja naisi ei tasu usaldada. Kanooniku teenri lugu Kuidas petis petab mungalt raha välja. Käsib tal tuua elavhõbedat jms, teeb ise hõbedat, petab tegelt. Kullaproovis ka petab. Näitab mungale ette, kuidas teha
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Lennuk, Andres Noormets, Ivar Põllu, Eero Epner jt). Grupitööd on senisest rohkem (NO99 teatri fenomen). Teledramaturgiat on senisest rohkem telekanalite tellimus suureneb, igasugused sarjad ja iseseisvad näitemängud. Ridamisi sündmusi, mis rõhutavad vajadust draamatekstide kirjutajaid: Tendentse näitekirjandusest: ,,Ristumine peateega" (1998) sajandivahetusel, Jaan Tätte jt Tätte fenomen (1999-2005). Tema esimene näidend saab populaarseks, tehakse film, lavastatakse jne. Tätte kui draamakirjanduse uus lunastaja. 2005.a ,,Meeletu" (filmiversioon 2006). Kultuuriloolise näitekirjanduse laine (Mart Kivastik tegi esimesed avalöögid, paralleelselt Kivirähuga. Alguses kirjutas peaasjalikult proosat, kuid 1990ndate lõpus esimesed draamad. ,,Peeter ja Eerik" lavastati 1997.a. ,,Külmetava kunstniku portree" (2004) algas Kivastiku fenomen. Tegi omakorda sissejuhatuse näidendite sarjale, mis on koondatud 2006 Külmetava
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Androgüüne inimene mängib vastavalt situatsioonile maskuliinseid kui ka feminiilseid soorolle II Neli erinevat teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel 1. Sigmund Freud Freudi järgi on 3-6 aastane laps . Põhimärksõnaks sooidentiteedi määramine. "Oidipuse kompleks" ( Oidipus tapab oma isa ja abiellub oma emaga). 3-6 aastane poiss tunneb seksuaalset iha vastassugupoolest lapsevanema vastu. Tahab oma samast soost vanemat tappa, et teda eemaldada. Kastratsiooni kompleks poiss kardab, et tüdrukutel on peenis ära lõigatud ja siis hakkab kartma, et ka temal lõigatakse ära. Elektra kompleks tüdrukud on kiindunud isasse ja siis kui Elektra kompleks avaldub, siis surutakse maha oma soov samasoolise vanemaga võidelda peenise kadedus. 13 2. Albert Bandura Enne laps imiteerib käitumist samasoolise vanema käitumist käitumine eelneb soorolli omandamisele. 3
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.
Lootusetus- ja/või abitustunne. Ehkki need probleemid iseloomustavad depressiooni levinumaid aspekte, kujutavad nad endast üksnes mõnd paljudes sümptomitest, mis depressiooni puhul ilmnevad. Depressioon on keerukas haigus ja paljud inimesed kogevad mitmeid erinevaid sümptomeid, mitte üksnes halba enesetunnet. Järgmises peatükis tutvume lähemalt depressiooni eri tüüpidega. Depressiooni eri tüübid nõuavad erinevat ravi. Järgmist peatükki lugedes mõelge palun endale ning mõelge, millised konkreetsed probleemid või sümptomid teil esinevad. Seda teades on teil kergem otsustada, millist ravi vajate. 2. Depressioone on mitut sorti Depressioon mõjub inimestele mitmel viisil. Sümptomid ajavad tihti segadusse ning teevad murelikuks. Paljud depressioonis inimesed arvavad, et hakkavad hulluks minema või et neil on mingi tõsine füüsiline haigus (isegi kui arstid ei leia haigusest märkigi). Mõistes oma
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid. Mööduvad sireenidest, O valab meestel kõrvad vaha täis, ise laseb end masti külge siduda
Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses. Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Mõnda aega õppis Liiv Treffneri Gümnaasiumis, aga tervise tõttu katkestas õpingud. Ta tegi kaastööd ka ,,Sakalale" ja ,,Olevikule". See muutus keeruliseks, kuna haigushood süvenevad. Ühelt poolt füüsilised probleemid (raske tuberkuloos), peavaludest areneb välja väga tugev närvihaigus. Tõsiselt vaevavad skisofreeniahood: tagakiusamismaaniad; kardab, et teda jälitatakse. Põeb ka suurushullustust: peab end kellekski teiseks. Sõprade abiga kohtub arst Juhan Luigega. Mees teeb kõik, et haigust kergendada. Siiski peab Luik tõdema, et tegemist
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
