Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nõmmemets uurimustöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõmmemets, uurisin, mändamblikud, alustaimestik, nõmmemetsad, kanarbikambla, põhjavesi, männid, kadakas, 10x10, tegin, põõsad, kõrrelised, pihlapuu, käbi, hõreda, aeglase, koostaja, hansen, juhendaja, vaestel, männikud, kihid, puurindes, kidur, puurinne, männist, põõsarinne, puhmarinne, lausaline, kukemari, leesikas, rohurinne, aruheinNõmmemets Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurindest kasvavad nõmmemetsas peamiselt männid. Põõsarinnet ei olegi nõmmemetsas. · Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist,
Mathias Ranna Laagri Kool 6 p. klass Nõmmemets Sissejuhatus Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised. kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest
Nõmmemetsad... ...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik.
Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene
.. 15 4. KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 16 5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 17 2 SISSEJUHATUS Eestis on ohtralt Nõmme-nimelisi paiku. Veelgi rohkem on metsi mida kutsutakse nõmmemetsadeks. Nõmmemetsad on enamasti levinud künklikel ja võrdlemisi kõrgetel maadel, mereäärsetes piirkondades, luidetel, mujal küngastel ja seljandikel. Seal on mõnus jalutada või suusatada, pole peaaegu ültse põõsaid ja männid paiknevad hõredalt. Pilk ulatub kaugele. Nõmmemetsad on Eestis levinud ebaühtlaselt, neid võib kohata Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel. Salumetsad on tundud lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Salu on rahvakeeles
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Tommi Välja 6.a klass Mets Referaat Juhendaja : Pille Unt Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9
Puurinne ülarinne Esimene rinne alarinne Teine rinne Järelkasv Põõsarinne Alusmets Puhmarinne puhma-rohurinne Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast.
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on:
harilik mänd harik kadakas) Sademete negatiivne mõju metsale: Lumemurd lume raskuse alla puu murdub. Lume vaalimine lumi painutab puu maha. 8. Mets ja atmosfäär. 9. Mets ja muld. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. 10. Mets ja alustaimestik. 11. Harilik mänd kasvab 40-50 m kõrguseks, läbimõõt 1-1,5 m. Männi võra on koonusjas, vanemas eas muutub vihavarjutaoliseks, tüvi on silinderjas. Oksad on korrapärastes männastes, okkad on kahe kaupa 4-7 cm pikad ja sinakasrohelised. Okkad püsivad 3-4 a. Mänd õitseb mai lõpul ja juuni algul. Viljastumine järgmise aasta kevadel, järgneb käbide intensivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbide pikkus 3-7 cm, värvuselt pruunikad või hallikad
sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik+reljeef, metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik +reljeef+ puistu. Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. E. Lõhmuse koostatud metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid paigutatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise suhtes.
Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas
Harvik ei mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim ole mets. (rinnete)all. Kui alusmets koosneb peamiselt tammel - 122 m 3 /ha. 1 elaniku kohta on Eestis Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks. 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu.Eesti metsade sellel kasvavast taimestikust ja seal Alustaimestik metsas kasvavate samblike, keskmine puidu juurdekasv on ca 5,5 m 3 /ha/a, elunevast loomastikust. sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. (erametsades 5,6 jariigimetsades 5,4) suurim on Metsamaa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest Alustaimestik iseloomustab indikaatorina see hallil lepal (erametsades 8,3 ja riigimetsades nõuetest: kasvukohatingimusi.
Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust 35- 500 C ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök.
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekooslused Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed ku
kõrgus on alla 1/4 I rinde kõrgusest. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Need puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. 4. Mõned olulisemad metsanduslikud terminid
Seente toimel on vanade remmelgate tüved tihti seest tühjaks mädanenud. Peale parkainete võib mõnede puittaimede lülipuit sisaldada ka mineraalaineid nt. räni. Ränistunud puit on väga vastupidav ja ei mädane vees. Selliseks näiteks on Malaisias kasvav suur tiikpuu (Tectona grandis), mida hinnatakse väga laevaehituses. Ka meie raagremmelgal sisaldub vanas eas puidus üsna palju räni - puud lõigates nüristub saekett. Tüüpilised lülipuidulised puud on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm jt. Kui lülipuidus ei teki parkaineid ja nende rakud jäävad valgeks nagu maltspuidulgi, nimetatakse taolisi värvitu lülipuiduga puuliike küpspuidulisteks. Tüüpiline küpspuiduline puuliik on kuusk, samuti pöök ja pärn. Nende liikide lülipuidu niiskusesisaldus on väiksem kui maltspuidul. Mõnedel lehtpuudel (kasel, haaval, vahtral) esineb väärlülipuit. See on iseloomulik vanematele puudele ja tegemist on seenhaigustest põhjustatud puidurikkega. Kasel on see pruuni,
Liitpuistu ei ole segapuistu Järelkasv- noor metsapõlvkond vana metsa trube all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb majanduslikult väärtuslikust puuliigist! (kuusk, harvem mänd) Alusmets- põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alustaimestik- metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Peapuuliik- puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohatingimustele, st. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu, täidab antud tingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. Enamuspuuliik- I rindes tagavara poolest esikohal olev puuliik. Puistu tagavara- puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m 3ha-1).
kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad
Soojanõudlikkuse ja külmakindluse üle saab otsustada ka liikide geograafilise leviku järgi. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -50 kraadi ja isegi madalamale (harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg).
soomused kahe valkja laiguga, külgsoomused ühe valkja laiguga. Soomused on väikesed ja teravatipulised, külgsoomused võrsest eemalehoiduvad, hõõrudes lõhnavad meeldivalt. Käbid: kuni 1 cm läbimõõdus, kerajad, valminult kollakasrohelised, kilpjate käbisoomuste all on enamasti 1...2 kahe tiivaga varustatud väikest seemet. Eesti oludes kasvab mägi-ebaküpress tavaliselt laikoonusja põõsana või madalama puuna.. 16. Perekond kadakas ja harilik kadakas Perekond kadakas (Juníperus L.) Kadaka perekonda kuuluvad enamasti igihaljad kahe- harvem ühekojalised madalamad puud või põõsad. Lehed enamasti okkakujulised, harvem soomuse-kujulised ja kinnituvad võrsele 3 kaupa männasjalt või vastakuti. Noorusvormidel on lehed enamasti okkakujulised, vanadel taimedel tihti soomusekujulised või nii soomuse- kui okkakujulised. Õied enamasti ühesugulised, asuvad võrsete tippudes võikaenaldes. Emasõied 3...8
Alusmets – põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik – meetsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. NB! Seened EI lähe alustaimestiku alla!! Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku
tulikalised 40 Floora jaotus flooraelementide2 (FE) järgi: Arktiline ja arktomontaanne FE- levinud arktilis- tsirkumpolaarselt (ümber pooluse) Ameerika ja Euraasia polaaraladel, arktilises Euroopas või Euraasias. Koldjas selaginell. Tsirkumpolaarne FE (sünonüümid: holarktiline, tsirkumboreaalne) - levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Kadakas, vaevakask, harilik orashein. 251 liiki Euraasia FE- esineb peaaegu kõikjal Euraasia parasvöötmes. Järvkaised. 200 liiki Eurosiberi FE- massilisuse kese on Lääne- ja Kesk-Euroopas, areaal jätkub sealt kaugele Siberisse. Harilik kuusk, valge karikakar, harilik näsiniin. 442 liiki Euroopa FE- massilisuse kese on Lääne- ja Lõuna-Euroopas, areaal ulatub üksikute eraldi asetsevate leiukohtadena Põhja- ja Ida-Euroopasse. Kollane ülane, harilik palderjan, sinine käoking. 449 liiki
Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased
© Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 6 II Kõrged puud, h = 36 50 m (harilik kuusk, harilik mänd, valge mänd, euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk, kanada tsuuga, palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt) V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt) II Keskmised põõsad, h = 1 2 m (hariliku kuuse, hariliku elupuu, mägimänni kääbusvormid jt) III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid). Maailma kõrgeimad puud tänapäeval on ranniksekvoiad (Sequoia sempervirens), mis kasvavad USA California osariigi loodeosas. Kõrgeima
põranda- ja seinakattematerjalidest ning lõpetades tava- ja liimpuidust mööbli, ümarpalkmajadega. Männilauad ja plangud on peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude jms materjaliks. Et männipuit on hästi immutatav, siis sobib ta hästi ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Männid annavad ka väärtuslikke kõrvalprodukte, männikändude utmisel saadakse tõrva, tärpentini ja sütt; vaigust tärpentin jm. Männikoorepulbri abil puhastatakse merevett naftast, sest koorepulber imab naftat, kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände ka ilupuudena. Pinus sylvestris - Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikult kuni Venemaa kaguosa, Ohhoota mereni
Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Harilik mänd (Pinus sylvéstris L.) Sylvestris metsas kasvav, metsa moodustav. Harilik mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest
1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud Muld: väga õhukesed paepealsed mullad (paas tuleb kõrgemale kui 10 cm), tähis Kh´; väga õhuke rähkmuld K´ või klibumuld Kk. Kõduhorisont kas puudub või on kuni 3 cm, järgnev huumushorisont väga õhuke (alla 10 cm) struktuurne, allosas sageli rähkne. Aluskivimiks on paas. Muld on aluselise reaktsiooniga, lubjarikas pHKCl 6,5-7,5. Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD)
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi
tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügava turbalistest madal- ja siirdesoo metsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane-või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
Traditsioonilised puit-, laast-, vitsnõude valmistamise oskused on pärandatud põlvest põlve ja tootmine käib ka tänapäeval. On huvitavaid lahendeid ja tehakse kunstipäraseid esemeid. Näiteks võib tuua hall- lepast mitmesuguste nõude jm. esemete tootmise, millega väärtustatakse küttehinnaga toore kümneid kordi ning suudetakse leida ekspordi võimalusigi. Kohati on kaasnenud ohte suveniiride ja nõude valmistamise tarbeks väärtuslike puuliikide nagu kadakas, maarjakask toorme hankimisega liialdamises. Selleks, et tuua metsa tagasi hobune, et osaliseltki taastuksid kunagises külapildis tavalised puitehitised, tarad, karjaaiad, et kooliprogrammides tutvustataks teoreetiliselt ja praktiliselt puidu- ja kõrvalkasutuses kunagi olnut on vaja peale entusiasmi ka raha. Oluline ongi leida võimalusi läbi rahvusvaheliste ja kohalike projektide harida endid ja mitte lasta häid traditsioone unustuse hõlma. Tõetera on
kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna
järsud nõlvad - uhtorgude veerud ja veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad; ümbritsevast maastikust selgesti eristuvad ja unikaalsed pinnavormid - söllid, kühmud, väikesed uhtorud, karstivormid, nõvad, vallid, harjad jmt. Bioloogilised võtmetunnused: · kõikides vanusejärkudes olevad puud; · laiavõralised puud ja vanemad puud, mis viitavad varasematele valgusrikkamatele aegadele, sh. laasumata kuused ja looduslikud häilud; · jämedad vanad männid, mille sügavavaoline korp ulatub võrani või isegi alumistest võraokstest kõrgemale; · kopratammitagused alad kitsastes ojanõvades, urud, mänguplatsid, õõnsustega puud, loomade pidevaid tegutsemisjälgi kandvad puud (sepikoda, märgistamispuu, pesapuu jne); · laialehelised puuliigid: tamm, jalakas, künnapuu, vaher, saar, pärn; · põlengujälgedega puud ja tüükad; · hästi arenenud tugijuurtega puud;
annaabi.ee 
