ALFRED BERNHARD NOBEL Alfred Bernhard Nobel on tuntud kui rootsi keemik ja tööstur. Alfred Bernhard Nobel sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis ning ta suri 10.detsembril 1896 San Remo's, kui ta oli 63- aastane. Surma põhjuseks oli ajurabandus. Tema suurimaks saavutuseks peetakse dünamiidi leiutamist 1866 aastal. Nobelil rajas ettevõtteid üle kogu Euroopa. Lisaks oma kodumaale Rootsile oli Nobel tegev ka Prantsusmaal, USA-s, Itaalias, Sveitsis, Suurbritannias ja Saksamaal. Surres oli Nobel üks maailma rikkamaid inimesi. Oma rahast andis ta 32000000 Rootsi krooni sihtasutusele, mille ülesanne oli iga aasta anda ühele inimesele rahaline auhind, kes on aasta vältel oma alal kõige suurema avastuse teinud või kõige suurema panuse andnud. Viis valdkonda, milles antakse auhinnad on: füüsika, keemia, füsioloogia või meditsiin, kirjandus ning rahu. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Nobel ...
.....7 ..............................................................................................................................................................7 LISAD:................................................................................................................................................8 2 1. SISSEJUHATUS Toni Morrison on afro-ameerika naiskirjanik, kes 1993. aastal võitis Nobeli preemia. Teosega "The Bluest Eye" pälvis ta Pulitzeri auhinna. Tema kirjutised on tähelepanuväärsed jutustava laadi, värvikate dialoogide ja detailideni kirjeldatud afro-ameerika tegelaskujude ja olustiku poolest. 2. BIOGRAAFIA Toni Morrison on sündinud 18. veebruaril 1931aastal Lorainis osariigis. Morrisoni sünninimi oli Chloe Anthony Wofford. Ta sündis töölisklassi kuuluva neljalapselise pere teisena
ORHAN PAMUK (referaat) Elulugu Orhan Pamuk (sündinud 7. juunil 1952 Ýstanbulis) on türgi romaanikirjanik, ühiskonnategelane ja sõnavabaduse eest võitleja, 2006. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat ning ta on esimene türklane, kes on võitnud Nobeli kirjanduspreemia. Orhan Pamuk kasvas üles majanduslikult heal järjel olevas peres. Pere õhutusel läks ta õppima arhitektuuri, kuid loobus sellest kolme aasta pärast, asudes õppima ajakirjandust ja hakates "täisajaga" kirjanikuks. Aastail 19851988 töötas ta külalisõppejõuna New Yorgis Columbia ülikoolis. Aastail 19822001 oli ta abielus, tal on tütar Rüya (türgi k 'unistus'). Looming Kirjutama hakkas Pamuk regulaarselt 1974. aastal
2016. aasta Nobeli füüsikapreemia võitjad Sellel aastal võitsid Nobeli füüsikapreemia kolm Briti teadlast: David J. Thouless, F. Duncan M. Haldane ja J. Michael Kosterlitz. Nad avastasid tahketel materjalidel ootamatuid käitumisviise ning lõid nende kummaliste omaduste selgitamiseks ka matemaatilise raamistiku. Nende avastused on toonud kaasa olulisi läbimurdeid mateeria teoreetilistesse käsitlustesse ja loonud perspektiivikaid võimalusi uudsete materjalide loomiseks. Michael Kosterlitz ja David Thouless lükkasid 1970ndatel aastatel ümber tollal kehtinud
Max Planck Heleri Elulugu Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli tähtsaimaks füüsikuks. Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks Elulugu Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Perekond
Niels Henrik David Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 – 18. november 1962) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanispanganduses ja parlamendis.
aastal sai ta doktorikraadi, mis tegi temast esimese naise Prantsusmaal, kellel see oli. Eksamineerijate komitee kuulutas, et tema töö oli teadusele andnud palju rohkem kui ükski eelnev doktoritöö. Saanud kuulsaks, tundus, et Curie'sid ootab ees lihtne elu oma ala tipus. 7 4. KIITUSED, KATASTROOFID JA UUENDUS (1903-1914) 4.1 Kõrged kiitused, seejärel tragöödia Kui Pierre'i ja Marie'd autasustati 1903. aastal Nobeli Preemiaga, muutis see nende elusid. Pierre määrati viimaks Sorbonne's professoriks ja ülikool leidis võimaluse laboratooriumi rajamiseks. Nad palkasid ka Marie esimese naise, kes sai Nobeli Preemia labori ülemaks. Marie ja Pierre olid liiga haiged ja liiga hõivatud, et jõuda Rootsi võtmaks kõnega vastu Nobeli Preemiat enne 1905. aastat. Sel kevadel hakkas Pierre viimaks ennast oma uurimustöö suhtes positiivsemalt tundma. 19. aprill 1906 lubas tulla tema jaoks edukas päev
Marie Salomea Sklodowska-Curie Mari-Liis Keel 9.klass Sisukord 1. Marie Curie noorus 2. Õpingud 3. Abielu 4. Radioaktiivsuse uurimine 5. Nobeli auhinnad 6. Õpetamine kõrgkoolis 7. Kiirituste mõju ja Marie Curie surm 8. Pildid Marie Curiest 9. Kasutatud kirjandus Marie Curie noorus Maria( hiljem Marie) Salomea Sklodowska- Curie sündis 7.novembril 1867.a. Varssavis, Poolas. Tema isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema juhatas tütarlaste pansionaati . Lapsed said hea hariduse. Maria lõpetas 1883 gümnaasiumi kuldmedaliga
Lõpuks suutis de Broglie välja tulla matemaatilise võrrandiga. Alustades Einsteini võrranidist E=mc2, de Borglie oli võimeline asendama võrrandi põhikomponendid ja luua oma valem: h/p= (footonid) Ta tegi ettepaneku, et see ei ole ainult tõene footonite puhul vaid ka elektroni ja teiste osakeste puhul ka. Enamikele teadlastele tundus see idee tol ajal naerväärsena. Paari aasta pärast sai de Broglie teooria kinnitust. Lainemehhanism sündis 1929 ja de Broglie sai oma töö eest Nobeli preemia. Pärast seda, kui ta sai oma doktorikraadi teaduskonnas kätte, töötas de Broglie kaks aastat Sorbonne ülikoolis. 1928 nimetati ta ametisse Henri Poincarei instituuti teoreetilist füüsikat õpetama ja 1932 sai temast füüsika professor Sorbonnes. 1930-1950. aastatel jätkas de Broglie erinevate lainemehhanismide uurimist. Mõned teemad mida ta uuris : Diraci elektroniteooriat, uut valguseteooriat ja lainemehhanismi rakendamine tuumafüüsikas
Antibiootikumid Egert Kruberg Antibiootikumid Antibiootikumid on elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad haigustekitajaid (pisikuid). 1928. aastal avastas penitsilliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia Väike animatsioon http://www.youtube.com/watch?v=gOQ-nonlwwY&feature=related Antibiootikumide valik kas on tegemist bakteriaalse infektsioonhaigusega? kliinilised haigusnähud laboratoorsed näitajad infektsioonhaiguse lähtekoht? Infektsioonhaiguse tekkekoht? (kodutekkene/haiglatekkene) Kõrvalnähud Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud. Neist
Atmosfäärilised signaalide edastamise revolutsioon algas 20.sajandi esimesel aastakümnel. Raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla ja Guglielmo Marconi (füüsika Nobeli preemia võitja 1909.a). Atmosfäärilist sidet kasutatavate kommunikatsioonide arendajateks ja rajajateks olid John Logie Baird (televisioon), Alexander Graham Bell (telefon), Edwin Armstrong ja Lee de Forest (raadio), Charles Wheatstone ja Samuel Morse (telegraaf)
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest ma arvasin, et see tegelane on huvitav. Olin temast ka varem kuulnud ja loodsin, et siit saab väga palju uut infot ja huvitavat infot. Leiutajate kohta on alati võimalik midagi uut teada saada, mida enne ei teadnud. 3 Varane eluiga Alfred Bernhard Nobel sündis 21. oktoober 1833 Immanuel Nobeli ja Andriette Ahlsell Nobeli kolmanda pojana perre. 21.oktoobril 1833 koos oma perega Saint Perterburgi. Alfred õppis keemiat professor Nikolay Nikolaevich Zininini käe all. 18-aastaselt kolis ta Inglismaale, et seal keemiat õppida. Ta õppis seda kokku neli aastat ja töötas vähest aega John Ericssoni käsutuses. Pilt 1 Alfred Nobel 4 Leiutised
ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928 Alexander Fleming (6. august 1881 Lochfield, Sotimaa 11. märts 1955 London) oli soti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused olid ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis 1945 Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Esimest maailmasõda uuris Fleming innukalt antibakteriaalseid vahendeid, sest ta oli näinud paljusid sõdureid suremas haavanakkusest põhjustatud sepsisesse. Kahjuks halvasid antiseptikumid patsientide immunoloogilise kaitse veel tõhusamalt kui bakterid. 1922 tegi Fleming olulise avastuse, avastas lüsosüümi. Töötades mõningate bakteritega, Flemingul nina tilkus, kukutades mõned limapiisad petri tassi peale
(19. veebruar 1920 Tallinn 25. detsember 2007 Tallinn) ELULUGU Jaan Kross on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks
Edmund Phelps Uurimuslik essee Õigusteaduskobnd I Nobeli auhind on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind).
luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Under õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Soovisin antud füüsikust teha referaadi kuna käsitlesime teda sügisel füüsikatunnis ning õpetaja ütles, et tema elulugu on kirev ja põnev. Õpetaja öeldust inspiratsiooni saades otsustasingi valida just Niels Bohri. Niels Bohr on Taani füüsik, keda on pälvitud Nobeli preemiaga, kellele kuulub keemiliste elementide perioodilisusetabelis number 107 Bohrium element ning tänu kellele pandi alus mitmete sel ajal arusaamatute avastuste tegemisele. Antud referaadi eesmärk on teada saada palju huvitavat Niels Bohri elu, avastuste ja koolitee kohta. Samuti soovin rohkem teada saada Bohri aatomiteooriast. 2. ELULUGU 2.1 Perekond Niels Henrik David Bohr sündis 7. Oktoobril 1885. aastal Kopenhaagenis füsioloogiaprofessor Cristian Bohri perekonnas
Dünamiidi leiutamine · Kuna nitroglütseriini käsitlemine oli väga ohtlik, rentis ta ajutise labori Elbe jõel kus ta üritas seda katsete abil ohutumaks muuta. · Ta püüdis leida ainet, mis imaks nitroglütseriini endasse ja moodustaks stabiilse segu. · Ahjus kuivatatud kiiselguur imes endasse umbes kolm korda oma mahust suurema koguse nitroglütseriini. · Kuna segu oli hästi töödeldav ning sellest sai vastavalt otstarbele sobiva kujuga pulgad voolida olid Nobeli katsetused vilja kandnud. · Uuele lõhkeainele andis Nobel nimeks dünamiit. Ballistiit · Aastal 1880 ühinesid Nobeli Itaalia ja Sveitsi ettevõtted ning moodustus Dynamite Nobel. · Aga kuna dünamiidi tootmise korraldamine oli väsitav, otsustas Nobel vahelduseks jälle katsetamisega tegeleda. · Aastal 1884 leiutas Nobel püssirohu asendamiseks nitroglütseriinist, nitrotselluloosist ja kamprist koosneva suitsuta põleva lõhkeaine ballistiidi.
oktoobril 1833 Stockholmis. Tema insenerist ja leiutajast isa Immanuel Nobel sai jõukaks Venemaal, kus ta tootis maa- ja meremiine sõjaväele. Noorena kolis Nobel Venemaale. Ta isa oli abielus Carolinega ja neil oli kaheksa last. Et tõrjuda Alfredi huvi luuletajaks saamise vastu, saatis isa ta Pariisi end täiendama keemias, mille vastu noormees samuti suurt huvi tundis. Enne Rootsisse naasamist 1859. aastal, töötas ta veel mõnda aega USA-s. Nobeli nime sai suguvõsa Nöbellövis sündinud esivanemalt, kes esimesena lõpetas ülikooli, aga Alfred ei õppinud üheski kõrgkoolis ning ei saanud ühtegi teaduskraadi. Tänu headele koduõpetajatele oskas 17aastane Alfred peale rootsi hästi ka vene, prantsuse, saksa ja inglise keelt. Alfredi vend Robert Hjalmar sai naftatöösturiks Bakuus, vend Ludvig Immanuel aga relvatöösturiks Peterburis. Relvaäri, õieti laskemoonatööstus, köitis ka Alfredit. 1847
Sir Joseph John Thomson Joseph John Thomson oli inglise füüsik. Ta jõudis katsetega järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Sir Joseph John Thomson sündis 18. detsembril 1856 Manchesteris, Inglismaal. Thomson oli väga andekas õpilane ning ta omandas oma alghariduse väikestes erakoolides. Ta paistis silma oma huviga teaduse vastu. Joshep astus Manchesteri ülikooli ebatavaliselt varakult, juba 14 aastaselt. Sealt edasi viis ta haridustee edasi Cambridge (aastal 1876) ning 1880 aastal sai ta kätte oma Bakalaureuse kraadi matemaatika suunal. 1881 saavutas ta Magistri
Jakob von Uexküll The Right Livelihood Awards SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Biograafia 2 2. The Right Livelihood Awards mis see on? 3 3. Auhind 4 4. RLA ja Nobeli preemia võrdlus 5 5. Kuidas kandideerida? 5 6. The Right Livelihood Awardsi omanikud 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks valisin huvitava mehe nimega Jakob von Uexküll, keda on nimetatud roheliseks paruniks ja alternatiivnobelite jagajaks. Sellest tingituna tekkis ka huvi
MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja
doktorikraadi ning tänu stipendiumitele sai ta võimaluse õppida ka Kopenhaagenis, Münchenis ja Zürichis. Alates 1927. aastast oli ta California Tehnikainstituudi liige ning mitmete teadusalade professor. Tema silmapaistvamateks ametikohtadeks oli California ülikooli ja ka Stanfordi ülikooli professori amet. Kuni kolmekümnenda eluaastani huvitas teda väga füüsikaline keemia. 1939 avaldas ta oma üle kümne aasta kestnud uurimustööde tulemused ning sai tänu sellele Nobeli preemia, milles tõsteti esile tema saavutusi keemiliste sidemete kohta. 1950. ehitas ta oma esimese tulemustega valgumolekuli mudeli. See on üks suurimaid avastusi, mis mõjutab arusaama elavast rakust. Tema üks viimastest toitainete uuringutest esindab väidet, et nohu saab vältida peaaegu täielikult süües piisavalt palju askorbiinhapet. Tuumapommide kasutuselevõtt Teise Maailmasõja lõpul muutis Paulingu meelt ning ta
GEORGE PAGET THOMSON Referaat Marie-Annette Maksimova 7.b klass Tallinn 2010 ELULUGU George Paget Thomson sündis 3.mail 1892. aastal Cambridge'is, Inglismaal. Tema isa oli tal University of Cambridge füüsika professor sir Joseph John Thomson ja ema University of Cambridge meditsiini professor Rose Elisabeth Paget. G. P. Thomson oli 1906. aasta Nobeli füüsikalaureaadi Joseph John Thomsoni ja Rose Elisabeth Pageti ainus poeg. George Paget Thomson õppis ja lõpetas Trinity College of Cambridge University. 1914. aastal lõpetas ta õpingud Trinity College'is bakalaureusekraadiga ja sai Corpus Christi College'i füüsikalektoriks. Esimese maailmasõja ajal noor G. P. Thomson astus Queen's Royal West Surrey Regiment'i. Lühikest aega teenis Prantsusmaal. Seejärel kaheksa kuud osales British War missioonil Ameerika Ühendriikides
ja mõõtühik röntgen Röntgenist Sünniaeg 27. märts 1845 Sünnikoht Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 (77- Surnud aastaselt) Faktid Surmako München ht Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30. august 1871 19. oktoober 1937) oli Uus- Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks Ernest tuumafüüsika isana Rutherford Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri- Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed 30. august Sünniaeg 1871 Sünnikoht Brightwater
Kui kaks süüalust vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad vaid aasta karistust. Kui üks teise peale keelt kannab, langeb tema osaks miinimumkaristus, teine aga saab aga 10 aastat. Mõlema ülestunnistuse puhul ootab mõlemat vaid viis aastat. Sellistel eeldustel oleksid ratsionaalsed kahtlusalused vait, kuid lootuses aastaga pääseda, võivad nad mõlemad või üks neist teha ebaratsionaalseid valikuid. Nobeli preemia Aastal 1994 pälvis ta Nobeli majandusauhinna panuse eest mänguteooria vallas. Ta on üks väheseid matemaatikuid, kes on Nobeli auhinna pälvinud, sest matemaatikaauhinda välja ei anta. Nashi kandidatuur majandusauhinna saamiseks oli kaalumisel juba 1980. aastate keskel, kuid tema haigus ning ametlike sidemete puudumise uurimisasutustega tegi auhinna määrajad ettevaatlikuks. Otsustavaks sai haiguse taandumine ning Princetoni ülikooli otsus anda talle külalisteadlase
Kasutatud allikad.__________________________________________12 2 Sissejuhatus Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid Põhjamaade naiskirjanikke. Kirjaniku loomingu peateema on naise elu ja õnneotsingud. Tema peateos on keskajaaineline romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar" (1920-22, e.k. 1935-36, 1989), mis kujutab nimitegelase saatuse kaudu 14. saj. Norra elu. 1928.a. pälvis Sigrid Undset Nobeli preemia. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon on omistanud ühele Veenusel asuvale kraatrile Sigrid Undseti nime, kirjaniku nime, kes nii sügavalt mõistis ajalugu, mütoloogiat ja armastust 3 Elulugu Sigrid sündis ema lapsepõlvekodus. Ta oli kolmest tütrest vanim. Kui Sigrid oli kaheaastane, kolis perekond isa haiguse tõttu Norrasse. Ta kasvas üles Kristianias (aastast 1925 Oslo). Esimesed
teoste avaldamise. Novellid: ,,Aruanne akadeemiale" , ,,Seaduse ees" , ,,Jahimees Gracchus", ,,Metamorfoos". Looming: võõrandunud, maagiline realism, esimene absurdikirjanik, ei kasutanud romaanides vormiuuendusi. Thomas Mann ( 1875-1955 ) 6 juunil 1875 Lübeckis ja suri 12 august 1955 Zürichis. Kirjanik Heinrichi vend. Poeg Klaus oli ka kirjanik. ,,Mifisto" romaan ( 1906-1949 ) Klausi eluaastad. Reisid palju koos. Heinrich oli sõja vastu, kuid Thomas pooldas seda. 1929 sai Nobeli preemia. 1933 võeti temalt kõik aunimetused ja saksa kodakondsus. Elas sveitsis, Prantsusmaal ja USA's. Võttis kahe riigi kodakondsused ( Usa ja Tsehhoslovakkia ). Sakslased austasid teda. Abiellus 30 aastasena. Naine tegeles majapidamisega, Thomas sai ainult kirjutamisele pühenduda. Neil oli 6 last. Looming: 1901 ,, Buddenbrookid" Nobeli preemia ,, Kuninglik kõrgus" ,,Võlumägi" ,,Lotte Weimaris" ( Goethe ainetel ) ,,Joosep ja tema vennad" ( Piibli ainetel ) ,,Dr Faustus" ( Peateos )
saavutas ABBA enneolematu edu kogu maailmas. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Tuntuimad laulud eestlastele on nende repertuaarist kindlasti: "Dancing Queen," "Money, Money, Money" ja "Take A Chance On Me." Lisaks paljudele tuntud inimestele on Rootsis loodud ka üks tuntumaid auhindu maailmas Nobeli preemia. See on on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Nobeli Fondi hinnatakse enam kui 3 miljardile Rootsi kroonile. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu.
sõjaväearsti Pehr Alfred Gullstrandi Sofia poeg Abiellus 1885 Signe Christina Breitholtziga Tütar suri noorelt Haridus ja töö 1880 - 1885 Uppsala Ülikool aasta Viinis, lõpetas 1888 meditsiiniõpingud Stockholmis 1890 sai doktorikraadi, töötas dotsendina 1894 - 1927 oftalmoloogia- ja optikaprofessor Uppsala Ülikoolis, ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor Haridus ja töö 1905 sai Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks 1921 kuulus Nobeli füüsikaauhinna komiteesse, vastuseisu tõttu jäi füüsikaauhind välja andmata Albert Einsteinile. Auhinna sai järgmisel aastal, fotoefekti selgitajana Avastused Uuris 1890. aastast astigmatismi ehk silma sarvkesta või läätse kuju muutust. Täiustas korrigeerivaid läätsi, et kasutada seda pärast katarakti ehk läätsekae silmast eemaldamise operatsiooni Rakendas füüsikalise matemaatika meetodeid optiliste kujutiste ja valguse refraktsiooni ehk
Võru Täiskasvanute Gümnaasium Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja : Julia Mäesaar Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso - Võru 2009 - Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus
Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M. Zedong tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga). USA president 1961-1963. Tema presidendiksoleku ajal toimus kuuba kriis(1962). Kennedy mõrvati 1963 J.F. Kennedy Dallases. D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika aktivist, Afroameeriklaste õiguste eest võitleja. 1964. aastal sai nobeli rahupreemia. suri aastal M.L. King 1968. USA president 1981-1989. 1980 sai temast kõige vanem USA presidendikandidaat. Eelkõige meenutatakse R. Reagan teda presidendina, kes NSVLi alistas ja külma sõja võitis Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler. Ametiaeg 1949-1963. Adenaueri juhtimisel jõudis Lääne- K. Adenauer Saksamaa suveräänsuseni ja NATO-sse astumiseni. Neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler (sotsiaaldemokraat)
Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell. · Charles Darwin - oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". · Dmitri Mendelejev - oli vene keemik, lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. 1869. aastal esitles uut keemiliste elementide süstematiseerimist.
Wislawa Szymborska-Wlodek sündis 1923 2. juuli Prowenti linnas, mis on nüüdseks ümber nimetatud Kórnikuks ja elas kuni oma surmani 1. veebruaril 2012. aastal Krakow-is.Ta oli poola poeet, esseist ja tõlk. Sai 1996 Nobeli kirjanduspreemia selle eest, et kirjutas ,,Mozarti kerguse ja Beethoveni raevukusega" suurepäraseid tekste, mis on ühteaegu nii iroonilised kui ka inimlikud. Wislawa Szymborska on üks 20. sajandi silmapaistvamaid luuletajaid. Aga nagu ilmselt aru saada, pole nüüdseks juba enam kui 15 aastat tagasi kätte antud kirjanduspreemia isegi kui see juhtub olema Nobeli auhind põhjus, mis ajendab temast rääkima. Ta kuulub Poola ja Euroopa omanäolisemate luuletajate hulka
teekond see ikkagi oli. 3 Martin Luther King Teda peetakse üheks suurimaks USA vaimulike ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juhiks. 1986.aastal tähistati USA-s esmakordselt uut rahvuspüha- Martin Luther Kingi päeva, mis ajastati tema sünnipäevaga- 15.jaanuar 1929. Enne seda oli taoline au langenud osaks ainult George Washingtonile. 1964. aastal määrati Kingile Nobeli rahupreemia. Sissejuhatavas kõnes märkis Nobeli preemia Norra komitee esindaja Gunnar Jan: ,, Kuigi Martin Luther King ei tegele rahvusvaheliste küsimustega, teenib tema võitlus rahu eesmärke... Läänemaailmas oli ta esimene, kes näitan, et võitluse all ei pea tingimata silmas pidama vägivalda." Kingi unikaalne panus inimõiguste kaitsesse põhines tema kiindumusel kristliku filosoofia põhimõtetesse. Ta pidas oma eeskujuks Mahatma Gandhit- vägivallatu vastupanuliikumise
Louis de Broglie Louis-Victor-Pierre-Raymond oli prantsuse füüsik ja Nobeli preemia laureaat. Louis de Broglie isa oli Victor, Duc de Broglie, ja ema Pauline d'Armaillé. Sündis 15. augustil 1892 Dieppes, Prantsusmaal, suri 19. märtsil 1987 Louveciennes , Prantsusmaal. Elulugu De Broglie oli algselt mõeldud teha karjääri humanitaarteaduses ning sai oma esimese kraadi ajaloos . Hiljem huvitus matemaatikast ja füüsikast. Esimeses maailmasõjas pakkus ta oma abi armeele, raadiosidemete arendamisel
majandusmees, EV riigihoidja ja vanem, EV I president, pjotr stolõpin venemaa peaminister, kes viisläbi agraarreformi vene taludes, max planck saksa füüsik, pani aluse kvantfüüsikale, albert einstein sveitsi patendiamatnik ja füüsik, pani aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse aatomimudeli, hugo de vries hollandi bioloog, taasavastas mendeli tööd geneetika alal, geenid, mary pickford kanada-ameerika tummfilminäitleja, charlie chaplin inglise filmistaar, tummfilminäitleja, claude debussy
- feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Ka meditsiin kasutab biotehnoloogiat juba terve sajandi · Antibiootikumid seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) A. Fleming avastas penitsilliini 1929.a · Alkaloidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia (eelkõige biotehnoloogia) ajaloo tähtsündmused 2007: Nobeli preemia geeninokaudi tehnoloogia loomise eest (Mario R. Capecchi, Martin J. Evans ja Oliver Smithies). 2006: Nobeli preemia geenivaigistuse mehhanismi avastamise eest (Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello) 2004: USA Toidu- ja Ravimiamet kinnitab esimesena DNA mikroproovidega testsüsteemi paljude pärilike haiguste diagnoosimiseks. 2001: Avaldatakse inimese genoomi DNA- järjestuse mustandvariant. 2000: Esimest korda järjendatakse taime (müürlook) kogu genoom.
Emil Hermann Fischer Emil Ficheri elust Emil Fischer(9.oktoober1852-15Juuli1919) oli Saksa keemik.Ta on võitnud ka Nobeli preemia aastal 1902 keemias. Fischer sündis Euskirchenis Kölni lähedal. Ta oli ärimehe poeg Ta on tuntud Fischeri eserdamise poolest Ta on maetud Berliini Akadeemiline karjäär Aastal 1875 palus von Baeyer , et Fischer tuleks temaga Liebigi ülikooli ja Fischer käis temaga seal , et saada biokeemia assistendiks. 1881 oli ta keemia professor Erlangeni ülikoolis 1883 palus Badische Anilin ja Soda-Fabrik juhtima nende keemia laborit 1892 paluti ta Beriliini ülikooli keemia õppetoolile
Marie Curie 7.november 1867 4. Juuli 1934 Marie Curie · Oli poola füüsik · 1898. aastal avastas radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi · 1903. aastal sai selle eest Nobeli füüsikaauhinna · Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911.aastal Nobeli keemiaauhinna Elulugu · Maria Salomea Sklodowska sündis Varssavis. · Isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja. · Ema pidas tütarlaste erakooli. · Marie lõpetas 1883. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga. · 1883189. aastatel töötas Marie pedagoogina. Õpingud Pariisis · Marie õppis Pariisis · 1896. Aastal tegi ta Sorbonne'is keemiat ja eksamid matemaatikas ja füüsikat
Millised olid rahvusvaheliste suhete pingestumise põhjused XX sajandi alguses? Tooge näiteid! 1) Juudivaenulikkus 2) Kolmikliit 3) Saksamaa tugevnemine Millega on läinud ajalukku järgmise isikud? Orville ja Wilbur Wright - lennundus Vladimir Uljanov Veneenamlaste juht Guglielmo Marconi Raadio Sigmund Freud Psühhoanalüüs Alfred Nobel I Nobeli auhinnavõitja Euroopas Rabindranath Tagore Nobeli kirjanduspreemia esmakordselt väljaspoole Euroopat Edvard Munch Ekspressionism Kas järgmised riigid kuulusid Kolmikliitu või Antanti? Antant - Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit Itaalia, Saksamaa, Austria- Ungari. 1882-1915 Selgita mõisted! USA isolatsionism Isoleeris ennast Euroopa ja maailma poliitikast, huvitus Ladina-Ameerikast Sionism Juutide liikumine Rahvussovinism Marurahvuslus Koloonia Asumaa
radioaktiivseid aineid ning tal on oma noteering kaubana. Marie on tunnistanud, et tal on kahju, et ta nimetas elemendid just nii, oma südames oleks ta tahtnud, et kuulsaks oleks saanud poloonium. Samas jäävad Curied täiesti omakasupüüdmatuks, seoses sellega kuidas täpsemalt raadiumit töötelda saaksid nad võtta patendi ning saada rikkaks, kuid nad otustavad jagada kõik on teadmised edasi tasuta. 1903. aastal saavad nad koos oma esimese Nobeli preemia füüsikas. Sinna ei jõua nad aga tänu töökoormustest tekitatud haigusele. Nobeli preemiaga kaasneb ka aga suur meediakära, mis omakorda toob neile rohkem kahju kui rõõmu, pidev meedia kära ei istu neile kumbagile. Järgmisel aastal saavad nad ka oma teise lapse, Éve. Elu möödub nagu tavaliselt,lapsed,laboratoorium,õppeklassid. Samuti üritab Pierre sisse saada Akadeemiasse. Nad on ära öelnud teistest aukohtadest, kuid sinna
Eisnteinist tähtsaim. Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika jakosmoloogia arengule. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Vastuvõtule Stockholmi sõitis ta tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist novembris 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos, ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.
eksistentdialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1939. a avaldas novellikogu „Sein“. Selles peegeldusid Hispaania kodusõja motiivid. Samal aastal astus Sartre Prantsuse armeesse ja sattus 1941. a sakslaste kätte sõjavangi. Pärast vabanemist sai temast vastupanuliikumie liige. Tugevat mõju avaldas talle marksism. Distantseeris end igasugusest „ametlikust“ kultuurist, keeldus ka Nobeli kirjanduspreemiat vastu võtmast. Esimene mõjukas töö oli „Olemine ja olematus“. Peaidee on, et inimene oma vabadust realiseerides, pidevates valikutes ja piiroludes loob end üha olematusest olemisse. Oma eksistentsialismi põhiideed võttis Sartre vastu oma teoses „Eksistentsialism on humanism“. Tema vaateid iseloomustab lause „inimene on see, kelleks ta end ise teeb.“ Albert Camus (1913-1960)
selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna. Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust. 1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika
Millised avastused panid sellele uurimussuunale aluse. Joseph John Thomson (18. detsember 1856 30. august 1940) oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Elementaarlaengute olemasolu tõestas 1912. aastal Ameerika füüsik Robert Millikan. Thomsoni loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna. Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen. Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides
b. mis need on: Austraalia,Kanada, Uus-Meremaa Suurbritannia kolooniad (dominioonid) c.antisemintism e. Juudivastasus d. buur Hollandi päritolu asunikud, (kes olid asutanud 2 vabariiki) e. protektsionism siseturgu kaitsev kaubanduspoliitika f. USA välispoliitiline tegevus(+näide) Sekkus aktiivselt Lõuna-Ameerikas toimuvasse (kahuripaatide diplomaata nõuti et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa Usa'ga sõlmitud lepingute tühistamist) g. Nobeli seos tänapäevaga algatas traditsiooni, Nobeli preemiate jagamine igal aastal erinevates valdkondades (füüsika, keemia, kirjanuds jne) h.Too välja 1 sarnasus ja 1 erinevus 20. ja 21. saj alguse vahel (Kas maailm/eesti) E Eesti kuulus 20.saj alguses Venemaa koosseisu, 20.saj alguses on Eesti iseseisev vabariik. S Mõlemal ajal toimub urbaniseerumine 2. 1) sport moodne jalgpall võeti olümpiamängude kavasse
avastusele (raadiumile) patenti, hakkasid USA suurfirmad sellega ise tegelema ja naisel oli väga raske saada raadiumit enda kätte. Lisaks pidid kõik naisteadlased hakkama saama väga väheste vahenditega oma laborites, sest sõja tõttu polnud midagi lihtsalt saada. 4. Naised olid väga põikpäised ja ei tahtnud saada kasu oma avastustest, vaid tahtsid ainult, et teadus areneks. Seepärast M. Curie ei võtnud ka patenti oma avastusele. 5. See oli tol ajal tavaline, et Nobeli preemiad läksid meestele, kuigi võiduideed olid meestele selgitatud nende naiste poolt. Naisi võeti pigem kui abilisi, mitte teadlasi. Näitena saab tuua Esther Lederbergi, Isabella Karle ja Ruth Hubbardi, kes kõik pidid tunnistama oma mehe Nobeli preemia võitu, kuigi tehtud uurimistöö oli neil ühine. 6. Sellel ajal oli tugev sooline diskrimineerimine - inimesed ei arvanud heaks, et naised tegelevad teaduslike aladega, see oli meeste eriala. Kui mõni naine hakkas tegelema
tsee • Idee tekkis 1970ndatel Ameerikas • Algselt plaaniti pärilike retsessiivsete ühe geeni haiguste raviks • 1980. aastal Martin Cline muutis DNA- d. • Esimene edukas geenravi operatsioon Ajaloost 1990. aastal USA-s. • Immuunpuudulikkusega lapsele • Osaline ravi • French Anderson • 2006. aastal Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello said Nobeli meditsiinipreemia selle eest Puust ja punaseks Mis see on? Miks see on? • Geeniteraapiat ehk geenravi • Geeni lisamine • Geeni asendamine • Geeni ära võtmine • Hetkel on teada umbes 10 000 geeni, mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: • Südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, Alzheimeri tõbi, artriit, diabeet ja kasvajad
Nobeli kirjanduspreemia. Alfred Nobel (18331896) oli insener ja tööstur, patenteeris 1867 dünamiidi, rajas mitmes riigis lõhkeainetehaseid, pärandas osa varandust omanimelise preemia asutamiseks. Pärandi protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal võrdseteks osadeks, mis antakse (esimest korda 1901) preemiana isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu, kaasneb diplom ja kuldmedal, mille esiküljel on Nobeli bareljeef (madalreljeef; reljeefne pinnast kõrgemale tõusev, esileulatuv), tagaküljel ala iseloomustav kujutis. Kirjanduspreemia üllaid ideaale taotleva kirjandusteose eest. Rahupreemiat määrab Norra parlamendi viieliikmeline komitee ja see antakse ka kätte Oslos, muidu annab 10. dets, Nobeli surma-aastapäeval Rootsi kuningas. 2004. a sai 10 miljonit Rootsi krooni igaüks. Nobeli kirjanduspreemia laureaate: Selma Lagerlöf (rootsi, 1909); Maurice Maeterlinck (Belgia, 1911); R
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
