Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

2016. aasta Nobeli füüsikapreemia võitjad (0)

1 Hindamata
Punktid
2016-aasta Nobeli füüsikapreemia võitjad #1 2016-aasta Nobeli füüsikapreemia võitjad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarvas1273 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Newtoni eelne füüsika areng

Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen viis läbi uurimusi Magnetismi alal. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu Hendrik Anton Lorenzile, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel. Max von Laue (9. oktoober Pfaffendorf 1879 ­ 24. aprill 1960 Berliin) oli saksa füüsik. Avastas röntgenkiirte difraktsiooni ja sai 1914. aastal Nobeli füüsikapreemia. Antoine Henri Becquerel (15. detsember 1852 Pariis ­ 25. august 1908) oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse ­ selle eest pälvis ta 1903. aastal koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud bekrell ­ ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks. Becquerel huvitus fluorestsentsist. Pärast röntgenkiirguse avastamist uuris ta, kas fluorestseerivad uraanikristallid kiirgavad ka röntgenkiiri. Tema hüpotees leidis kinnitust ning

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
7
doc

Kuulsaimad füüsikud

Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 ­ 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu maailma desarmeerimisele.

Füüsika
thumbnail
2
docx

Füüsika ajalugu

kahemöötmelise membraanina võib võnkuda paljudes mõõtmetes. Varjatud mõõtmeid saab paljudel viisidel kokku voltida ja igale viisile vastab loodusseaduste ja looduslike konstantide kindel komplekt. M-teeooria opereerib 10 500 universumiga, millest igaühel on oma loodusseaduste komplekt. Max Planck Sündis 1858 ja suri 1947. Ta oli saksa füüsik, keda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. Sajandi üheks tähtsamaks füüsikuks. Ta on pälvinud Nobeli füüsikapreemia. Ta pärines intellektuaalide perekonnast. Isa oli õigusteadusprofessor ja tema onu oli kohtunik. Lapsepõlves oli ta väga andekas muusikas.1885-1889 töötas ta Kieli ülikoolis, 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa. See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. 1945 sai ta Goethe auhinna.

Füüsika
thumbnail
11
doc

Heisenberg

sõbrale. Elizabeth oli vaid 22, kui nad kohtusid, Heisenberg oli 35. Nad abiellusid 29. aprillil 1937, vähem kui kolm kuud pärast esimest kohtumist. Heisenbergil paluti asuda ametisse Münchenis märtsikuus, kuid ta kindlalt nõudis kuupäeva edasi lükata kuni augustini, sest tal oli pulm. Lepiti kokku, et tal tuleks asuda ametisse 1. augustil. Tema ja tema abikaasa saabusid Münchenisse juulis, kuid tema ametisse nimetamist oli tõkestatud natsid. Preemiad Heisenberg on saanud ka Nobeli füüsikapreemia. Saanud ka Koperniku auhinna. Infot mujalt Horisondis kirjutati, et tänapäevane multimeedia, mobiilside, internet ning kogu arvutustehnika ja automaatika ei oleks üldse võimalikud ilma esiotsa täiesti arusaamatuks, puhtteoreetiliseks või elukaugeks peetud kvantmehaanikata," 6 seda rääkis kõnealuse kogumiku saatesõnas Eesti Teaduse Tippkeskuste Ühenduse esimees akadeemik Endel Lippmaa

Füüsika
thumbnail
10
docx

Niels Bohr

1921 loodi kopenhaagenis Niels Bohri jaoks teoreetilise füüsika instituut, kus kujunes välja kuulus füüsikute koolkond. Erinevatel aegadel töötasid siin mitmed kuulsused ja füüsikud. Nende seas:W. Pauli, W. Heisenberg, L. Landau, O. Klein, A. Pais jt (http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1922/bohr-bio.html loetud: 25. veebruar 2010, kell18.04). 2.3 Saavutused füüsikuna 1922. aastal omistati Niels Bohrilie Nobeli füüsikapreemia teenete eest aatomi ehituse uurimisel. Üldse on teadlase panus füüsikateadusesse märkimisväärselt suur. 1918 aastal sõnastas ta uue aatomteooria tarvis väga täntsa prontsiibi, mis näitas, millal on kvantpiirangud olulised ning millal võib piirduda klassikalise füüsikaga. 1923 aastal andis ta seletuse keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi iseärasustele. 1927. aastal aga sõnastas Bohr täiendusprintsiibi. Bohr tegi palju ka tuumafüüsika arendamiseks

Füüsika
thumbnail
12
ppt

A.Einstein

gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil. · Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. · Albert Einstein oli oma eluajal väga viljakas kirjavahetaja. · Oma elu jooksul saatis ta üle 14 500 kirja ja sai üle 16 200. · Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Einstein päevas 1kirja. · 1921. aastal sai Nobeli füüsikapreemia 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest, mille järgi elektron lendab ainest välja, kui saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab. · Iisraeli valitsus pakkus pärast riigi esimese presidendi surma kohta Einsteinile. Einstein loobus. · Albert Einstein suri 18. aprill 1955. Vastavalt tema soovile põrm tuhastati ja tuhk heideti lennukilt tuulde.

Füüsika
thumbnail
4
docx

Niels Henrik David Bohr

Niels Henrik David Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 – 18. november 1962) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanispanganduses ja parlamendis.

Füüsika



Lisainfo

Sellel aastal võitsid Nobeli füüsikapreemia kolm Briti teadlast: David J. Thouless, F. Duncan
M. Haldane ja J. Michael Kosterlitz. Nad avastasid...


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun