Teadusfilosoofia kodutöö (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Filosoofia - Teadusfilosoofia alused

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Laura-Ly Lotamõis
NAISTEADLASTE RASKUSED
KODUTÖÖ
Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond
Õpperühm: RR 11
Juhendaja : Priit Pärnapuu

Tallinn 2014
Naisteadlaste raskused

Meesteadlastest kirjutati viisteist korda tihedamini teadusajakirjades kui naisteadlastest. Ajakirjanikud kirjeldasid teadust kui tegevust, mis vajab täielikku emotsionaalset eraldatust, intellektuaalset erapooletust ja isegi füüsilist jõudu – need olid kõik pigem meesterahvale omased tunnused. Seetõttu arvati, et naised ei saa teadlaseametis hakkama.

Naised pidid teaduse kõrvalt kasvatama ka lapsi, sest see ei olnud meeste töö. Lisaks pidid nad taluma oma abikaasa surma poolt tekitatud valu, sest see oli tavaline, et mehed surevad enne naisi.

Pärast II maailmasõda oli igal pool suur vaesus. Prantsusmaal näiteks ei suudetud enam hankida raadiumit, millel põhines M. Curie uurimus. Kuna Curie ei võtnud oma avastusele (raadiumile) patenti, hakkasid USA suurfirmad sellega ise tegelema ja naisel oli väga raske saada raadiumit enda kätte. Lisaks pidid kõik naisteadlased hakkama saama väga väheste vahenditega oma laborites, sest sõja tõttu polnud midagi lihtsalt saada.

Naised olid väga põikpäised ja ei tahtnud saada kasu oma avastustest, vaid tahtsid ainult, et teadus areneks. Seepärast M. Curie ei võtnud ka patenti oma avastusele.

See oli tol ajal tavaline, et Nobeli preemiad läksid meestele, kuigi võiduideed olid meestele selgitatud nende naiste poolt. Naisi võeti pigem kui abilisi, mitte teadlasi. Näitena saab tuua Esther Lederbergi, Isabella Karle ja Ruth Hubbardi, kes kõik pidid tunnistama oma mehe Nobeli preemia võitu , kuigi tehtud uurimistöö oli neil ühine.

Sellel ajal oli tugev sooline diskrimineerimine - inimesed ei arvanud heaks, et naised tegelevad teaduslike aladega, see oli meeste eriala. Kui mõni naine hakkas tegelema teadusega , vaadati sellele kas halvasti või siis arvati, et ta ei oska nagunii midagi märkimisväärset korda saata.

Selleks, et saada tunnustatud teadlaseks, nõuti tihti ka teaduskraadi, kuid sõja tõttu oli ülikoolis käimine väga raskendatud, eriti naiste jaoks. Lisaks tegi asja keerulisemaks ka laste olemasolu, kelle eest pidi kooli kõrvalt samuti hoolitsema.

Naistelt oodati alati ainult mehe leidmist , abiellumist ja laste kasvatamist . Seetõttu olid emad tihti väga vaenulikud teaduskarjääri vastu, sest see segas naise abiellumisplaane.

Soolise diskrimineerimise tõttu edutati mehi töökohtadel palju kergemini kui naisi. Naised pidid ootama tihti kuni 20 aastat, et saada kõrgemale ametikohale. Samal ajal mehed said edutatud juba paari aasta jooksul.

Abiellunud naisi ei võetud kunagi tööle kõrgemale ametikohale kui nende mehi. Seetõttu pidid naised tihti leppima assistentide rolliga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 46 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

luurus Õppematerjali autor

Teadusfilosoofia kodutöö: Otsida 10 põhjust, miks naisteadlastel oli raske oma elus.

Tallinna Tehnikakõrgkool teadusfilosoofia nobeli preemia mcurie maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

rtf

Naised keskajal

Naised keskajal Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos, mille kestvuseks loetakse tavaliselt aastaid alates Rooma riigi langemisest aastal 476 kuni Ameerika avastamiseni Kolumbuse poolt aastal 1492. Eestis peetakse keskaja alguseks tavaliselt Põhja- Euroopa ristisõdade siiajõudmist ning siinsete alade kristlikuks muutmist aastatel 1208-1227. Lõpuks peetakse üht kahest sündmusest: Reformatsiooni siiajõudmist aastatel 1520-1530 või 1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju sellest, mis oli keskajal võrreldes tänapäevaga teistmoodi ning kuidas siis elati. Oma essees tahan põhjalikumalt arutleda naiste positsiooni ja elu üle keskaja Euroopas. Levinud on arvamus, et keskajal elanud naised ei omanud kristlikus ühiskonnas omaette kohta. Inimesed keskajal küll tajusid naist iseseisva kategooriana, ent sotsiaalsed eri

Ajalugu

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..

Asjaajamine

doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................

Kirjandus

doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

292

ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.  Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas

Pedagoogika

145

ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo

Perekonnaõpetus

doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................

Kirjandus