Sir Joseph John Thomson (0)

Sir Joseph John Thomson Joseph   John   Thomson     oli   inglise   füüsik.   Ta   jõudis   katsetega   järeldusele,   et   looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna.
Sir Joseph John Thomson sündis 18. detsembril 1856 Manchesteris, Inglismaal. Thomson oli väga andekas õpilane ning ta omandas oma alghariduse väikestes erakoolides. Ta paistis silma oma huviga teaduse vastu. Joshep astus Manchesteri ülikooli ebatavaliselt varakult, juba 14 aastaselt. Sealt edasi viis ta haridustee edasi Cambridge (aastal 1876) ning 1880 aastal sai ta kätte oma Bakalaureuse kraadi matemaatika suunal. 1881 saavutas ta Magistri kraadi ning Doktori kraad oli tal käes 1883. aastaks. Sinna samasse ülikooli jäi ta kuni oma surmani, õpetajaks. Thomson oli imeline õpetaja ning tema käe all sirgusid mitmed tuntud füüsikud, keemikud. Tema õpilastest 6 said hiljem Nobeli preemia füüsika alal ning kaks keemias. Samuti võitis ka tema poeg George Paget Thomson Nobeli preemia 1937 aastal elektronide laine sarnaste omaduste tõestamise eest. 
Thomsoni suurim avastus 
Esmalt   peeti   aatomeid   mingiteks   algosadeks,   millel   sisestruktuur   puudub.   See   arusaam muutus 19. sajandi lõpus, kui J. J. Thomson avastas elektroni.
Thomson avastas selle aatomi osakese uurides tol ajal veel tundmatu koostisega kiirgust, mis tekib kahe elektroodi vahel. Ta märkas, et osakesed selles voos liikusid õhus palju kaugemale kui võinuks eeldada aatomi suurusega osakese puhul. Sellest järeldas ta, et aatomis peavad eksisteerima veel väiksemad osakesed. Lisaks märkas ta, et kiirgus kaldub magnetväljas kõrvale järelikult olema ka negatiivselt laetud. Osake nimetati elektroniks ning Thomson püstitas sejärel esimese aatomi mudeli. Mudel on illustreeritud järgmisel joonisel. 
Thomsoni   aatomimudel   käsitleb   aatomid   kui   positiivset   keskkonda,   kus   sees   asuvad elektronid. Ta kirjeldades seda kui “pudingut rosinatega”, kus aatom ise on mingit sorti positiivselt laetud "puding", mille sees “hõljuvad” ringi negatiivselt laetud "rosinad". Tänapäeval on teada, et elektroni mass on melektron = 9,109 ⋅ 10-31kg.


Järgmine samm aatomimudeli arengus astuti Thomsoni tudengi, Ernest Rutherfordi poolt. Rutherford lükkas "rosinapudingu" mudeli ümber, avastades aastal 1909, et enamus aatomi massist asub aatomi keskele, väga pisikeses piirkonnas (võrreldes aatomi enda suurusega) Teda auhinnati Nobeli preemiaga (1906) tunnustades tema teoreetilisi ja eksperimentaalseid uuringuid,   mis   on   seotud   gaaside   elektrijuhtimisega.   Ta   pakkus   välja,   et   aatom   on kerakujuline   osake,   milles   on   kogu   mass   ja   vaheldumisi   paiknevad   prootonid   ühtlaselt jaotunud üle kogu ruumala. Ta löödi  rüütliks 1908. aastal ja esitati  1912. aastal  Meriti ordenile. 
Thomson võitnud veel arvukalt auhindu ja auhindu oma karjääri jooksul kaasa arvatud:  Adamsi auhind (1882)  Kuninglik medal (1894)  Hughesi medal (1902)  Hodgkini medal (1902)  Nobeli füüsikapreemia (1906)  Elliott Cressoni medal (1910)  Copley medal (1914)  Franklini medal (1922) Joseph John Thomson suri 30 augustil 1940. Tema jäänused puhkavad Westminster Abbeys, Sir Isaac Newtoni ja ta endise õpilase Ernest Rutherfordi haudade läheduses.  9. klass