Martin Luther King (0)

Lähte 2010
Martin Luther King
Referaat
Koostas: Mari
12T
Lähte Ühisgümnaasium

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Martin Luther King 4
Tsitaate Martin Luther Kingilt: 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Mina valisin oma referaadi teemaks Martin Luther King`i, kuna tegu ühe olulisema juhtfiguuriga mustanahaliste inimeste ajaloos. Nimelt teda peetakse üheks suurimaks USA vaimulike ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juhiks. Teema tundus huvitav, kuna teadsin sellest liiga vähe, et võtta oma seisukohta. Seetõttu tundsin huvi eelkõige tema karjääriredelist kui ka tema saavutustest. Palju on ajalooõpikutes mainitud mustanahaliste võitlusest vabaduse eest Ameerika Ühendriikides, kuid midagi rohkemat, kuidas see toimus ja milliste sündmuste läbi, on vähe.
Paralleeli tahaks tuua siinkohal Eesti vabariigi taasiseseisvumisega. Meil on sarnasusi mustanahaliste ajalooga Ameerikas. Ka meiegi tahtsime olla vabad. Samamoodi nagu Martin Luther King korraldas streike ja rongkäike, korraldasime meie „Balti keti” ja „Laulupeo”. Sellised üritused kuhu on kaasatud palju inimesi ja toetajaid, on alati määratud edukale läbilöögile.
Julgen väita, et enne referaadi koostamist teadsin ma ainult Martin Luther King`i kõnet „I Have a Dream” („Mul on üks unistus “) Washingtonis ja et ta oli mustanahaliste vaimne juht teel vabadusse . Kuid peale referaadi koostamist olen rahul ning palju teadlikum, kui raske teekond see ikkagi oli.

Martin Luther King

Teda peetakse üheks suurimaks USA vaimulike ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juhiks.
1986.aastal tähistati USA-s esmakordselt uut rahvuspüha- Martin Luther Kingi päeva, mis ajastati tema sünnipäevaga- 15.jaanuar 1929. Enne seda oli taoline au langenud osaks ainult George Washingtonile.
1964. aastal määrati Kingile Nobeli rahupreemia. Sissejuhatavas kõnes märkis Nobeli preemia Norra komitee esindaja Gunnar Jan: „ Kuigi Martin Luther King ei tegele rahvusvaheliste küsimustega, teenib tema võitlus rahu eesmärke… Läänemaailmas oli ta esimene, kes näitan, et võitluse all ei pea tingimata silmas pidama vägivalda.“
Kingi unikaalne panus inimõiguste kaitsesse põhines tema kiindumusel kristliku filosoofia põhimõtetesse. Ta pidas oma eeskujuks Mahatma Gandhit- vägivallatu vastupanuliikumise liidrit, tänu kellele vabanes India briti ülemvõimu alt.
Nobeli preemiat vastu võttes ütles ta: „Vägivallatus tähendab, et minu rahvas on kõik need aastad talunud kannatlikult vaeva ja piina, ilma et oleks neid valmistanud teistele… See tähendab, et me ei tunne enam hirmu. Kuid sellest ei pea järeldama, et me tahame kellelegi hirmu peale ajada või koguni hirmutada ühiskonda, mille üks osa me oleme. Liikumine ei püüdle mustanahaliste vabastamise poole valgete alandamise ja orjastamise teel. See liikumine ei üritada saavutada võitu, olgu kelle üle tahes. Ta tahab vaid vabastada ameerika ühiskonda ja osaleda kogu rahva enesevabastamises.“
Ameerika kirikutegelane ja kodanikuõiguste eest võitleja Martin Luther King noorem sündis Atlantas Georgia osariigis baptistikoguduse pastori peres. Alg- ja keskkoolis õppides jõudis King oma eakaaslastest tunduvalt kaugemale. Lõpetamata keskkooli, läbis ta kooliprogrammi iseseisvalt, tegi 1944.aastal edukalt eksamid ning astus Morehouse´i „värviliste“ kolledžisse Atlantas. Seal sai Kingist värvilise elanikkonna Rahvusliku Assotsiatsiooni liige.
1947.aastal astus King vaimuliku seisusesse ja temast sai isa abiline tema kirikus.
Lõpetanud 1948.aastal kolledži bakalaureuse kraadiga sotsioloogias, astus Martin Crozeri Teoloogiaseminari Pennsylvania osariigis ja sai 1951.aastal ka usuõpetuses bakalaureuse kraadi. Määratud stipendium võimaldas tal astuda Bostoni ülikooli aspirantuuri, kus ta kaitses 1955.aastal väitekirja ja sai filosoofiadoktoriks.
1953.aastal abiellus Martin Luther King üliõpilase Coretta Scottiga, neil sündis kaks poega ja kaks tütart.
Aastatel 1954-1960 teenis King Alabama osariigis Montgomerys baptisti koguduse pastorina. Montgomerys kogus King raha Rahvusliku Assotsiatsiooni jaoks ja kuulus ka ise selle ühenduse kohalikku komiteesse.
Pärast vahejuhtumit Rosa Parksiga, kes keeldus loovutamast bussis istekohta valgele reisijale ning kes seetõttu arreteeriti, loodi 1955.aasta detsembris nn Täiustumise Assotsiatsioon , mis pani värvilisele elanikkonnale ette boikoteerida Montgomery bussitransporti. Algul King kahtles boikoti otstarbekuses. Ta kõhkles ka assotsiatsiooni presidendi kohta vastu võttes, kuid lõpuks siiski nõustus, meenutades kellegi öeldut: „Kahjuliku süsteemiga pole enam võimalik koostööd teha.“
Kingi juhtimise all asus neegerkogukond boikoteerima Montgomery ühistransporti (boikott kestis 382 päeva). King küll arreteeriti, kuid temast sai seejärel kõigi afroameeriklaste kangelane.
1957.aasta jaanuaris asutasid lõuna mustanahalised usuliidrid kodanikuõiguste eest võitlemise eesmärgil kirikuorganisatsioonide liidu, Lõuna Kristliku Juhtkonna Konverentsi. King valiti selle presidendiks. Nüüd juba tunnustatud USA värvilise elanikkonna õiguste eest võitlejana kirjutas ja avaldas ta raamatu „Samm vabaduse poole. Jutustus Montgomeryst“.
King korraldas mitu kodanikuõiguste eest võitlemise kampaaniat, mis olid suunatud segregatsiooni kaotamisele ühistranspordis, teatrites ja restoranides. Ta sõitis ringi kogu maal ning pidas vastavasisulisi loenguid. 15 korral ta arreteeriti. Autogrammide jagamise ajal Harlemis 1958.aasta sügisel haavas teda noahoobiga rindu keegi psüühiliselt haige inimene.
Demonstratsioonikeelu rikkumise eest King arreteeriti. Ta inspireeris paljusid oma kirjaga „Letter from a Birmingham Jail ” ( „Kiri Birminghami vanglast“), mida võeti kui mustanahaliste revolutsiooni manifesti. See oli pühendatud linna valgetele usutegelastele, protestantlike kirikute juhtidele, kes heitsid talle ette „läbimõtlemata ja enneaegset tegevust“.
Pärast viiepäevast vangistust organiseeris King USA ajaloo suurima ja ulatuslikuma kodanikuõiguste demonstratsiooni ehk „Marss Washingtoni“. 28.augustil 1963 kogunes üle 250 000 valge- ja mustanahalise kodaniku riigi kõigist osadest Washingtoni, et nõuda võrdsust. USA Kongressis toimus parajasti arutelu inimõiguste kohta käiva seadusandluse üle. Neegerliidrid kohtusid ka president John F. Kennedyga. Lincolni monumendi jalamil pidas King oma kõige kuulsama kõne, mis sai laialt tuntuks nimetuse „Mul on unistus“ all- need sõnad kordusid nagu refrään, läbides kogu kõne teksti.
1964. aasta suvel kutsus president Lyndon B. Johnson Kingi Valgesse Majja, kus ta võttis osa eluasemeseaduse allakirjutamisest, millest sai kodanikuõiguste seaduse üks osa. Võib öelda, et King oli osaline selle dokumendi allakirjutamisel, mis tegi lõpu rassismile USA-s. See seadus keelas segregatsiooni avalikes kohtades ning nii töö- kui palgatingimuste korral.
Sama, 1964.aasta lõpul peeti Kingi Nobeli rahupreemia vääriliseks. 35 aastaselt oli Martin Luther King noorim mees, kes on saanud Nobeli rahupreemia. Peale tunnustamist, teatas ta, et annab auhinna raha, 54 123 dollarit üle inimõiguste liikumise edendamise fondi.
1965.aastal võitles King valimisõiguse seaduse eest. Viimane lubas föderaalvalitsusel määrata esindajad, registreerimaks hääletajaid paikades, kus kohalikud ametnikud takistasid mustanahalisi valimast. Aasta pärast seaduse vastuvõtmist registreeriti Lõunas 400 000 mustanahalist valijat; aastaks 1968 jõudis see arv miljonini ja üleriigiliselt kasvas mustade valitud ametnike arv osaliselt. Lõpuks võttis Kongress vastu seaduse, mis keelustas rassilise diskrimineerimise elamispinna saamisel.
Martin Luther King oli oma tegevusega jõudnud koguda endale väga palju vaenlasi. Tema kõige mõjukamaks vastaseks oli Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Edgar Hoover , kes nimetas Kingi kommunistiks, amoraalseks inimeseks ning „kõige paadunumaks valetajaks kogu riigis“. FBI kuulas pealt Kingi telefoni, kogus materjali ja tegi mahuka ettekande tema isikliku ja ühiskondliku elu kohta.
1967.aastal esines King avalikult Vietnami sõja vastase sõnavõtuga. Ta pöördus üleskutsega suure sõjavastase miitingu poole Washingtonis, temast sai organisatsiooni „Vaimulikud ja profaanid, keda teevad ärevaks sündmused Vietnamis“ kaasesimees.
28.märtsil 1968 juhtis King Tennessee osariigi Memphise ärilinnaosas aset leidnud protestimarssi, millest võttis osa 6000 inimest eesmärgiga toetada streikivaid töölisi. Kõnes, mille ta pidas mõni päev hiljem ehk päev enne hukkumist Memphises, ta justkui tundis ette oma peatset lõppu.
Memphise kiriku kantslis seistes vastas ta küsimusele, kuidas ta on tervelt viisteist aastat suutnud pidada võitlust, vaatamata vägivallale ja ohule, mis ähvardab mitte ainult teda vaid ka ta perekonda: „Meil on ees rasked päevad. Kuid see pole tähtis. Sest mina käisin mäe tipus…. Ma vaatasin ettepoole ja nägin tõotatud maad. Võib-olla ei ole mind seal koos teiega, aga ma tahan, et te juba praegu teaksite- meie kõik, kogu meie rahvas näeb seda maad. Ja seepärast olen ma täna õnnelik. Ma ei muretse millegi pärast. Ma ei karda kedagi. Minu silmad nägid Issanda tulevast au ja kuulsust .“
Järgmisel päeval pärast seda esinemist, 4. aprillil 1968 sai King snaiprikuulist haavata , kui ta seisis parajasti Memphise motelli teise korruse rõdul, kus ta pidi protestima kaastundeks prügitöötajate streigile linnas. Haavatasaamise tagajärjel suri King haiglas ja ta maeti Atlantasse.
Palju aastaid hiljem teha Ameerika kohus kindlaks, et Martin Luther King ei hukkunud üksiküritaja käe läbi, nagu varem oli arvatud, vaid vandenõu tagajärjel, kuhu olid segatud nii äriringkonnad kui ka maffia .

Tsitaate Martin Luther Kingilt:

• Oleme õppinud lendama nagu linnud, sukelduma nagu kalad ; ometi oleme kaotanud oskuse vendadega koos elada.
  
• Olen vaba, olen vaba, tänan sind, Kõikvõimas Jumal, et ma lõpuks olen vaba. (Ühest tema kõnest valitud sõnad tema hauakirjal)
  
• Kusagil valitsev ebaõiglus ähvardab kõikjal õiglust. (Kiri)
  
• Neeger nägi, et vägivallavaba tegevus oli võimalus muutumisprotsessi täiendada, mitte asendada . See oli võimalus vabastada end passiivsusest, relvastumata kättemaksuhimust lähtuva jõuga. („Why We Can´t Wait “, 1964)
  
• Unistan päevast, mil Georgia punastel mägedel istuvad endiste orjade pojad ja endiste orjapidajate pojad vennalikult ühe laua ümber. (Kõne, 1933)
  

Kokkuvõte

Martin Luther King` võib pidada üheks suureks eeskujuks maailma ajaloos, kuna tegu on mehega, kes tõi olulisi pöördeid mustanahaliste ajaloos Ameerikas. Tal oli hea esinemistaktiga kui ka seosed maailma kultuuridest ja religioonidest. Üheks oluliseks iseloomulikuks jooneks, mis tema kõned nii lummavaks tegid, oli minuarvates see, et ta kuulus kogudusse. Sealt omandas ta hea põhja oma kõnede pidamiseks, nagu näiteks siirus . Tema kõnesid võibki pidada ühtedeks tähtsamateks mõjutamisviisideks, kuna selgesti oli referaadis näha, et ta oli reisinud palju, selleks et inimesi uskuma panna.
Minu arvates, ei oleks saanud olla parem mees kui tema, keda panna sellist liikumist juhtima. Tema väljanägevus peegeldab automaatselt tagasi headust, teadmisi, õiglust ja vabadust.
Hea oli lugeda , et teda ka tunnustati nii Nobeli rahupreemiaga kui ka mitme aumärgiga. Sellist inimest mitte premeerida, oleks patt. Kui mul oleks võimalus, tahaksin temaga kõige enam kohtuda, kui suurtest ajaloo figuuridest. Nagu ta oma kõnes ütleski, et see päev läheb ajalukku.

Kasutatud allikad

„Kohtutav ilu”, Peter Watson , Kirjastus Varrak, Tallinn, 2004
http://nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1964/king-bio.html
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/martin_luther_king_jr
„21 maailmakuulsat mässajat“ , Gerda Kroom , Odamees OÜ, 2006
„Lühike Ameerika ajalugu“ , Ameerika Ühendriikide informatsiooniagentuur
9