Alfred Bernhard Nobel (0)

1 Hindamata

Lõik failist

1833-1896
10.klass
11.09.2007
Tallinn 2007

Alfred Bernhard Nobel

Alfred Bernhard Nobel, üks maailma tuntumais rootsi nimesid, sündis
21. oktoobril 1833 Stockholmis. Tema insenerist ja leiutajast isa Immanuel Nobel sai jõukaks Venemaal, kus ta tootis maa- ja meremiine
sõjaväele. Noorena kolis Nobel Venemaale. Ta isa oli abielus
Carolinega ja neil oli kaheksa last. Et tõrjuda Alfredi huvi
luuletajaks saamise vastu, saatis isa ta Pariisi end täiendama
keemias, mille vastu noormees samuti suurt huvi tundis. Enne
Rootsisse naasamist 1859 . aastal, töötas ta veel mõnda aega USA-s.
Nobeli nime sai suguvõsa Nöbellövis sündinud esivanemalt, kes
esimesena lõpetas ülikooli, aga Alfred ei õppinud üheski
kõrgkoolis ning ei saanud ühtegi teaduskraadi. Tänu headele koduõpetajatele oskas 17aastane Alfred peale rootsi hästi ka vene,
prantsuse, saksa ja inglise keelt.
Alfredi vend Robert Hjalmar sai naftatöösturiks Bakuus, vend Ludvig Immanuel aga relvatöösturiks Peterburis. Relvaäri, õieti
laskemoonatööstus, köitis ka Alfredit. 1847. aastal itaallase
Ascanio Sobrero avastatud nitroglütseriiniga sooritas ta esimese
plahvatuse 1862 . aastal. See osutus kontrollimatuks, kuid 1863.
aastal leiutas Nobel detonaatori ning asus Stockholmi- lähedases

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Allig8or Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

https://www.britannica.com/eb/article-9056007/Alfred-Bernhard-Nobel

Sarnased õppematerjalid

pptx

Alfred Bernhard Nobel

oktoobril 1833 Stockholmis perekonda, kus isa Immanuel oli ettevõtja ja ema Andriette koduperenaine. · Isa tegeles ehitustöödega ning tal oli ridamisi mitmeid ebaõnnestumisi, mille tulemuseks oli pankrot Alfredi sünniaastal. · Alfredil oli kolm venda : Ludvig, Robert ja Emil. · Alfredi isa kutsuti ta leiutatud maamiini tõttu Venemaale tööle . · Tänu isa kõrgele palgale hakkasid ka lapsed haridust saama. Pereäri Peterburis · Aastal 1838 kolis Immanuel Nobel Turust Peterburi. · Immanuelil õnnestus Peterburis veenda Venemaa sõjaametnike ja ta sai suure preemia ja kutsus 1842 ka oma pere Peterburgi. · Immanueli lõhkeaineäri õitses ja ta ostis perele maja ja palkas lastele eraõpetajad. · Immanuel ostis ka oma äripartneri osa välja, laiendas tegevust ja kolis äri uude kohta. · Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques, Nobel & Fils. Alfredi õpingud · Alfredile palgati eraõpetaja, kes õpetas

Keemia ajalugu

odt

Alfred Nobel

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest ma arvasin, et see tegelane on huvitav. Olin temast ka varem kuulnud ja loodsin, et siit saab väga palju uut infot ja huvitavat infot. Leiutajate kohta on alati võimalik midagi uut teada saada, mida enne ei teadnud. 3 Varane eluiga Alfred Bernhard Nobel sündis 21. oktoober 1833 Immanuel Nobeli ja Andriette Ahlsell Nobeli kolmanda pojana perre. 21.oktoobril 1833 koos oma perega Saint Perterburgi. Alfred õppis keemiat professor Nikolay Nikolaevich Zininini käe all. 18-aastaselt kolis ta Inglismaale, et seal keemiat õppida. Ta õppis seda kokku neli aastat ja töötas vähest aega John Ericssoni käsutuses. Pilt 1 Alfred Nobel 4 Leiutised

Keemia

docx

ALFRED BERNHARD NOBEL

ALFRED BERNHARD NOBEL Alfred Bernhard Nobel on tuntud kui rootsi keemik ja tööstur. Alfred Bernhard Nobel sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis ning ta suri 10.detsembril 1896 San Remo's, kui ta oli 63- aastane. Surma põhjuseks oli ajurabandus. Tema suurimaks saavutuseks peetakse dünamiidi leiutamist 1866 aastal. Nobelil rajas ettevõtteid üle kogu Euroopa. Lisaks oma kodumaale Rootsile oli Nobel tegev ka Prantsusmaal, USA-s, Itaalias, Sveitsis, Suurbritannias ja Saksamaal. Surres oli Nobel üks maailma rikkamaid inimesi. Oma rahast andis ta 32000000 Rootsi krooni sihtasutusele, mille ülesanne oli iga aasta anda ühele inimesele rahaline auhind, kes on aasta vältel oma alal kõige suurema avastuse teinud või kõige suurema panuse andnud. Viis valdkonda, milles antakse auhinnad on: füüsika, keemia, füsioloogia või meditsiin, kirjandus ning rahu. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et

Ajalugu