Alfred Bernhard Nobel (0)

1833-1896
10.klass
11.09.2007
Tallinn 2007

Alfred Bernhard Nobel

Alfred Bernhard Nobel, üks maailma tuntumais rootsi nimesid, sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis. Tema insenerist ja leiutajast isa Immanuel Nobel sai jõukaks Venemaal, kus ta tootis maa- ja meremiine sõjaväele. Noorena kolis Nobel Venemaale. Ta isa oli abielus Carolinega ja neil oli kaheksa last. Et tõrjuda Alfredi huvi luuletajaks saamise vastu, saatis isa ta Pariisi end täiendama keemias, mille vastu noormees samuti suurt huvi tundis. Enne Rootsisse naasamist 1859 . aastal, töötas ta veel mõnda aega USA-s. Nobeli nime sai suguvõsa Nöbellövis sündinud esivanemalt, kes esimesena lõpetas ülikooli, aga Alfred ei õppinud üheski kõrgkoolis ning ei saanud ühtegi teaduskraadi. Tänu headele koduõpetajatele oskas 17aastane Alfred peale rootsi hästi ka vene, prantsuse, saksa ja inglise keelt.
Alfredi vend Robert Hjalmar sai naftatöösturiks Bakuus, vend Ludvig Immanuel aga relvatöösturiks Peterburis. Relvaäri, õieti laskemoonatööstus, köitis ka Alfredit. 1847. aastal itaallase Ascanio Sobrero avastatud nitroglütseriiniga sooritas ta esimese plahvatuse 1862 . aastal. See osutus kontrollimatuks, kuid 1863. aastal leiutas Nobel detonaatori ning asus Stockholmi- lähedases Heleneborgis paiknevas tehases tootma nitroglütseriini. 1864. aastal lendas tehas õhku. Plahvatuses suri Nobeli noorim vend Emil ja neil teist töölist. Kuid Nobelit ei mäletata mõrtsuka või vennatapjana. 1867. aastaks oli Alfred Nobelil käes dünamiidi tootmise saladus . Sellele lõhkeainele järgnes veel muidki, muu hulgas pauk_elatiin, ballistiit ehk suitsuta püssirohi ja nitroglütseriinipulber. . Vallates paljusid keeli, ei söandanud ta end kodus tunda õieti üheski neist. Nii suri ta 10. detsembril 1896. aastal oma Mio Nido villas San Remos vaid 63-aastase, ent haige ja murtud mehena .
Nobel ei jätnud endast päranduseks ülesvõtteid, kuna keeldus fotograafidele poseerimast. Küll aga testamendi, mis vapustas ta suguvõsa, solvas Rootsi riiki ja lõbustas maailma. Ta rajas endale ausamba oma preemiaga, mis toetab elavaid. Tema arvates oli võimatu vältida sõdu, aga pärast seda kui tema võluv sekretär ta juurest lahkus, hakkas Nobel tasapisi kalduma ka rahutegevuse rahastamise poole.   Leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna. Iga aasta lõpul määratakse viis preemiat neile, kes “inimkonnale on teeninud suurimat tulu”. Füüsika-, keemia-, meditsiini-füsioloogia-, kirjandus- ja rahupreemiale lisandus 1969. aastal ka majanduspreemia, mis antakse välja Alfred Nobeli mälestuseks. Kõige esimene audasustamine toimus 1901. aastal 15. Nobeli surma aastapäeval.
Nobeli järgi nimetati ka keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma radioaktiivne element nobeeliumiks ehk No.
Kasutatud kirjandus:
http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=3433&old_num=732
http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n1l4.html
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/10/01/kultuur.ht m
http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/FWWnobel.ht m
http://www.britannica.com/eb/article-9056007/Alfred-Bernhard-Nobel
Eesti Entsüklopeedia