Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab
Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu algusest ja kirjeldab, kuidas Kristiina pidi olema politseis pärast nukuvargust. Katrin Reimus
,,Haldjatants" Katrin Reimus See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured,
lõppu. Enne raamatu lõppu läheb Liis oma klassikaaslase sünnipäevale, mis toimub maakohas. Kuid asjad lähevad seal inetuks. Alguses on seal tavaline lärmakas noorte seltskond, kes alkoholijoobes. Kuid kui saabuvad ühe klassikaaslase sõbrad, siis tekib seal pantvangisituatsioon, kus enamus sünnipäevalisi on majas kinni kolme jõhkardi pärast, kes soovisid Stenilt (Sethi klassivend ja tema kiusaja) narkoraha kätte saada. Sten viiakse autoga kaasa, aga kaks teist kutti jäävad maamajasse valvama noori. Liisil õnnestub telefon saada ja ta kutsub abi. Nimelt Sethi olukorda klaarima. Ta hiilib suvemajale lähedale ja saab ühe vaenlastest kätte, kuid peagi selgub, et tal tuleb neid veel juurde ja nii läkski, kuid Seth saab veel paar poissi kinni siduda, kui üks kriminaalidest võtab Liisil noaga kõri alt kinni
peole. J vihastab ja tormab välja. -11.Õnneks on Marileenuga järgmisel päeval koolis sellest telefonikõnest rääkides lihtsam kui ta arvas- tüdrukul on suurem huumori ja rõvedusetaluvus kui tema välimusest võis oodata. Peep, kes on lühike ja naljakas posiss saadab J-le tunni ajal kirja kus käsib J- l tuua aastaraamatu jaoks pilt ja kelleltki klassis küsida enda iseloomustus. -10.J juurde peaole ei tulegi kedagi rohkem kui Reelika paari sõbranna ja sõbraga. Reelika teab , et Liisa on helistanud teistele ja käskinud neil mitte tulla- miks?- Reelika ei tea ja, et Kristiina keda J tead eelmisest koolist on ka tema kohta mingeid jutte rääkinud- et uus poiss on tropp ja Marileenule oli J ka migdagi roppu öelnud. J muutub ärevaks, sest üks jama teise otsa. Tulevad veel Eeva ja Raimo. Pidu saab vaikne, Reelika jääb ühe sõbrannaga ööseks ja hommikune pannkoogitegu on vahva. -9
ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed.“ Nii hakkaski Mart Anule sünnipäevaks nukku tegema. Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972
ise aru saama - Puškini sünnipäeval pidas Slopašev õpilastele kõnet sellest luuletajast, oli ise oma kõnest väga liigutatud - poisid hakkasid jalgadega laua all trampima ja lärmama, mis pani õpetaja nutma, see omakorda ehmatas poisid nii ära, et need vait jäid, uuris õpilastelt miks nad talle nii teevad, küsimus suunati Indrekule, kes oli vanim, vastuseks sai ta selle, et õpetaja Slopašev on sagedasti purjus, õpetaja lubas end parandada - Maurus kuulis tänavale välja poiste lärmamist, nõudis neilt pärast aru toimunu kohta - hiljem kahevahel tunnistas Indrek Maurusele, et tõesti ütles õpetajale nii, et ta on sagedasti purjus. Maurus kiitis poissi, sest teda Slopašev ei kuulanud selle koha pealt, lootis et poisid suutsid õpetajat mõjutada * - Indrek mõtles, mida suvel teha, kas minna kirjutaja juurde või jääda siia Ollinoga koduhoidjaks
Alles siis märkab, et Mari on küps ja ahvatlev suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata naine. Tõnu tunnistab mõisnikule, et teda vaevab armukadedus. Ka sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Mari tunneb tõmmet noore sepa Juhani poole. Linnast tulles külmub Isa Goriotil polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma minema kui argpüksi. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib jätab oma saksast armukese
kehtestada ja valis kergema tee, loobudes koolis käimisest. "Kuidas elad, Ann?" (A.Vallik) peategelane Ann oli alati olnud hea õpilane ning seda tänu emale, kes tema tegemistel ja õppimisel pidevalt silma peal hoidis. Ann sai aru õppimise tähtsusest, kuid vihastas vahel oma ema peale, kes ei teinud mingeid järeleandmisi ning oli ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A
Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Pro
lollitasid. Nad jõudsid õpetajat 2 korda lollitada kuni õpetaja aru sai ja Lible poole tormas, kuid Lible puges laua alla peitu ja klassis poisid paugutasid ja lärmasid, mis levis järjest ka teistesse klassidesse. Kui härra Slopasev oli alla andnud Lible tagaajamise, siis läks ta ette kateedrile ja hakkas nutma. Ta küsi klassilt, et miks nad nii teevad, kui aga keegi ei vastanud, siis pöördus ta Indreku poole sama küsimusega ja ta vastas, et õpetaja on sagedasti purjus. See vastus tuli ootamatult kõigile, ja õpetaja tunnistas oma viga. Peale seda suurt lärmi saabus klassi Direktor, kes küsis, et mis siin toimub. Kuid õpilased kaitsesid õpetajat öeldes, et nad ainult naersid Puskini surma üle. Direktori lahkudes lahkus ka õpetaja. Pärast küsis Direktor Indrekukäest nelja silma all, et kas ta tõesti ütles õpetajale, et ta on purjus. Ja direktor kiitis teda selle eest, et keegi pidi seda talle ütlema.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sot
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Oma rammu poolest on ta ümbruskonna meestest tugevam. Andrest iseloomustab sõna "töökus", sest ta rabab talus tööd teha, vahel isegi söögipausi pidamata. Üldiselt on ta rahulik, aga kui toimetatakse või räägitakse tema selja taga, ärritub mees väga. 3) Probleemid · Kas vägivald on ainus tülide lahendaja? · Kas mujal on parem kui seal, kus me hetkel elame? · Alkoholi liigtarbimine. Julgus tuleb alkoholiga: kui purjus pole, ei julge leppima/tüli norima vms minna. · Haridus pole hinnas. 4) Tsitaadid · "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." 5) Kavapunktid 1. Vastabiellunud Andres ja Krõõt sõidavad oma uude koju. 2. Andrese ja Pearu esimene tüli. Andresest saab küla tugevaim mees. 3. Mari ja Jussi armumängud viivad abielu, sauna kolimise ja 2 lapseni. 4. Tüli ühiskraavi ehitatud tammi pärast. Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt
Oma rammu poolest on ta ümbruskonna meestest tugevam. Andrest iseloomustab sõna "töökus", sest ta rabab talus tööd teha, vahel isegi söögipausi pidamata. Üldiselt on ta rahulik, aga kui toimetatakse või räägitakse tema selja taga, ärritub mees väga. 3) Probleemid Kas vägivald on ainus tülide lahendaja? Kas mujal on parem kui seal, kus me hetkel elame? Alkoholi liigtarbimine. Julgus tuleb alkoholiga: kui purjus pole, ei julge leppima/tüli norima vms minna. Haridus pole hinnas. 4) Tsitaadid "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." 5) Kavapunktid 1. Vastabiellunud Andres ja Krõõt sõidavad oma uude koju. 2. Andrese ja Pearu esimene tüli. Andresest saab küla tugevaim mees. 3. Mari ja Jussi armumängud viivad abielu, sauna kolimise ja 2 lapseni. 4. Tüli ühiskraavi ehitatud tammi pärast. Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt.
tahame. Monumentaalne karakter monumentaalsus kaotab inimlikud mõõtmed ja läheb müüdiliseks, monumentaalseks. Inimlik pool hakkab kaduma. Läheb ja keerab sood ja kraavid pahupidi. Töö monomaaniline türann jäägitult tööle põhendumine, inimesi ei pane tähele vaid töö. Arvab et sellest võib kasulõigata mingi põlvkond, aga inimesed rohkem kannatasid sellepärast. Peaaru juures saaks kasutada ka väiteid: oli despoot kui oli purjus monumentaalne kõik mis teeb on õige. Kadeduse uss. Ärapanemine. Ideaaliks oli kogu vargamäe endale saamine, aga ei kasutanu positiivseid vahendeid. Saamine saamise nimel. Elujõulisuse sümbol majapidamine korras, rikas mees. Küüned peavad ikka oma poole olema. 5. Pearu plussid ja miinused Hea: Abivalmis ehitas Krõõda matusteks tee. Pani tähele, mis toimus, kui Krõõt oli suremas, saatis oma naise maad kuulama. Lahke, tegi kõrtsis välja
Nagu kirjanik on hiljem väitnud, pani ta juba neis kirjades laagrilood kirjanduslikku vormi. Et Kaugver oli saanud kõigest viis aastat, oli ta 1949. aasta lõpus Tallinnas tagasi ja helistas 16. detsembril Gonsiori tänava "kindralite maja" ühiskorteri uksekella. Sellest helinast sai alguse kirjaniku abielu oma noorusarmastuse Sigridiga. Ain Kaalep on seoses Kaugveriga 50ndate algust meenutades väitnud, et lootus Nõukogude võimu lõpule polnud sugugi kadunud. "Rahvas ootas tõepoolest Kolmandat maailmasõda, kujutledes selle mõeldavat käiku umbes nagu 1941. aastat: lääneriikide väed meid vabastamas, vahest Moskvale sooritatud eduka aatomirünnaku järel." AIN KAALEPI MÄLETAMIST MÖÖDA oli Kaugver lausa kergemeelselt optimistlik. 1951. aastal olid nad kahekesi Vabaduse puiesteel jalutades kohanud Kaalepi tuttavat kommunistlikku noort Endel Nirki ja
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
surnud ja jätnud Nadezdale Mihhailovskoje mõisa. Pärast seda, kui ema oli läinud Mihhailovskoje mõisasse tundis Aleksandr, et elu oli äkki täielik. Poisi liigutused muutusid vabadeks ja kiireteks. Ta mängis poistega palli ja tabas märki. Päevad veetis ta teenijatüdrukute toas. Tüdrukud harjusid temaga ja laulsid pikki, venivaid laule, Aleksandrile need meeldisid. Nadezda tuli koju tagasi ning avastas, et kokk Nikolaska oli põgenenud Sergei pärast ja majas polnud sugugi raha. Nadezda istus koos Sergeiga kahekesi laua taga ja peksis puruks lauanõusid. Lapsed olid peitu pugenud ja teenijarahvast polnud justkui ollagi. Äkki läks Sergei raevu ja tõusis üles ning teatas, et ta läheb sõtta, lahinguväljale. Sergei lahkus ja Nadezda tormas tüdrukute tuppa, kust ta leidis Aleksandri nurgast. Naine lausa kandis poisi toast välja ja peksis last kaua, kuni ära väsis. Arina istus kaua pimedas teenijatetoas, kobas kirstus ja leidis pudeli, mille ta ära jõi.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Nukk teab, et ta on nukk, kuid kõneleb sageli endast kui lapsest, tuletades eeskätt meelde just lapse õigusi, mitte kohustusi. Ta ei taha kooli minna, vaid liblikaid taga ajada ja puu otsa ronida („Pinocchio seiklused”, lk 22). Collodi kõneleb nuku abil lastele põhjuse ja tagajärje seosest. Mitu korda satub nukk mõtlematuse tõttu taas ja taas halba olukorda, kuigi õnnelik lahendus oli just käeulatuse kaugusel. Pinocchio uurib Haldjalt, miks ta sugugi ei kasva. „Sa ei saagi kasvada. [---] Sest nukud ei kasva mitte kunagi. Nad sünnivad nukkudena, elavad nukkudena ja surevad nukkudena.” „Oh! Ma olen tüdinud kogu aeg nukk olemast. [---] Oleks juba aeg, et minust saaks inimene nagu kõik teised.” (Lk 115–116.) Haldjas annab talle konkreetse tähtaja, millal see rõõmustav sündmus peaks toimuma. „Paraku tuleb nukkude elus alati ette mõni „kuid”, mis kõik ära rikub” (lk 139)
poodidest kätte saada, siis loomulikult tegutsesid tänaval, mõnikord tuli jõudu kasutada, selle eest on nüüd mingi mobiili pärast veel röövimine kirjas. Kontakt vanematega on säilinud. Nad kirjutavad, käivad vaatamas. Kui ta on käinud kodukandis kohtutes siis on nad alati arestimajas teda vaatamas käinud. Seda ei taheta küll eriti lubada, aga isa kuidagi ikka saab. Püüab kirjeldada seda, mida narkootikumid talle pakkusid: "Kõigepealt muidugi seda tunnet, et ma pole mitte sugugi teistest kehvem, et ei pelga ma midagi. Huvitav oli, et mida see ,,kaif", millest kõik rääkisid, endast õige kujutab." Sellega pidada olema nii, et kui neid mõned korrad proovinud oled, siis nagu üldse ei saa ilma olla. Ärkad, tormad välja, kust hankida raha, et uut doosi saada. Hangid, muretsed, kaifid koos sõpradega, toibud, hangid - ikka nagu orav rattas. Tema sõnul sellelt rattalt vabast tahtest maha ei astuta ja ega polegi eriti kuhugi astuda. "Kutsekooli keevitamist õppima või
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid. Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole. Ka ei ole riikliku õigusabi toetust. Küll on aga teil võimalus abi ja toetust otsida. Küll aga saab iga juhtumi kohta materjali koguda, avada võimalus lahenduste otsimisel: · väimees peksis äia... · purjus isa on aastate keskel rünnanud ja türanniseerinud perekonda... · võõrasisa hüpitab kasulast põlve peal... Kõik need juhtumid, kus ühiskonnal on regulatsioonid ja võimalused asjaga tegelemiseks, pea avaldajal olema aeg küps, asja avamiseks, vaatlemiseks, arvamuste kogumiseks, juriidilisehinnangu taotlemiseks. ... Meie roll oleks olemas olla nende jaoks, kes meieni neis asjus jõuavad ja siis vaikselt ''kikivarvukil'', avada erinevate võimaluste uksi.
maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab
kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud...") ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib teda kirjutama romaani ei oska ta kusagilt alustada, kuna tal puudub kirja kunsti anne ja ametilt on ta hoopiski insener. Olles nii suures hädas kutsub ta appi oma vana klassivenna Piibelehe, kes elab suhteliselt viletsat elu ning on huvitatud oma elujärje parandamisest, samuti on Piibeleht loome vallas väga tubli ning temalt on ilmunud nii mõnedki raamatud. Sander teeb talle ettepaneku, et see kirjutaks raamatu ära tema eest ( Sander: ,, Iseasi oleks, Piibeleht, kui sina mind aitaksid"), muidugi kopsaka summa eest ( Sander: ,, Ma maksan sulle kahe-, - ütleme kolme-, - minu pärast neljakordse honorari! - ja kui sul veel muid soove on, mille täitmine minu võimise piirides minu käsi: ma täidan nad!"). Ja nii saabki, raamatu ilmudes saab see parimaid arvustusi ning võidab koguni
kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai. Rosencrantzi ja Guildensterniga oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes sugugi mitte kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Kõhkleja või teoinimene Arvan, et Hamlet oli pigem teoinimene. Ta maksis oma isa surma eest kätte nagu ta oli lubanud
hirm, et äkki leib teeb nende kõhus midagi ja kõik läksid oma koju - kodus oli ema küpsetanud ohtralt head kitseliha ja tahtis nüüd, et poeg seda õgiks, kuid Leemet ei suutnud hirmust kõhus oleva leiva tõttu, lõpuks tunnistas ta ausalt emale, et sõi seda, ema oli solvunud ja hakkas nutma, selgus, et ka Salme oli seda kunagi proovinud, ema arvas, et lastele ei meeldi tema road, kuid mõlemad eitasid, kiitsid ema liha ja laitsid leiva maitset, ema rahunes - Salme sõbranna Linda kolis oma perega linna, taaskord oli metsas 1 pere vähem - Leemeti kõht seedis lõpuks leiva ära ja ta tundis suurt rõõmu ja kergendust, võsas oma häda tehes kohtas ta Meemet, päris sõrmuse kohta, et miks Meeme talle selle andnud oli ja kas ka sellega midagi teha saab, Meeme seletas vaid, et see on iluasi ja temal endal polnud sellega miskit peale hakata, Leemet läks tagasi tuppa ja hakkas isuga ema kitseliha sööma 12.
Sellepärast hakkaski mul oma habemest kahju. Mõni ütleb: habe kasvab uuesti. Aga mis siis, kui ei kasva? On ju ometi võimalik, et korraga enam ei kasva või, kui kasvab, siis mitte enam niisuke. Aga naistele meeldib just niisuke, nagu minu oma. Siiski, võib olla, kui ma naistest kord ära tüdinen -- sest kõigest saab viimaks villand -- jah, võib olla siis saan selle hullu tükiga toime, et tõmban oma habeme maha ja lähen vana Mauruse juurde, sest see kool meeldib mulle. Tubli kool, küll näete, minge aga sinna. Sinna tulevad kõigi maade ja rahvaste logardid kokku, tõsi jutt! ja vana Maurus teeb kõigist mehed. Kui tarvis, annab kere peale, sest vana urvaplaastri vastu ei saa ükski rohi. Oli minu vennal poeg -- poiss kui jõmmikas, aga viimane vemmal. Pani linna kooli -- aasta pärast visati välja! Pani teise kooli -- poole aasta pärast välja! Tahtis panna kolmandasse -- ei võetud enam vastu. Tuleb va vennas minu juurde, kurdab ja ütleb: mis nüüd
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
