Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlusportaalid, internet, ingli, tähega, inglis, tausta, kirjutatakse, kül, komme, algustäht, taustad, rate, suhtluses, kirjavahemärgid, mossis, teistega, lühikese, märke, kirjavahemärk, planeerimine, infotehnoloogia, lauseehitus, alane, kuule, sorry, nunnu, armastan, rõõmus, musi, varieerub, taustast, omavahelistest, kasuk, puutu, suulineolemust; – hindav ja kritiseeriv, kui töö eesmärk on analüüsida teemaks oleva nähtuse väärtust ja kvaliteeti; – võrdlev ja vastandav, kui töö eesmärk on kõrvutada nähtusi või probleeme ning tuuakse välja nende sarnasusi ja erinevusi; – suhetele ja seostele keskenduv, kui teemaks olev nähtus moodustab osa tervikust ning töös tuuakse välja seosed terviku, tausta või teiste nähtustega; – suhtumist väljendav, kui väljendatakse oma suhtumist mingi nähtuse kohta. (Kasik 2007: 66) Tarbetekstis on otstarbekas kasutada ka info järjestusviise, mis toetaksid kogu teksti loogilisust ja terviklikkust. Info järjestamisel on mitmeid viise: – ajaline ehk kronoloogiline järjestus (enne-nüüd-tulevikus); – ruumiline (kohast lähtuv) liigendus (meil-mujal, lähedal-kaugel, esiplaanil- tagaplaanil);
Grammatika normeerimine, jõuti kokkuleppele häälikupikkuste märkimises. · Rääkis lõunaeesti keelt, peeti parimaks lõunaeesti keele tundjaks · 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" rahvaluule kogumine. · 1886 doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis 1864 ,,Lühike õpetus õigesti kirjutamisest parandatud viisi" · Esimene õigekirjutuskäsiraamat · Pikad ja lühikesed häälikud, suur ja väike algustäht, pärisnimede õigekiri. · Tekitas diskussiooni. Grammatika normeerimine: · Esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKS toetus. Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine, genitiiviga liitsõnade tähenduserinebus, sõnavara rikastamine 8. Karl August Hermann (1851-1909) · 1880 doktoriväitekiri Leipzigis · 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline. Huvi idamaiste jeelte vastu. Taotles lektorikraadi muutmist professuuriks
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid suhteliselt püsivaid kog
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvist
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon: vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud Definiitsus: tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element: kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon: (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt: murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia: on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus: tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs: suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt
Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist ei kasuta inimene eesmärgipäraseks suhtluseks üldse, kuigi enamik loomaliike, nende hulgas mitmed imetajadki, saadavad oma signaale just keemilisel teel (nt oma reviiri märgistamiseks). Paljusid keeli nii räägitakse kui kirjutatakse. Läänes kirja tähtsus tohutu. Muidu on kõne kirjaga võrreldes loomulike keelte primaarne olemasolu vorm. Fülogeneetiliselt ehk inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti u saja tuhande aasta vältel. Vanimad kirjasüsteemid tekkisid u 5000 a tagasi. Kõiki keeli on kunagi räägitud. Ontogeneetiliselt ehk inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama.
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarna
tee; instrument; kogeja ja omaja. Määra roll: mul vedas, tal on uus jalgratas, ta peab minema. Sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend. Morfosüntaks morfo=nähtused sõna piires, süntaks=seosed sõnade vahel. Süntaks on sõnade organiseerimise viis, millega antakse edasi tähendusi ja seoseid sõnade vahel lause sees ja mõnikord ka lausete vahel. Süntaksi põhiüksuse on lause e üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga ja fraas. Suulises kõnes on lause süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus. Ühtlasi on lause kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse. Lausest väiksem üksus on osalause, mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustataksegi
Ühendav sidesõna rinnastab kõrvallauseid > koma ei panda: Minu vestluskaaslane oli inimene, kel oli palju rääkida ja kes oli mõndagi saavutanud. Ühendav sidesõna jätkab pealauset > koma: Nii näeb õpetaja, et teooriast on abi, ja otsib sealt edaspidigi tuge. Sidendiga seotud erijuhtumid. Isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad sidendina kokku > koma ei panda. Niipea kui, seni kui, juhul kui, selleks et, siis kui, enne kui kirjutatakse eelneva kõrvallause algul komaga või komata: Juhul(,) kui üks pooltest ei ole otsusega nõus. Selleks(,) et müüa, tuleb pakkuda. Enne(,) kui lõplikult otsustad, loe läbi meie valmislubadused. Ükskõik mis, ükskõik kus tähenduses 'mis tahes', 'kuhu tahes' kuuluvad kokku ning koma ei panda: See on ikka nii, ükskõik mida sa arvad. Kui aga ükskõik väljendab seisundit, siis eraldatakse ta siduvast sõnast komaga: Mul on ükskõik, kuhu ta läheb. Nii et
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
murrete ema. Ahrens koostas süstemaatilise soome suunitlusega eesti keele grammatika. Ahrens kirjutas küll eesti keele kohta, kuid alati saksa keeles. Kui esimeses grammatikas oli ainult hääliku- ja vormiõpetus, siis teises trükis oli ka lauseõpetus. Tema grammatika oli esimene, kus kasutatu rahvasuust kogutud ainest. Ta püüdis tugevalt parandada kirikukeelt. Tema ettepanekuks oli minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Ehk siis pikk vokaal kirjutatakse alati kahe tähega ja lühike ühega. (varem kirjutati kaks konsonanti, et näidata pikka vokaali konsonandi ees, kuid siis jäi arusaamatuks ka konsonant ise on pikk või lühike). Ta pakkus välja 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu (nahk:naha), assimilatsioon (kumb:kumma) ja nõrgenemine (kaup:kauba). Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi va
Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist ei kasuta inimene eesmärgipäraseks suhtluseks üldse, kuigi enamik loomaliike, nende hulgas mitmed imetajadki, saadavad oma signaale just keemilisel teel (nt oma reviiri märgistamiseks). Paljusid keeli nii räägitakse kui kirjutatakse. Läänes kirja tähtsus tohutu. Muidu on kõne kirjaga võrreldes loomulike keelte primaarne olemasolu vorm. Fülogeneetiliselt ehk inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti u saja tuhande aasta vältel. Vanimad kirjasüsteemid tekkisid u 5000 a tagasi. Kõiki keeli on kunagi räägitud. Ontogeneetiliselt ehk inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama.
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang kasutus
...............................13 Lühendid ja nende reeglid..............................................................................................................14 Tuntumad lühendid........................................................................................................................ 15 Tuntumad võõrsõnad..................................................................................................................... 17 ORTOGAAFIA Täheortograafia Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi. Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid. Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. · Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse).
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkee
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, m
possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teemareema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% SVO 42% VSO 9% VOS 3% OVS 1% Muid parameetreid: PREP/POST NG/GN NA/AN Universaalsed tendentsid VO; PREP; NG; NA OV; PSP; GN; AN näiteks: http://wals.info/feature/87 AN Süntaksi põhiüksused LAUSE Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga. Lause on kõige suurem üksus, millega süntaks tekib. Lause väikseim üksus on osaluse ehk klaus, mis koosneb verbist ja selle juurde kuuluvast fraasist. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Moodustaja (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda te
eeldab, et sama keelevarianti kõnelevad inimesed kuuluvad ühte. Keeled peegeldub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) - eesmärk on selgitada keelte sutruktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Uuritakse semantikat, fonoloogiat, morfologiat, süntaksit Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus. Eestikeelsed etnonüümid kirjutatakse väikese algustähega. Enda kohta käibel olev rahvanimetus ehk endanimetus on näiteks lätlastel latviesi, poolakatel polacy ja eestlastel eestlased (varem maarahvas). Maailma keelte arvandmete suhe :6000 -7000 elavat loomulikku keelt (Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996) - Aasia 2165 (32%) Aafrika 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) 4. Keelkond, algkeel, haru; keelepuu
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. Meetodid - D keeleanalüüsi
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumis
Hea näide selle kohta on inglise sõna show, mida on püütud 1) mugandada - sõu - ja 2) asendada omasõnaga - vaadend. Kuna ei sõu ega vaadend ei ole eesti keeles veel mugandunud, kasutatakse siiani edasi inglise keelset sõna show. Selliseid sõnu, nagu on eesti keeles seesama show, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Seda, mis asi on tsitaat, teame kõik, ja laias laastus on tsitaatsõnadki tsitaadid - me võtame nad täht-tähelt üle teisest keelest. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Neid sõnu hääldatakse originaalilähedaselt. Tsitaatsõna on küll näiliselt lihtne lahendus, kuid selleks peab nii ema- kui ka võõrkeel reegleid hästi tundma. 2. LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA VALDKONNAD Ootuspäraselt on rohkesti uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on uuenenud ja teisenenud. Niisugust laenamist on
Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri: Põhireegel: konsonantühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt (nt linlane, usjas, vendade) Erandid: (põhireegel ei kehti) a) kaks tähte võib olla liitsõnade liitumiskhal (nt pannkook, plekkpurk) b) liite ki/-gi ees (nt lillgi, pottki) c) liidete liitumiskohal (nt keskkond, modernne) d) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss) * veaohtlikud!!! (kärbsed kärbes, jalgsi jalg, peatselt, jõudsin jõudma, kuldsed kuld, heitsid heitma, õudne õudse)
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ..............................................
Sõnavara rikastamine, murdeuurimine, nimeuurimine 7. Jakob Hurt. 1839- 1907 Nooruses ÕESile uurimus Põlva murdesõnadest, soovitati Wiedemannile parima lõunaeesti keele tundjana. Esitas keelelisi ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisil" Esimene õigekirjutuskäsiraamat Pikad ja lühikesed häälikud, suur ja väike algustäht, pärisnimede õigekiri. Tekitas diskussiooni. 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum". Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 8. Karl August Hermann. 1851-1909 1880 ,,Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen der estnischen Sprache" - doktoriväitekiri Leipzigis 1889 TÜ eesti keele lektoriks
indiviidina, vaid üldisikuna. Kui on vaja rõhutada mingile arvamusele, kasutatakse ajalehe nime: „Postimees on seisukohal, et …“ Juhtkirjades esitatakse tegevust minevikust olevikku ja olevikust tulevikku. Ajastruktuuri põimub kirjeldamine, kommenteerimine ja tulevikuga seoses õpetatakse, õhutatakse ja kästakse. Eesti ajalehtede juhtkirjad jagatakse eesmärgi järgi 2 rühma: 1) Selgitavad ja tõlgendavad – ajaleht seletab sündmuse või otsuse tausta: miks juhtus ja mida tähendab? Ajaleht ütleb oma arvamuse teema kohta ja põhjendab seda vastavalt faktidele. 2) Poleemilised ja kriitilised – kritiseeritakse toimunud sündmusi ja otsuseid. Ajaleht toob välja, mis neile ei meeldi ja mida oleks pidanud teisiti tegema. Juhtkiri on kriitiline, selles ei esitata varasemat ainest. Seega jääb möönev aines ja positiivne kõrvale, enamasti negatiivne kriitika.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad pa
1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteavet (missugusest valdkon
annaabi.ee 
