Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
häälteenamus, hääletamise, õigusalane, luuakse, nõukogus, millistel, viieteistkümne, tööhõive, kodanikele, lihtsustamine, läbipaistvuse, suurendamine, institutsionaalne, sätestas, keskkonnapoliitika, viisa, turvalisusel, rajanev, schengeni, arvuks, osadel, liikmesriikidel, julgeolekupoliitika, ametikoht, numeratsioon, numbrid, inimõigusedartiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6. Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7
· Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. · Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid = Rooma leping · Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice)
1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika
2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika
2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika
2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika
1957 kirjutati alla Rooma lepingule, millega asutati Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nende kahe institutsiooni lisandumisega moodustus nn Ühisturg koostöö majanduse, põllumajanduse, transporti, rahanduse vallas, lisaks kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vabale liikumisele aluse panemine 1969 kogunesid uued riigid, kes soovisid astuda liitu 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani EUROOPA LIIDU LOOMINE III 1974-1981 tööhõive, elu, töötingimuste ühtlustamise periood ning ühtse kalanduspoliitika väljatöötamine, rahaliidu käivitamine 1979 käivitus Euroopa rahasüsteem, algselt ülekanderaha eküü, mis avaldas majandusele positiivset mõju 1979 toimusid esimesed Euroopa Parlamendi valimised liikmesriikides, algselt valiti rahvuslike parlamentide seast 1981 liitus Kreeka EUROOPA LIIDU LOOMINE IV 1982-1986 ühisturu muutumine Euroopa Ühenduseks
1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitiliste stabiilsuse eesmärgid
Eesti on eesistuja 2018 I poolel Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini Esindab EU huve eraldi, üksikult ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu teeb enamasti otsuseid konsensuslikult, ehkki paljudel juhtudel võiks teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogule söödavad sisendit töögrupid läbi COREPER-i... VALIMISED: Vähemalt 15 riiki peab poolt olema.Kui 4 riiki on vastu,siis jääb ära. Riik võib kasutada vetot tundlikes teemades. Alates 1. novembrist 2014 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena, mille
2. Single European Act kehtestab? (Ühtne Euroopa akt) Euroopa ühtse siseturu loomise põhimõtted 3. Millal ja kus sõlmiti Euroopa Liidu leping? Maastrichtis 07 veebruar 1992 4. Mille sätestab Euroopa Liidu leping? Euroopa Liidu kolmesambalise struktuuri 5. Mis on Schengen? Luksemburgis asuv asula kus sõlmiti viisavabaduse kokkulepe 6. Euroopa ühenduse I laienemine toimub? 1973 7. Mis on Edinburghi kompromiss? Taanile luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks 8. Euroopa Liidu loomise eelnõu koostas? Altiero Spinelli töörühm TEST 3 1. EL määrused: On kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslikud? 2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub (vali kaks õiget) Euroopa Ühenduse asutamislepingud Riikidevaheline koostöö 3. Euroopa Ühenduse asutamislepingud on Pariisi ja Rooma lepingud 4. Euroopa ühenduse õiguse allikad jagunevad: Esmased, teisesed ja acquis communautaire
Rootsi. Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused: · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine · Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse · Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte · Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine · Keskkonnapoliitika tõhustamine 1.6. Nizza leping Leping sõlmiti aastal 2001, jõustus 2003. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia,
Kõik, mis jäid raudsest eesriidest läänepoole. Kahjuks polnud konkurentsi võimeline, jäi arengust maha. Järsku leidis UK 60ndatel aastatel, et võiksid ka liituda. Kui hakkas majanduslikult maha jääma, siis arvatigi, et vaja liituda. Õnnestus aastatel 73. Charles de Gaulle oli võimult lahkunud. · 1966 Luxembourgi kompromiss: EL aastatel oli palju muresid iseka Prantsusmaaga. Seotud sellega, et Prmaa hakkas protesteerima kvalifitseeritud hääletamise vastu. Charles de Gaulle oli endiselt võimul.Selleks, et lepitada Prmaad sõlmiti selline kompromiss. Andis liitumisriikidele vetoõigusi. Kui puudutab rahvuslikke huve, siis on õigus. · 1968 Tollibarjäärid kolmandatele riikidele · 1970 Euroopa Ühenduste tuluallikad · 1973 Ühendatud Kuningriigi, Taani ja Iirimaa ühinemine EÜ- tähelepanurikas aasta, kuuele riigile lisandus kolm. Veel tahtis liituda Norra, kuid siiamaani pole.
Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. • Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on
juba saavutatud integratsiooni taset ning selle jätkumist, pidi EL ka oma institutsioonilist korraldust kohandama. Amsterdami lepingu protokollis institutsioonide kohta sätestati selliste kohanduste üldjooned ja kord. Nice'i lepingus (*1.1.4.) (alla kirjutatud 26. veebruaril 2001 ning jõustunud 1. veebruaril 2003), selle protokollis laienemise kohta ja deklaratsioonides sätestati Euroopa Parlamendi kohtade arvu ja jaotuse määramise põhimõtted ja meetodid, häälte arv nõukogus ning komisjoni kvalifitseeritud häälteenamuse künnis ja komisjoni koosseis. Ühtlasi määrati ka, et Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalne arv on 27 liikmesriigi puhul 732 (eeldades juba Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist 5. laienemise osana), kusjuures liikmete arvu suurendatakse järk-järgult vastavalt kandidaatriikide tegelikule ühinemiskuupäevale. Bulgaaria ja Rumeenia puhul põhines nende kahe riigi ühinemisleping (aprill 2005) juba 1. novembril 2006. aastal
c. Luksemburgis asuv asula, kus sõlmiti viisavabaduse kokkulepe Õige d. Tuntud teadlane Väär Question 6 Punktid: 0/1 Millal ja kus sõlmiti Euroopa Liidu leping? Vali üks vastus. a. Amsterdamis 2 oktoobril 1997 Väär b. Nice'is 26 veebruar 2001 Väär c. Roomas 25 märtsil 1957 Väär d. Maastrichtis 07 veebruaril 1992 Õige Question 7 Punktid: 1/1 Mis on Edinburghi kompromiss? Vali üks vastus. a. Taanile luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks Õige b. Saksamaale luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks Väär c. Prantsusmaale luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks Väär d. Iirimaale luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks Väär Question 8 Punktid: 1/1 Single European Act kehtestab?(Ühtne Euroopa Akt) Vali üks vastus. a. Ühtsed keelenõuded Euroopas Väär b. Ülemineku ühisrahale Väär
Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika. 1992 Maastrichti leping-justiits ja siseasjad Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid, sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud
Euroopa Liidu liikmesriikide (valitsuste) esindaja 10 erinevat koosseisu: o Üldasjad- GAC, osalevad välisministrid, Euroopa Ülemkogu ette- ja o järelvalmistamine! o Välisasjad FAC, osalevad välisministrid, välissuhtlus, väliskaubandussuhted, humanitaarabiotsused o Majandus- ja rahandusküsimused (EcoFin) rahandus või majandusministrid o Justiits- ja siseküsimused (JHI) justiits-, siseminister o Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused sotsiaalminister o Konkurentsivõime majandus- ja kom minister o Transport, telekommunikatsioon ja energeetika majandus ja kom minister o Põllumajandus ja kalandus põllumajandusmin, keskkonnamin o Keskkond - keskkonnaminister o Haridus, noored ja kultuur haridus- ja teadusminister o COREPER I o COREPER II
väiksema rahvaarvuga riikide kasuks. Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik 29 häält; Hispaania ja Poola 27; Rumeenia 14; Madalmaad 13; Belgia, Tsehhi Vabariik, Kreeka, Ungari ja Portugal 12; Austria, Bulgaaria ja Rootsi 10; Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia ja Soome 7; Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia 4 ja Malta 3. KOKKU 345 häält Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest tehakse EL Nõukogus enamasti otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Vaid kõige olulisemates valdkondades kus liikmesriigid ei soovi oma vetoõigusest loobuda kasutatakse ühehäälsust. Nõukogu hääletusel kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust. Kvalifitseeritud häälteenamus on saavutatud, kui 8 otsuse poolt on enamus 27 liikmesriigist või hääletamisel osales vähemalt 255 häält võimalikust 345st
läbipaistvus, järjest rohkem demokraati defitsiiti leevendamine kontrolliorganid, tugev järelvalvesüsteem rahvuslikkus & suveräänsus kartus suveräänsuse kaotamist paljud riigid on vastupidi saanud palju juurde, muutunud kaalukamaks. 14. Õigusprintsiibid ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus määrus - siduv täies määras direktiiv - eesmärk on paika pandud otsus - kindlale riigile täitmiseks subsidiaarsus, üritatakse olla kodanikele võimalikult lähedal otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel valdkondades, mis ei kuulu ELi ainupädevusse, kaitseb see liikmesriikide suutlikust teha otsuseid ja võta meetmeid, õigustab liidu sekkumist juhul, kui liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada meetme eesmärgi. proportsionaalsus, kas meede, mida rakendatakse on mõistlik ja kas seda tehakse mõistlikus ulatuses keskkonna- ja rahandusõiguse paralleelid 15
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I
seletuskiri (explanatory memorandum). Kui seletuskiri osutub väga mahukaks, avaldatakse see reeglina EL-i liikmesriikides eraldi väljaandena ehk nn rohelise raamatuna. Kui COM-dokument on esitatud EL Nõukogule, moodustatakse seal liikmesriikide ametiisikuist töörühm, kes aitab seda eelnõud edasi menetleda. Tekkivad lahkarvamused klaaritakse reeglina COREPER-is (EL-i riikide Brüsselisse EL-i juurde akrediteeritud suursaadikute nõukogu) või EL-i Nõukogus ministrite tasandil. Maastrichti lepingu kohaselt võib õigusakti vastu võtta mitmes variandis. Peamiselt on siiski kasutatud varianti, kus EL Nõukogu võtab õigusakti vastu (jõustab) alles peale seda, kui on ära kuulatud Europarlamendi ja Majandus-Sotsiaalkomitee hinnangud sellele aktile. Sellist varianti nimetatakse consultation procedure variandiks. Hilisemail aegadel on hakanud levima ka otsustusvariant, kus asja nn eeljõustab
Komisjon vastutab ka parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika elluviimise eest. Üks näide sellisest poliitikast on ühine põllumajanduspoliitika. Lisaks võib näiteks tuua konkurentsipoliitika, kus komisjonil on õigus ettevõtete ühinemisi lubada või keelata. Samuti peab komisjon tagama, et ELi liikmesriigid ei subsideeri oma tööstusharusid sellisel viisil, mis moonutab konkurentsi. Komisjoni juhitavate ELi programmide näiteks võib tuua programmid Interreg ja Urban (millega luuakse piiriülest partnerlust piirkondade vahel ja aidatakse mahajäänud maapiirkondadel uuesti kosuda), aga ka üleeuroopalise üliõpilasvahetusprogrammi Erasmus. 3. Euroopa õigusaktide täitmine Komisjon on asutamislepingute valvur. See tähendab, et komisjoni nagu kohtugi ülesandeks on tagada, et ELi õigust rakendatakse liikmesriikides õigesti. Kui ta leiab, et mõni ELi liikmesriik ei rakenda ELi õigust õigesti ega täida seega oma seaduslikke kohustusi, astub
Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Kuna koolis on tsükliõpe ja tunniplaan muutub iga kuu, antakse tööde tähtajad jooksvalt vastavates tundides. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks P. Palk "Euroopa ühinemise lugu" "Missugused õigused ja võimalused on EL kodanikul?" Euroopa Komisjoni väljaanne P. Fontaine - "Kaksteist lugu Euroopa Liidust" ,,Kuidas Euroopa Liit töötab?" EL-i institutsioonide teatmik kodanikele. Euroopa Komisjoni väljaanne 1 J. Laffranque - "Euroopa Liit ja Euroopa Ühendused" S. Huntington "Tsivilisatsioonide kokkupõrge" http://www.riigikantselei.ee/failid/el_opik.pdf - Paavo Palk - "Euroopa ühinemise lugu" http://www.europarl.ee/?id=2 - Euroopa Parlamendi infobüroo http://euro.delfi.ee/ - Euroopa Liidu põhiseaduse leping ja Eesti Euroopa Liidu poliitika 2004-2006 http://europa.eu/index_et.htm - Euroopa Liidu portaal http://www.koolielu.edu.ee/euro/ http://euroopaliikumine
rahvahääletuse tulemusest, ülejäänud riigid ratifitseerisid lepingu parlamendis. Esimesel rahvahääletusel öeldi lepingule "ei", kui rahvahääletust korrati, saadi hääleenamus 63:37 ja leping ratifitseeriti. EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). 1960ndate algul leppisid EÜ maad kokku ka ühises põllumajanduspoliitikas, mis muu hulgas tagas farmeritele nende saaduste eest kindla hinna. Kõige tihedam on koostöö kaubandus-, tolli-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas.
kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kel on 14 päeva aega selle väljakuulutamiseks. Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näiteks vastuolu põhiseadusega) välja kuulutamata. Sel juhul saadab ta seaduse koos põhjendustega riigikogule tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti vastu võtab, siis peab president selle kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse, kel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi
Samal ajal, Nõukogu ei ole täiesti oma tegevuses iseseisev, kuna tihti peab töötama ainult selle baasil, mida ettevalmistab komisjon, pluss mõnedes valdkondades ei saa ilma EP-t otsustust vastu võtma. Nõukogu rakendab täidesaatva võimu, kui on vaja tegutseda operatiivselt, saata kuhugi esindajat, rahuvalvajat või vaatlejat. Nõukogu mängib väga suurt rolli konsensuse ja kompromissi leidmisel riikide vahel. Kuna nõukogus saavad kokku kõike riikide valitsused, see annab võimalust vastuvõtta tähtsamaid reforme ja otsustusi. Formaalselt nõukogu on üks, aga tegelikult neid on mittu, sest sõltuvalt sellest, mis on päevakorra teema saavad kokku erinevad ministrid. Kokku on 9 formatsioone, mille seoses saab kokku nõukogu. Kõige tähtsam formatsioon on GAERC, kus saavad kokku välisministrid. Nad vastutavad Euroopa Nõukogu institutsionaalsete ja administratiivsete küsimuste eest
tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest
lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitikasse) 4. valimised harivad osalejaid poliitiliselt (sunnivad kas rohkem või vähem mõtlema riigielu küsimustele ja võtma seisukohta) Valimised võivad olla demokraatlikud või mittedemokraatlikud (hääleõigus piiratud, kandideerib üks partei, ühele kohale üks kandidaat, ei lubata välisvaatlejaid, võltsimised, tegelikud tulemused salastatud, luuakse illusioon rahva osalemisest valitsemisel). Erinevad valimissüsteemid 1. Enamusvalimised ehk majoritaarne valimissüsteem- Riik jaotatakse niimitmeks valimisringkonnaks kuipalju on parlamendis kohti. Ühes ringkonnas kandideerib mitu inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Parlamenti pääseb see (võitja), kes kogub kõige rohkem hääli. Eestis 101 kohta, valimispiirkond ühemandaadiline- antakse 1 koht valimistele.Erakonnad esitavad ühe kandidaadi piirkonnas. Hea külg:
Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus Seadusandlik protseduur Riigikogus Vabariigi President V Presidendi valimine, tema volituste tekkimine, peatumine, lõppemine, presidendi asendamine Vabariigi Presidendi pädevus Seaduste väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendi vetoõigus Vabariigi Valitsus VV koosseis, valitsuse ja selle liikmete volituste tekkim. ja lõppem., valitsuse liikmete asendam. VVle, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamine ning s
vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise 6 või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. (nt. Korsika, Ahvenamaa jne). 7 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all?
väljakujunemine võttis sajandi. (Marx ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti
individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
tegudest aru saada või neid juhtida, määratakse kohtu poolt eestkostja sel juhul on see isik piiratud teovõimega ulatuses, milles talle määrati eestkostja. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. Füüsiliste isikute kõrval on õigussubjektideks ka juriidilised isikud (era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud). Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Nende ülesannete teostamine tingib juriidiliste isikute spetsiifilise õigusvõime, mis eksisteerib paralleelselt nende teovõimega (pädevus). Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest.
annaabi.ee 
