Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.
osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti
.....................................................7 2.2.1. Kiirlaskumine....................................................................................................................7 2.2.2. Ülisuurslaalom..................................................................................................................7 2.2.3. Suurslaalom.......................................................................................................................8 2.2.4. Slaalom..............................................................................................................................8 2.2.5. Super-kombi......................................................................................................................8 3. Laskesuusatamine...........................................................................................................................10 3.1. Ajalugu.....................................................................
tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati
nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: slaalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, kiirlaskumine, alpi kahevõistlus, kiirsuusatamine ja võistkonnavõistlus. Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium SUUSATAMINE Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Suusatamine....................................................................1 Murdmaasuusatamine.....................................................2 Mäesuusatamine.............................................................3 Laskesuusatamine...........................................................4 Suusahüpped...................................................................5 Kahevõistlus....................................................................6 Vigursuusatamine............................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................8 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade k�
Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km 7 teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad
puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele
suurel ja lennumäel. Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Lumelaua sõidustiilideks on freeride(vabasõit), freestyle(vabastiil) ning alpine(alpisõit). Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 1994. aastal Lillehammeris lisati vigursuusatamine olümpiaalade kavva. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Suusasport http://www.google.com
saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte) alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel (Aastal 2009 toimuvad maailmameistrivõitlused Prantsusmaal, Val d'Isère'l) ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel (mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch- Partenkircheni mängudest. Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus.) Mäesuusatamise tippe: Naistest- Annemarie Proell (Austria), Vreni Schneider (Sveits), Janica Kostelic (Horvaatia), Anja Paerson (Rootsi), Katja Seizinger (Saksamaa). Meestest- Ingemar Stenmark (Rootsi), Hermann Maier (Austria), Marc Girardelli (Luxembourg), Primin Zurbirggen (Sveits), Gustac Thoeni (Itaalia). Mäesuusatamist soovitatakse muuhulgas kõrgusekartuses ülesaamiseks ning kopsudele heaks pingutuseks (kõrgustes õhk hõredam + sõit võtab võhmale)
Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuu
9 Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. 10 Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused
Jüri Gümnaasium SUUSATAMINE referaat Koostaja: Kaie Aaslaid Juhendaja:Ülle Uuemaa 8b.klass Jüri 2015 Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu,- võimäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osalelibisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna- pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle st
Neumannová. Võistluspaikateks olid Vesec (murdmaasuusatamine) ja Jestd (suusahüpped). Mõlemad kohad asuvad Liberecist lõunasuunas. Seekordsel MM-il toimunud uuendusteks olid naiste suusahüpped, mis olid esimest korda maailmameistrivõistluste kavas. Samuti võisteldi kahevõistluses seekord neljal alal, millest kolm olid individuaalsed ja üks võiskondlik. Esimest korda oli kavas kahevõistluses ühisstardist sõit, kus algul oli kavas 10 km distants ja peale seda normaalmäel suusahüpped. Teistel kahevõistluse individuaalvõistlustel oli kavas üks hüpe ja viitstart ehk tagaajamisvõistlus 10 km suusasõidule. Erinevus oli nende kahe võistluse vahel see, et hüpati erinevatelt suusahüppe mägedelt (normaalmäelt ja suurelt mäelt). Ka oli murdmaasuusatamises nii naiste 30 km kui meeste 50 km ühistardiga sõidus võimalus soovi korral oma võistlussuuski vahetada vastavas boksis. Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist.
· Ajalugu · Sõidustiilid · Varustus · Võistlusalad · *Lisaks · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lainelauasõitjad, kes soovisid lainetel liuglemise kunsti harrastada ka mägedes koheval lumel, mõtlesid 40 aastat tagasi välja lumelauasõidu. Liideti Hawaiilt pärit lainelaud ja rula. Esimesed harrastajad olid koolipoisid. Suusakuurortides suhtuti neisse nii tõrjuvalt, et neid ei lubatud suusaliftide lähedalegi. Ametlikult sündis lumelaud 1965 Ameerika Ühendriikides. Esimene lumelaud valmistati suusapaarist ning sai nimeks SNURFER. Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Ajalugu
raskemad (koos sidemetega 78 kg) ning neil on 25 soont 5. Kahevõistlus- koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. 6. Vigursuusatamine- segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 7. Lumelauasõit- harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Treeningmahud 1. KULDREEGEL- pigem treeni 10% vähem kui 3% üle võimete. 2. Ülimalt kerge on üle pingutada rühmaga treenides- see on iseloomulik nii tippudel kui harrastajatel. 3. Tähtsaim on- regulaarsus, pausideta treenimine- kas või aktiivselt liikuda kui pole teatud oludes võimalik treenida. 4. Ei saa ette ega takka järgi treenida. 5. Tuleb treenida just siis kui peab.
Lumelauasport ja selle olukord Eestis Referaat Autor: Uku Volke Tartu, 2011 2 Sisukord 1.LUMELAUASPORDI AJALOOST........................................................4 2.VARUSTUS...........................................................................................5 2.1. Sõiduks vajalikud vahendid..............................................................................................5 2.1.1. Lumelaud......................................................................................................................5 2.1.2 Lauaklambrid.................................................................................................................6 2.2 Turvavarustus.....................................................................................................................7 3. ERINEVAD SÕIDUSTIILID...................................................................9 3.1
aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton · Suusahüpped · Vigursuusatamine 3.2 Maailmameistrivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlused on maailmameistrivõistlused kergejõustikus. IAAF-i asutamisel 1913. aastal otsustati lugeda IAAF-i maailmameistrivõistlusteks olümpiamängude kergejõustikuvõistlusi. 1970
ROK-i 104. istungjärgul 16. juunil 1995 aastal Budapestis. Olümpial osales 2527 sportlast ja 78 erinevat riiki. Nende olümpiamängudel esimest korda osalesid sellised riigid nagu Hongkong, Nepal, Tai, Kamerun Tadzikistan. Medalikomplekte jagati välja 78. Edukaim sportlane oli Ole Einar Bjørndalen Norra laskesuusataja (4 kuldmedalit). Edukaim riik oli Norra 13 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi. Spordialad olid bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped ja vigursuusatamine. Eestit esindas 19 sportlast. Eestlastest võidsid medalid Andrus Veerpalu (1 kuldmedal ja 1 hõbemedal) ja Jaak Mae (1 pronksmedal). Salt Lake City taliolümpiamängude maskotid olid Powder, Copper ja Coal. (2002. aasta taliolümpiamängud, 2012)11 Joonis 4. Maskotid Powder, Copper ja Coal (http://en.beijing2008
naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistlus esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Joostakse veel 200, 400, 800, 1500, 5000 meetri jooksu.
Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste võistlusalad on sarnased, erinedes ainult tõkkesprindu ja sportliku käimise distantsi pikkustes. Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m, meestel 110m, käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel. 1 AJALUGU Spordivõistlusi on maailmas peetud juba aastatuhandeid. Võisteldi lihtsatel jooksu-, hüppe- ja viskealadel
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi k
Kergejõustiku võistlusmäärused Üldinfo Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja v
Iga 2 või 2,5 km järel tuleb läbida lasketiir: kahel esimesel korral lastakse lamades, kahel viimasel püstiasendis. Koht lasketiirus sõltub hetkepositsioonist. 11 Teatesõit Starti lubatakse 20 riigi esindajad, aluseks eelmise aasta Rahvuste karika tulemused. Teatesõitu alustatakse ühisstardist. Mehed suusatavad 7,5 km ja naised 6 km. Võistkonda kuulub 4 laskesuusatajat, kellest igaüks peab läbima distantsi ja kahel korral tiirus tulistama, alguses lamades ja pärast püstiasendis. Igal võistlejal on 5 padrunit, möödalaskmise korral võib kasutada 3 varupadrunit. Kui viiest lasust viie märklaua tabamiseks ei piisa, võib kasutada kolme varupadrunit. Kui neist ka ei piisa, siis tuleb iga möödalasu eest läbida trahviring. Esimesed 10 võistkonda alustavad esireast. Esimese vahetuse võistkonna stardinumber on punane, teise oma roheline, kolmanda oma kollane ja neljanda oma sinine.
tervikuna. Teatepulk on ringikujulise ristlõikega 28 kuni 30 cm pikkune, 4cm +/- 2mm läbimõõduga, vähemalt 50 g. kaaluv silinder. Jälgimise hõlbustamiseks peab teatepulk olema erksat värvi. Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib iga võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale ühe sammumärgi. Selleks tohib kasutada ainult isekleepuvat teipi. Teibi värv peab olema erinev statsionaarse rajamärgistuse värvidest. Teatepulk peab olema võistleja käes kuni distantsi lõpuni. Keelatud on kanda kindaid või katta käsi mõne aine või materjaliga. Teatepulga pillanud jooksja peab selle ise üles võtma. Püsima peab oma rajal. Rajalt ei tohi lahkuda enne, kui tee selleks on vaba. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni eraldi radadel. 4x200 m teatejooks joostakse võimalusel algusest lõpuni eraldi radadel või kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale
(1) Vaadates soovitavaid takistusjooksu norme (vt.lisa 6), näeme et seal on toodud näitajad alates 16 aasta vanusest ja ainult poistele, mis omakorda näitab ala ohtlikust. 3.1.6 Võistluskäimine Võistluskäimine võeti varakult nüüdisaegsete olümpiamängude kavva ja juba aastaid on mehed võistelnud mitmetel eri distantsidel. Need on ulatunud 1500 meetrist kuni 50 km. Kaks kindlakskujunenud distantsi on 20 km ja 50 km. (1) Õpilastele soovitavad distantsid ja normid on ära toodud lisas 7. Võistluskäimises on kehtestatud rida lihtsaid reegleid, mille järgimine peab tagama, et võistleja käib, mitte ei jookse. Nõutav on selline käimisviis, mille puhul ka kohtuniku vilunud silm ei märka maapinnaga kontakti kadumist.(2) Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge.(2) 3.2
Arnold Luhaäär- tõstmine Berliin 1936 Bruno Junk- kergejõustik Helsingi 1952 Bruno Junk- kergejõustik Melbourne 1956 Anatoli Krikun- korvpall Mexico 1968 Jaak Lipso- korvpall Mexico 1968 Allar Levandi Calgary Priit Tomson- korvpall Mexico 1968 Georgi Zazitski- vehklemine München 1972 Raul Arnemann- sõudmine Montreal 1976 Jüri Tamm- kergejõustik Moskva 1980 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jüri Tamm- kergejõustik Soul 1988 Allar Levandi- kahevõistlus Calgary 1988 Toomas Tõniste jaTõnu Tõniste- purjetamine Barcelona 1992 Aleksei Budõlin- judo Sydney 2000 Indrek Pertelson- judo Sydney 2000 Jaak Mae- suusatamine Salt Lake City 2002 Indrek Pertelson- judo Ateena 2004 Aleksander Tammert- kergejõustik Ateena 2004 Huvitavaid fakte ATEENA 1896 Ungari esimene olümpiavõitja Alfréd Hajós esines olümpial varjunime all,
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.
paranemise tõttu libiseb iga järgmine eelnevast kiiremini ja võib eelmisele otsa sõita. Halva nähtavuse korral lubatakse järgmisel laskuda siis, kui eelmine teatab allajõudmisest hõikega. Tasasel maal sõites tuleb harjutada pidama suusapikkuse jagu vahet. Eessõitja kandadele sõitmine näitab vähest suusaoskust ja kultuuritust. Harjutuspaika jõudmise järel sõidetakse lumepind mõned korrad läbi (õhuke pehme lumekiht kõval lumel soodustab harjutamist) või valmistatakse ette uus harjutuspaik (sõidetakse lumi läbi ja vajutatakse tihedaks). Põhiosa (30…35 min). Ülesanded: Ettenähtud liikumisviiside õpetamine, kinnistamine ja täiustamine, vajalikke võimete arendamine. Kui tunni ülesandeks on teatud liikumisviisi(de) tehnika õppimine, siis on soovitav seda teha põhiosa esimesel poolel, rakendades juurdeviivaid harjutusi ja mängulisi elemente. Põhiosa
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
