Esimesel juhul öeldakse, et loendurid on lülitatud kointsidentsskeemi, teisel juhul antikointsidentsskeemi. Kasutatakse mitmesugusei lülitussüsteeme, võib suurest hulgast nähtustest välja eraldada huvipakkuvad. Näiteks kaks loendurit, mis on paigutatud teineteise kohale ja lülitatud kointsidentsskeemi, registreerivad vaid vertikaalsihis liikuva osakese 1, kuid ei registreeri osakesi 2 ja 3 (vt. Lisa:1). Jäljekambrite hulka kuuluvad Wilsoni kamber, mullikamber, sädekamber ja emulsioonikamber. Peale selle on veel difusioonikamber.[2] Geigeri - Mülleri loendur Geigeri - Mülleri loendur on üks põhilisem osakeste automaatse loenduse aparaat. Loendur koosneb klaastorust, mille sisepind on kaetud metallikihiga. Piki toru telgjoont kulgeb peenike metallniit (anood). Toru on täidetud gaasiga tavaliselt argooniga. Loenduri töö põhineb põrkeionisatsioonil. Gaasis lendav laetud osake (elektron, -osake jne
docstxt/126416450323790.txt
Udukamber · Udukamber (leiutas C. Wilson 1912.a., kõige "teenekam" registraator) kujutab endast veeauruga täidetud ruumi. Kui kambris rõhku vähendada, tekib seal üleküllastunud aur, mille kondenseerumiseks piisab tühisest välismõjutusest. Selles kambris lendavast osakesest jääb umbes samasugune udujälg, nagu kõrgel lendavast lennukist. Neidki jälgi saab pildistada. · http://en.wikipedia.org/wiki/Expansion_chambe Mullikamber · Mullikamber (D. Glaser, 1952) on sama põhimõttega. Üleküllastatud auru asemel täidab kambrit ülekuumendatud vesi. Eeliseks on see, et vesi on samaaegselt ka märklaud; aurus olid otsepõrked väikese tiheduse tõttu haruldased. · http://www.youtube.com/watch?v=oNyhIZcEC · http://www.youtube.com/watch? v=qcUwLH8L5AU Ionisatsioonikamber · Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. · Ionisatsioonikambrite pakett koosneb suurest hulgast laetud
2. Wilsoni kamber Hermeetiliselt suletav anum on täidetud küllastusolekule lähedase veeauruga, kolvi kiirel allaliikumisel aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina. Osakese jälge fotografeeritakse ja selle järgi arvutatakse laengut ja massi. 3. Mullikamber Kambris on ülekuumendatud vedelik, milles kiiresti liikuva osakese poolt tekitatud ioonidel moodustavad aurumullid tähistavad osakese teed. Saab jälgida osakeste muundumist ja tuumareaktsioone 4. Emulsioonimeetod Kihiline fotoemulsioon on laetud osakeste teel. Osakesed lõhuvad hõbebromiidi molekule, pärast ilmutamist on näha osakese jälg ka tuumarektsioonid
standardmudeli põhiparameetreid, ennustatakse, et avastatakse uusi osakes, mida pole vähimnatki lootust reaalsena avastada, vahest aga virtuaalselt. 14) Wilsoni kamber e udukamber kujutab endast veeauruga täidetud ruumi, kus rõhu järsu vähendamisega tekib üleküllastunud aur, mille kondenseerumiseks piisab tühisest välismõjust ning sellega saab näha laetud osakeste teekonda ning üleküllastaud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada, mullikamber seal on vedelik, mille temperatuur on lähedane keemistemperatuurile, kiired laetud osakesed tungivad läbi kambri seinas oleva õhukese akna kambri tööruumi ning ioniseerivad ja ergastavad seal oma teel vedeliku aatomeid, kui kambris rõhku järsult vähendada, siis läheb vedelik lühikeseks ajaks ülekuumendatud olekusse ning sel ajal kambrisse tunginud laetud osakesed jätavad oma teele aurumullidestkoosneva jälje, sest ülekuumenenud vedelik hakkab keema eeskätt ioonide
Elementaarosakeste füüsika. · Vastastikmõju liigid: 1. gravitatsiooniline-kehade tõmbumine, oleneb massidest ja kehade kaugusest. 2. elektromagnetiline-laetud kehade vahel või elektrijuhtmete vahel, oleneb voolutugevusest, kaugusest ja keskkonnast. 3. tugev vastastikmõju-esineb tuumas, tugevaim jõud. Tekib prootonite ja neutronite vahel. 4. nõrk vastastikmõju-ilmneb kui toimub elementaarosakeste muundumine. · Elementaarosakesed-osakesed, millel ei ole sisemist struktuuri ja teda ei saa enam osakesteks jagada. Temast koosnevad kõik teised osakesed. Ühttüüpi elementaarosakesed on oma sisemiste omaduste poolest eristamatud. Neid iseloomustaavad suurused on (seisu)mass, (elektri)laeng, eluiga, spinn, veidrus, sarmikus, ilus, tõde, värv e, värvilaeng. Elementaarosakesi võib vaadata kui punkte, mida iseloomustavad kin...
Palju neutriinosid. Hulk osakesi on pärit päikeselt, tekitavad virmalisi. 8.Kiirendatakse laetud osakesi elektrone ja prootoneid. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Kiirendi põhiosaks on pikk õhutühi toru, umbes 10 cm läbimõõduga. Teiseks kuuluvad sinna juurde ka osakesi kooshoidvad magnetläätsed. 9.Lineaarkiirendid on sirged kiirendid. Tsüklilised kiirendid on ringikujulised. 10.Fotoplaadi kasutamine, udukamber, mullikamber, triivkamber, ionisatsioonikamber. 11.Wilsoni kamber üleküllastunud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada. Mullikamber ülekuumenenud vedeliku keemine väikesteks mullikesteks ioonide ümber ja tekib valge joon tähistamaks osakeste teed. Ionisatsioonikamber teatud väljatugevusest hakkavad nad gaasi neutraalsete osakestega nii tugevasti põrkuma, et vabanevad uued laengud. Ei näita küll osakeste täpset teed, vaid
määramata arv.tekivad ja kaovad vahetades kvarkide värve). Gluuonid on värvilised ega saa tuumaosakeste seest lahkuda vahendavad protonite ja neutronite vahelisi jõude virtuaalsed valged liitosakesed- pii-mesonid.nõrka vastastikmõju põhjustavad väga massiivsed vaheosakesed. Supernoova-raskete tuumade allikaks.suurema massiarvuga tähe plahvatus. El.osakeste allikad:looduslikult radioaktiivsed elemendid, kosmiline kiirgus, kirendid Osakeste detektorid-Udukamber, mullikamber, ionisatsioonikamber, triivkamber, aja-projektsioonikamber
kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine 1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema 4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia) Radioaktiivsuse lagunemine – Alfa lagunemine – tuumast heelium välja – alfa lagunemisel tekib uus keemiline element, mille tuuma mass on 4 suhtelise aatommassi ühiku võrra ja tuumalaeng 2 laenguühiku võtta väiksem, kui lähteelemendil
Elementaarosakesed (Ainsaar) 1. Kirjelda erinevaid vastastikmõju liike. Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud, mis toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele, et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult tõmbavalt , muutub ta väga suurte kehade juures tuntavaks.Teine vastastikmõju liik on elektromagnetiline vastastikmõju, mis on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele. Selle vastastikmõjuga on seotud kõik nii aatomite kui ka makrokehade vahel mõjuvad igapäevased jõud. Kolmandana tuntakse palju tugevamaid tuumajõude, mis esinevad prootonite ja neutronite vahel ja on vägalühikese mõjuraadiusega. Tugev vastastikmõju on see jõud mis hoiab koos fundamentaalosakesi ehk kvarke. See jõud on eriti tugev, sest tuumajõud on kõigest tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja. Lõpuks on veel nõrk va...
1. Geiger Müller´i loendur ehk dosimeeter (teadupärast gaasi elektrijuhtivust mõjutab radioaktiivne kiirgus, ehk gaasi lennanud osakesed tekitavad el voolu) Sel juhul ei ole võimalik näha osakesi, vaid hinnata osakeste arvu 2. Wilsoni kamber - (kui osake lendab üleküllastunud auru sisse (relatiivne õhuniiskus 100%), siis tekib tema liikumisteele vedeliku piisakestest tee, mida saab pildistada) Me ei näe osakest, aga näeme tema liikumisteed 3. Mullikamber - (pm sama mis eelimine, aga auru asemel kasutatakse ülekuumutatud vedelikku, mis kohe hakkaks keema) 4. Emulsioonimeetod - (kuna fotomaterjal on tundilk rad. kiirgusele, siis kasutatakse paksu fotoemulsioonikihti, kuhu osakeste lendamisel tekib jälg) TT näide "nõelatorge paksu võikihiga võileivas") 7. Looduslik radioaktiivsus: Becquerel avastas, et uraan kiirgab pidevalt mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile ning ioniseeris õhku.
Üks vanemaid ja lihtsamaid meetodeid osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine. Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Üleküllastatud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada. Sellel nähtusel põhinevat detektorit kutsutakse udukambriks ehk Wilsoni kambriks. Sarnase tööpõhimõttega on ka mullikamber. Suured mullikambrid on mitme kuupmeetrise mahuga. Kuna kiirendid tekitavad sadu põrkeid sekundis ja ühes reaktsioonis võib tekkida mitukümmend osakest, siis on nende jälgede analüüsimine väga töömahukas. Kui osake ioniseerib gaasi, siis muutub see veidi elektrit juhtivaks. Kui tekitada seal elektroodide abil elektrivälja, siis hakkavad tekkinud laengud elektroodide poole liikuma. Seda on lihtne mõõda. Isolatsioonikamber ei näita
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
