1T 2T 1H3 poolestusaeg 12,3 aastat, 6C14 5730 aastat, 90Th234 24,1 päeva. Radioaktiivlagunemise aktiivsust mõõdetakse bekrellides ( Bq ). Üks bekrell = üks lagunemine sekundis. Vanem ühik kürii ( Ci ) . 1 Ci = 3,7 10 10 bq ehk 1 Ci = 3,7 10 10 1 / s. 8 TUUMAKIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME Kiirguse mõju ainele iseloomustatakse neeldunud doosi abil, mille ühikuks on 1 grei(Gy), mis vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1kg kohta on neeldunud 1 J energiat. 1 Gy = 1 J / kg Tuumakiirguse erinevate liikide bioloogiline mõju on erinev, sest sama hulga energia neeldumisel võivad organismi kahjustused on erinevad. Sellepärast kasutatakse kiirguse bioloogilise mõju iseloomustamisel suurust , mida nimetatakse suhteliseks bioloogiliseks
Ioniseeriva kiirguse võimet muuta erinevate gaaside elektrijuhtivust kasutatakse näiteks suitsuandurites. Mõõtes ioniseeritud õhku läbiva elektrivoolu tugevust on võimalik tuvastada õhu koostise muutust (ioniseeritud suitsuse õhu elektritakistus suureneb võrreldes puhta ioniseeritud õhu elektritakistusega). Mõju elusorganismidele. Radioaktiivset kiirgust nimetatakse ka vaikseks surmaks. Radioaktiivsuse kahjulik mõju elusorganismidele seisneb tuumakiirguse ioniseerivas toimes. Organismides võib rakumolekulide ioniseerimine vallandada mitmesuguseid protsesse. Tuumakiirguse mõjul tekivad keemiliselt aktiivsed radikaalid (ioonid), mis muudavad raku normaalset talitlust. Kui selle käigus hävineb mõni üksik valgu molekul, siis pole see veel ohtlik, kuna organism on võimeline ,,tootma" selle molekuli uusi koopiaid. Suuremad kiirgusdoosid võivad aga kahjustada nii suurt hulka molekule, et nende kiire taastootmine osutub võimatuks ja rakk sureb
·See on juhuslik protsess, täpselt ennustada, millal konkreetne tuum laguneb, ei ole võimalik · Lagunemise iseloomustamiseks kasutatakse suurust, mida nimetatakse poolestusajaks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt. Poolestusaeg (mõned näited) 3 1 H 12,3 a 14 6 C 5730 a 226 88 Ra 1622 a 235 92 U 8,9*108 a 238 92 U 4,5*109 a 234 90 Th 24,1 päeva Tuumakiirguse bioloogiline toime Laetud osakesed ioniseerivad aatomeid Tekivad keemiliselt aktiivsed ioonid, mis muudavad raku normaalset toimet Kui hävib kriitiline hulk valgu molekule, rakk sureb DNA molekuli kahjustumine on tõsisem, kuna rakus võib olla ainult üks selline molekul Kriitilise hulga rakkude surm toob kaasa taastumisvõimetuse Võib juhtuda ka , et rakk jääb ellu, kuid muutub defektseks. Paljunemisel tekitab ta sel juhul tavaliselt
tuumajõud- see hoiab koos aatomituuma, prootonite jõust tugevam järelikult. seoseenergia- energia, mida on osakesele vaja selleks, et ta tuumast vabastada. keemiline reaktsioon- tekivad uued ained. tuumareaktsioon- tekivad uued keemilised ained. termotuumareaktsioon- väga kõrgel temp toimuv kergete tuumade liitumine. tuumaenergia- aatomituuma siseenergia, mis vabaneb kas raskete tuumade lõhustumisel või kergete tuumade ühinemisel 7) Tuumakiirguse kahjulik toime- lõhub molekule, vähkkasvajad, juuste välja langemine, järglastele kahjulik kuna kahjustab DNA-d, järelikult ka enneaegne surm.
RADIOAKTIIVNE KIIRGUS Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus. Sõltuvalt kiirguse tüübist teeb ta seda otseselt (alfa, beeta ja gammakiirgus) või kaudselt (neutronkiirgus). Ka röntgenkiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid selle energia (ja seega ka ioniseerimisvõime) on gammakiirgusest väiksem. Ultraviolettkiirgus ja nähtav valgus ioniseerivad vaid väheseid aineid, mille välise elektronkihi elektroni seoseenergia on piisavalt väike. Tuumakiirguse bioloogiline toime Laetud osakesed ioniseerivad aatomeid Tekivad keemiliselt aktiivsed ioonid, mis muudavad raku normaalset toimet Kui hävib kriitiline hulk valgu molekule, rakk sureb DNA molekuli kahjustumine on tõsisem, kuna rakus võib olla ainult üks selline molekul Kriitilise hulga rakkude surm toob kaasa taastumisvõimetuse Võib juhtuda ka, et rakk jääb ellu, kuid muutub defektseks. Paljunemisel tekitab ta sel juhul tavaliselt samasuguseid defektseid rakke. Vähk.
Loodus annab meile neli kaunist aastaaega , mis teeb Eesti looduse mitmekülgseks. Eestit ei läbi laamade kohtumispaiku ehk siin pole suuri maavärinaid, tsunamisid. Tormid ja uputused jäävad võrreldes maailmaga imepisikeseks. Looduse suhtes on siin väga rahulik. Suureks ohuks on tuumaelektrijaamad. Kui juba Trsernoboli katastroof mõjus meile, siis lähematel on veelgi suurem mõju. Kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Soomes, Rootsis ja Venemaal. Tuumakiirguse tagajärjeks võib olla vähk . Kui see mõjub sugurakkudes, siis on tagajärjeks geneetiline väärvorm ehk järglased on mutanteerunud. Mis võiks saada Eestile saatuslikuks kui pole see loodus. On need poliitikud? Auahned ja enda heaolule mõtlevad poliitikud on Eestis elamise teinud raskeks. Makse suurendatakse ja palku vähendatakse. Paljud kolivad tööd otsides välismaale. Võrreldes teiste riikidega on Eestis kallis
(on välistatud nende sattumine ainevahetusprotsessidesse) või lahtiste kiirgusallikatena (eesmärgiks on aatomite lülitumine ainevahetusprotsessidesse iseseisvalt või vastava märkaine abil). Pahaloomuliste kasvajate kiiritusraviks varases staadiumis, kui haigus on veel lokaliseeritud üksikuis kehapiirkondades, kasutatakse sageli radioaktiivset kiirgust. Noored vähirakud on kiirguse kahjustavale toimele palju tundlikumad kui keha terved rakud. See võimaldab kasvaja tuumakiirguse abil hävitada Tehislik kiirgus – inimtegevuse tulemusena tekkinud (eesmärgipäraselt või kaassaadusena) ● Meditsiiniasutused – röntgendiagnostika, tuumameditsiin, radioteraapia (kiiritusravi) Diagnoosimisel leiab kasutamist märgitud aatomite meetod. Selle meetodi rakendamisel asendatakse uuritava organismi mingi keemiline element osaliselt sama elemendi radioaktiivse isotoobiga. Ühe ja sama elemendi erinevad isotoobid on omavahel keemilistelt omadustelt ühesugused, sest nende
Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased · Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog. · Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus. Inimesele kõige kahjulikum. Suur läbimisvõime Radioaktiivsuse levik · Võime leida radioaktiivseid komponente · Kinnistes ruumides · Ehitusmaterjalides · Ehitistes · Maakoores Radioaktiivsuse kahjulikkus Radioaktiivsuse kahjulik mõju elusorganismidele seisneb tuumakiirguse ioniseerivas toimes. Aatomite ning molekulide ionisatsioonienergia on vahemikus mõnest mõnekümne elektronvoldini; seevastu on radioaktiivsel lagunemisel tekkivate osakeste energia megaelektronvoldi suurusjärgus. Niisiis põhjustab tuumakiirguse hajumine või neeldumine aines suure hulga ioonide tekke, mis omakorda võivad ioniseerida naabruses asuvaid molekule. Kui see juhtub tasakaalulises keskkonnas (eluta loodus), taastub esialgne tasakaal kiiresti. Mittetasakaalulises struktuuris
suures ulatuses esinedes põhjustab organismi hukkumise. Suurim mure seoses kiirgusega on võimalike pahaloomuliste kasvajate põhjustamine inimestele, kes on kiirgusega kokku puutunud ning pärilikud kahjustused järgmistes põlvkondades. Mõju ilmnemine oleneb kiirguse hulgast, mida inimene saab kas looduslikust või kunstlikust allikast. Meie meeled ei suuda kiirgust tajuda, mis muudab selle nähtamatu ohu veelgi salalikumaks. Elusorganismide kaitsmisel tuumakiirguse eest tuleb arvestada eri kiirgusliikide erinevat kahjulikku toimet ja ainest läbi tungimise võimet. Kindlasti tuleb ka vältida radioaktiivsete ainete sattumist organismi koos toidu, joogivee või sissehingatava õhuga. Tsernobõli keelatud tsoon. Kuna alfakiirguse osakestel on elektrilaeng ja suhteliselt suur mass, siis on nende vastastikmõju tavalise ainega väga tugev. Vastavalt on alfakiirguse läbitungimisvõime väike. Osakesed ei suuda läbida isegi paberilehte. Seetõttu
Uuritavate osakeste füüsikaliste karakteristikute täpseks mõõtmiseks, asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis). 4)fotoemulsiooni meetod: ajalooliselt esimene tuumakiirguse regitreerimise meetod-Becquerel avastas radioaktiivsuse selle abil. Kiirete laetud osakeste võimet tekitada oma teel fotoemulsioonis varjatud kujutist kasutatakse tuumafüüsikas. See meetod on levinud elementaarosakeste füüsikas ja kosmilise kiirguse uurimisel. Kiire laetud osake jätab oma liikumisteel fotoemulsioonis varjatud kujutisekeskmed. Pärast fotoplaadi ilmutamist muutuvad nähtavaks
a) mehaanilised ehk ujukiga; b) hüdrostaatilised, mis toimivad ühendatud anumate printsiibil; c) manomeetrilised, kus rõhumõõteriistaga mõõdetakse vedelikusamba hüdrostaatilist rõhku; d) piesomeetrilised, kus nivood mõõdab teatud sügavusele vedelikku puhutud õhu rõhk; e) Akustilised (ultraheli) f) elektrimahtuvuslikud, kus rakendatakse elektrilise mahtuvuse sõltuvust vedeliku nivoost. g) Raadio-isotoopsed, milles kasutatakse tuumakiirguse intensiivsuse sõltuvust nivoost; Ujukiga nivoomõõturid jagunevad lihtsamateks ujuktajuriga mõõturiteks ja töökindlamateks ning levinumateks nn. Poitüüpi ujukiteks. Esimesel kantakse vedeliku pinnaga kaasaliikumine ujukilt üle näiturseadisele vasturaskusega tasakaalustatud trossiga. Poitüüpi ujukitel töötab tajurina rippuv massiivne metallsilinder, mille üleslükkejõud vedelikus sõltub nivoo kõrgusest Archimedese seaduse kohaselt. 35
a) mehaanilised ehk ujukiga; b) hüdrostaatilised, mis toimivad ühendatud anumate printsiibil; c) manomeetrilised, kus rõhumõõteriistaga mõõdetakse vedelikusamba hüdrostaatilist rõhku; d) piesomeetrilised, kus nivood mõõdab teatud sügavusele vedelikku puhutud õhu rõhk; e) Akustilised (ultraheli) f) elektrimahtuvuslikud, kus rakendatakse elektrilise mahtuvuse sõltuvust vedeliku nivoost. g) Raadio-isotoopsed, milles kasutatakse tuumakiirguse intensiivsuse sõltuvust nivoost; Ujukiga nivoomõõturid jagunevad lihtsamateks ujuktajuriga mõõturiteks ja töökindlamateks ning levinumateks nn. Poitüüpi ujukiteks. Esimesel kantakse vedeliku pinnaga kaasaliikumine ujukilt üle näiturseadisele vasturaskusega tasakaalustatud trossiga. Poitüüpi ujukitel töötab tajurina rippuv massiivne metallsilinder, mille üleslükkejõud vedelikus sõltub nivoo kõrgusest Archimedese seaduse kohaselt. 35
annaabi.ee 
