Ruumiandmete liigid 1 ? (1) Kuidas veel sai Layer Properties akent avada? Parem hiireklõps kihinimel > tunnused; topeltklõps kihinimel. ? (2) Täida lüngad: Kaart koosneb andmekihtidest, mille moodustavad ühesuguse andmekihi andmed. ? (3) Millest võib olla tingitud see, et rasterkaardi ja vektorkaardi objektid ei lange omavahel täpselt kokku? Kumera pinna kujutised tasapinnal on alati mingis projektsioonis. ? (4) Millistes piirkondades on vektorandmed puudu? Vektorandmed on puudu väiksetel saartel. ? (5) Milles seisneb asulate kujutamise erinevus vektor- ja rasterandmetes? Rasterandmetes märgitakse väiksemaid asulaid punktidena, vektorandmetes mitte punktidena. ? (6) Millised oleksid veel kaks võimalust QGIS programmi sulgemiseks? Project > exit QGIS; Ctrl + Q; sulgeda ülevalt paremast ristist.
klapiksid, peavad andmed olema - korrektsete koordinaatidega - ja soovitavalt samas koordinaatsüsteemis o Enamasti ei sobi omavahel korralikult kokku ka erineva aluskaardi alusel loodud andmed Andmete tüübid: o Vektorandmed(punktid, jooned, polügonid) o Rasterandmed(ruudukujulised pikslid) o TINebareeglipärane kolmnurkvõrk, vektorkõrgusmudel 7 Vektorandmed: o Koosneb geomeetrilistest objektidest: 1 Punkt 2 Joon 3 Polügon o Objektide hulk on väiksem kui rastermudelis, kuid objektid on erineva kuju ja suurusega ning kattuvusülesandeid on raske lahendada
10. Selgitage, miks oli tarvis rasterpilt registreerida ning mille alusel te seda tegite? Kuidas teil pildi registreerimine enda arvates õnnestus? Rasterpilt oli vaja registreerida, et pilt õigesse kohta saada. Rasterpilti registreerisin kindelpunktide järgi. Mul läks rasterpildi registreerimine päris hästi, kuna kõik oli juba varem õpitud. 11. Selgitage, milline on erinevus raster- ja vektorandmete vahel ja millist rolli mängivad koordinaadid ja projektsioonid. Vektorandmed on punktid, jooned, polügonid, kuid rasterandmed on ruudukujulised pikslikesed. Rasterandmetel on ühe kaardikihi pikslid ühesuurused ja sama kujuga, kuid vektorandmete puhul on objektide hulk väiksem kui rastermudelis ning objektid on erineva kuju ja suurusega, mistõttu on kattuvusülesandeid raskem lahendada. Rasterandmetel on kattuvusülesandeid lihtsam lahendada. Koordinaadid on tähtsad, kuna nende järgi määratakse objekti asukoht ning projektsiooniga
11. Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse? Tooge näiteid. Rasterandmed: erinevate pikslite kogumik, kasutatakse kattuvusülesannete sooritamisel, satelliidipiltide töötluses ja rasterandmetega saadud pindade kujundamiseks kaartidel. Vektorandmed: hulk geomeetrilisi objekte (jooned, polügoonid, punktid jne.) ja kasutatakse kaartide kujundamisel ja vektortöötluses (pindalade arvutamine). Atribuutandmed on andmed, mis kirjeldavad antud paiga või objekti omadusi. Omadused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Enamasti esitatakse atribuudid temaatiliste kihtidena, näiteks kihid, mis näitavad veekvaliteeti, tulvariski või planeeringuga hõlmatud alasid.
Käsukoodi valik: Tüüpilised käsukoodi moodustamise viisid: 1. Reserveeritud käsukoodid (igal käsul ainult temale omane iduviduaalne käsukood, Intel 8080) 2. Klassipõhised käsukoodid (koosneb kahest osast: klassikood ja operatsioonikood,Mostek 6502). 8. Käsutsükli täitmise üldistatud mudel. Täitmisele kuuluva käsu aadressi arvutamine -> käsuvõtt -> käsukoodi dekodeerimine -> operandi aadressi arvutamine -> operandivõtt (mitu operandi) -> operatsioon andmetega (string või vektorandmed) -> salvestamisele kuuluva tulemi aadressi arvutamine -> tulemi salvestus (mitu tulemit) -> katkestusnõuete kontroll -> katkestusnõude töötlus. 9. Translaatorite liigid. Kompilaator (on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde), interpretaator (on arvutiprogramm, mis käivitab programmikoodi, mis ei ole masinkoodi kompileeritud), assembler (arvutiprogramm mis tõlgib assambler
Protsessid: andmehõive, andmetöötlus, väljund Komponendid: riistvara, tarkvara, andmed, organisatsioon 18. Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest? Kirjeldava objekti kuju ja asukoha, mida edasi antakse koordinaatidega. Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste vüi andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Vektorandmed- x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena. Kaardi pind jagatud imeväikseks ruutudeks-piksliteks. Iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale. Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse).
b. Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste omadustega või andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 29. Kirjeldage vektorandmeid. a. x,y,(z) koordinaatidel põhinev ruumimudel (punkt, joon, pind) b. geograafilise nähtuse liik antakse edasi graafiliste atribuutidega (kiht/layer, värv, joone laius/stiil, leppemärgi nimi, teksti font/kõrgus jne), tärkandmetega. c. Vektorandmed saadakse: digimisel, vektoreerimisel (digimise erijuht ehk automaatne digimine spetsiaalse tarkvara abil RASTER->VEKTOR) d. Vektorandmeid on vaja logistikat nõudvateks analüüsideks, suuremahuliseks professionaalseks kaarditootmiseks, selgeks nähtuste struktureerimiseks. 30. Kirjeldage rasterandmeid. a. Ruumimudel, kus ruum on jaotatud ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena (PIKSLID). b
Ruumiandmed kirjeldavad: 4 · objekti KUJU ja ASUKOHTA (antakse edasi koordinaatidega) · objekti LIIKI, olemust (antakse edasi kas: graafiliste või andmetabelitesse organiseeritud ATRIBUUTIDEGA e. tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Digitaalsed ruumiandmed: · VEKTORANDMED xy(z) koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi: punktide, joonte, pindadena. Andmed saadakse digimisel, vektoreerimisel. · TÄRKANDMED atribuutide tabelid; link (ühendus) graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel (relatsioonilises andmebaasis). Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid.
Vektorprotsessor võib sisaldada rohkem kui ühe aritmeetikakonveieri. Aritmeetikakonveierid võivad olla kas universaalsed - polüfunktsionaalsed või piirduda vaid ühe kindla andmeteisenduse liigiga – monofunktsionaalsed. Vektorprotsessoris rööpselt talitlevad funktsionaalüksuste konveierid moodustavad liini. Vektorregistrikogum Erinevalt mäluorienteeritud vektorprotsessorist, kus vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemid asuvad põhimälus, säilitatakse register orienteeritud vektorprotsessoris vahetult töödeldavad vektorandmeid ja töötlusel saadud tulemeid spetsiaalses vektorregistrikogumis. Kuna andmevahetus registritega toimub märksa kiiremini kui põhimäluga, siis saab suurendada aritmeetikakonveieris töödeldava info mahtu. Andmevahetus põhimälu ja vektorregistrite vahel toimub plokkide kaupa
annaabi.ee 
