Ruumiandmete liigid 1 ? (1) Kuidas veel sai Layer Properties akent avada? Parem hiireklõps kihinimel > tunnused; topeltklõps kihinimel. ? (2) Täida lüngad: Kaart koosneb andmekihtidest, mille moodustavad ühesuguse andmekihi andmed. ? (3) Millest võib olla tingitud see, et rasterkaardi ja vektorkaardi objektid ei lange omavahel täpselt kokku? Kumera pinna kujutised tasapinnal on alati mingis projektsioonis. ? (4) Millistes piirkondades on vektorandmed puudu? Vektorandmed on puudu väiksetel saartel. ? (5) Milles seisneb asulate kujutamise erinevus vektor- ja rasterandmetes? Rasterandmetes märgitakse väiksemaid asulaid punktidena, vektorandmetes mitte punktidena. ? (6) Millised oleksid veel kaks võimalust QGIS programmi sulgemiseks? Project > exit QGIS; Ctrl + Q; sulgeda ülevalt paremast ristist.
Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud ·...
Aruanne GIS MA 1. Kirjutage kriteeriumid ja päringud, mille abil leidsite sobivad alad punktis 5 nimetatud otstarveteks. Põhjendage, miks te just selliste omadustega alad valisite. 1. Suusanõlva leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90& [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 Põllumaa leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90 & [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) Asunduse leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 75 & [ekspositsioon] < 145 & [Nolvakalle] < 2 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) 2. Lisage pildid eelnimetatud otstarbeks sobivatest aladest. Lisage juurde ka selgitus, milliselt tähistatud alad, milliseks otstarbeks sobivad. Kartulimaaks sobivad alad on märgitud helerohelisega. ...
11. Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse? Tooge näiteid. Rasterandmed: erinevate pikslite kogumik, kasutatakse kattuvusülesannete sooritamisel, satelliidipiltide töötluses ja rasterandmetega saadud pindade kujundamiseks kaartidel. Vektorandmed: hulk geomeetrilisi objekte (jooned, polügoonid, punktid jne.) ja kasutatakse kaartide kujundamisel ja vektortöötluses (pindalade arvutamine). Atribuutandmed on andmed, mis kirjeldavad antud paiga või objekti omadusi. Omadused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Enamasti esitatakse atribuudid temaatiliste kihtidena, näiteks kihid, mis näitavad veekvaliteeti, tulvariski või planeeringuga hõlmatud alasid.
tulemid mällu või vektorregistrisse. Aritmeetikakonveierid võivad olla kas universaalsed – polüfunktsionaalsed või piirduda vaid ühe kindla andmeteisendusega liigiga – monofunktsionaalsed. Vektorregistrikogum – erinevalt mäluorienteeritud vektorprotsessorist, kus vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemid asuvad põhimälus, säilitatakse registerorienteeritud vektorprotsessoris vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemeid spetsiaalses vektorregistrikogumis. Vektorregistrikogumil on vähemalt 2 lugemis- ja 1 salvestusport. 53. Tüüpilised vektorkäsud. Vektor-vektor operatsioon (operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor); vektor-skalaar operatsioon (operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor); vektor-mälu operatsioon
Vektorandmed- x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena. Kaardi pind jagatud imeväikseks ruutudeks-piksliteks. Iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale. Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse). Vektorandmed saadakse: digimisel( spets tark- ja riistvara, kursoriga liigitakse müüda kaardi salvestamist vajava punktikohal klõpsates, nõuab aega ja koolitust); vektoriseerimisel (digimise erijuh, spetsiaalse tarkvara abil automaatne teisendus rastrilt vektorisse) Rasterandmed saadakse: skaneerimisel ( vajalik skänneri olemasolu); vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimistarkvara); kaugserje (satelliitpildistus, aerofoto kamerad) 21
b. Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste omadustega või andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 29. Kirjeldage vektorandmeid. a. x,y,(z) koordinaatidel põhinev ruumimudel (punkt, joon, pind) b. geograafilise nähtuse liik antakse edasi graafiliste atribuutidega (kiht/layer, värv, joone laius/stiil, leppemärgi nimi, teksti font/kõrgus jne), tärkandmetega. c. Vektorandmed saadakse: digimisel, vektoreerimisel (digimise erijuht ehk automaatne digimine spetsiaalse tarkvara abil RASTER->VEKTOR) d. Vektorandmeid on vaja logistikat nõudvateks analüüsideks, suuremahuliseks professionaalseks kaarditootmiseks, selgeks nähtuste struktureerimiseks. 30. Kirjeldage rasterandmeid. a. Ruumimudel, kus ruum on jaotatud ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena (PIKSLID). b
Ruumiandmed kirjeldavad: 4 · objekti KUJU ja ASUKOHTA (antakse edasi koordinaatidega) · objekti LIIKI, olemust (antakse edasi kas: graafiliste või andmetabelitesse organiseeritud ATRIBUUTIDEGA e. tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Digitaalsed ruumiandmed: · VEKTORANDMED xy(z) koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi: punktide, joonte, pindadena. Andmed saadakse digimisel, vektoreerimisel. · TÄRKANDMED atribuutide tabelid; link (ühendus) graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel (relatsioonilises andmebaasis). Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid.
Vektorprotsessor võib sisaldada rohkem kui ühe aritmeetikakonveieri. Aritmeetikakonveierid võivad olla kas universaalsed - polüfunktsionaalsed või piirduda vaid ühe kindla andmeteisenduse liigiga – monofunktsionaalsed. Vektorprotsessoris rööpselt talitlevad funktsionaalüksuste konveierid moodustavad liini. Vektorregistrikogum Erinevalt mäluorienteeritud vektorprotsessorist, kus vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemid asuvad põhimälus, säilitatakse register orienteeritud vektorprotsessoris vahetult töödeldavad vektorandmeid ja töötlusel saadud tulemeid spetsiaalses vektorregistrikogumis. Kuna andmevahetus registritega toimub märksa kiiremini kui põhimäluga, siis saab suurendada aritmeetikakonveieris töödeldava info mahtu. Andmevahetus põhimälu ja vektorregistrite vahel toimub plokkide kaupa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
