BOBISÕIT Bobisõit on mäespordiala, kus aerodünaamilisel tüüri ja piduriga kelgul (bobil) laskutakse mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni. Bobisõidus võistlevad ainult mehed. Ajalugu Bobisõit sai alguse 19. sajandi lõpul Sveitsis. Algatajaks peetakse inglast Wilson Smithi, kes ühendas 1885. aastal laua abil 2 kelku ja sõitis selle kaksikkelguga Sankt Moritzist Celerianasse. Kelgu konstruktsiooni täiendas ameeriklane Towensen 1888 - 1889. Ta suurendas esikelgu jalaste pöördeulatust ja tegi tagakelgule rehataolise piduri. 1889. aastal peeti esimsed bobisõiduvõistlused. Nüüdisaegse bobiga saernaneva kelgu ehitas sveitslane C. Matis (ka Mattys, Mathias) 1891. aastal
Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud
Vancouveri taliolümpiamängud Robert Rivik 02.03.2010 XXI taliolümpiamängud toimusid Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14
VI taliolümpiamängud, Oslo · 14.02. - 25.02.1952 Suusatamine . Koht:26. Nimi:Juku Pent ,Riik:Saksamaa,Võistlusala:50 km,Tulemus: 4:30.56 VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo · 26.01. - 05.02.1956 Suusakahevõistlus. Koht:26 ,Nimi:Uno Kajak ,Riik:NSVL,Tulemus: 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Bobisõit. Koht:12,Nimi:Heino Ago Freiberg,Riik:Rootsi ,Võistlusala:kahehobi,Tulemus: - Kiiruisutamine . Koht:1 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.10,3 Koht:5 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:10 000m ,Tulemus:16.08,7 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla . X taliolümpiamängud, Grenoble · 06.02. - 18.02.1968 Kiiruisutamine . Koht:12 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.07,2 Suusakahevõistlus.
Kaija Udras -37. Triin Ojaste 10 km vabastiilis Kristina Smigun-Vähi -58. Tatjana Mannima 15 km jälitussõit (7,5 km kl.+7,5 km vaba) 44. Tatjana Mannima. Kristina Smigun-Vähi katkestas . Kaija Udras katkestas 30 km klassikastiilis ühisstardist 28 Kristina Smigun-Vähi 42. Tatjana Mannima Mäesuusatamine MEHED Slaalom Deyvid Oprja - katkestas Suurslaalom 66. Deyvid Oprja NAISED Slaalom 42. Tiiu Nurmberg OLÜMPIAALAD: Bobisõit Curling Iluuisutamine Jäähoki Kanada, Usa, Soome. Naised: Kanada, Rootsi, Usa. Kahevõistlus Kelgutamine Kiiruisutamine Laskesuusatamine Lumelauasõit Lühirajauisutamine Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Skeleton Suusahüpped Vigursuusatamine Koht Riik Kokku 1. Kanada 14 7 5 25 2. Saksamaa 10 13 7 30 3. USA 9 15 13 36
..........................................................................................8 Curling.................................................................................................................................8 Suusahüpped........................................................................................................................9 Kahevõistlus.........................................................................................................................9 Bobisõit................................................................................................................................9 Lumelauasõit......................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12
Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena
Need olid 19-ndad taliolümpiamängud. Salt Lake Citiy nimetati olümpialinnaks ROK-i 104. istungjärgul 16. juunil 1995 aastal Budapestis. Olümpial osales 2527 sportlast ja 78 erinevat riiki. Nende olümpiamängudel esimest korda osalesid sellised riigid nagu Hongkong, Nepal, Tai, Kamerun Tadzikistan. Medalikomplekte jagati välja 78. Edukaim sportlane oli Ole Einar Bjørndalen Norra laskesuusataja (4 kuldmedalit). Edukaim riik oli Norra 13 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi. Spordialad olid bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped ja vigursuusatamine. Eestit esindas 19 sportlast. Eestlastest võidsid medalid Andrus Veerpalu (1 kuldmedal ja 1 hõbemedal) ja Jaak Mae (1 pronksmedal). Salt Lake City taliolümpiamängude maskotid olid Powder, Copper ja Coal. (2002. aasta taliolümpiamängud, 2012)11 Joonis 4
kahevõistluskoondise vanemtreener. Tema õpilased on olnud Harry Arv, Ants Allandi, Toivo Laev, Boriss Stõrankevits, Joe Tikenberg jt.5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Ainus eestlane, kes on võistelnud olümpiamängudel bobirajal, on Heino Ago Freiberg. 1964. aastal arvati Rootsi olümpiavõistkonda Stockholmis elav Heino Ago Freiberg, kes Homariikluse päevil oli Tallinna Kalevis tuntud hokimängija ja jalgratturina. 31. oktoobril 1922 sündinud Freibergi olümpiaalaks sai aga bobisõit. Kahebobil võistles Freiberg koos Kjell Luttemaniga ning 21 meeskonna seas saavutati rootslaste jaoks igati korralik 12. koht. Rootsi neljabobi alustas olümpiavõistlust Innsbruckis veelgi edukamalt. Kahe esimese sõidu järel oldi koguni seitsmendal kohal. Kolmandas sõidus tabas aga eestlasest bobimeest õnnetus. Freibergil pandi aga käsi kipsi ning tagasi Rootsi jõudis ta lahases käega. 6 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson.
ROK-i istungjärkude avamisel. 1896. aastal Ateenas peetud I nüüdisaegsete olümpiamängude puhuks komoneeris hümni Spyron Samaras, sõnad kirjutas Kostis Palamas. 1957. aastal tunnistas ROK selle amelikuks olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. OLÜMPIAPROGRAMM Käesoleval ajal on ROK olümpiaaladena tunnustanud 26 spordiala. Need on aerutamine, bobisõit, dzuudo, jalgpall, jalgrattasõit, jäähoki, kelgutamine, kergejõustik, korvpall, laskmine, maadlus (klassikaline ja vabamaadlus), maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sportvõimlemine, suusatamine, sõudmine, tõstmine, uisutamine (ilu- ja kiiruisutamine), ujumine (sealhulgas vettehüpped ja veepall), vehklemine, vibulaskmine, võrkpall ja väravpall. Enamik neist ei ole kuulunud olümpiamängude kavva läbi aegade, olümpiaprogrammi on ROK sageli muutnud.
1920. aasta Antwerpeni suvemängudel oli ta olümpiavõitjaks tulnud poksi poolraskekaalus. Ta on tänini ainus isik olümpiamängude ajaloos, kes võitnud kuldmedali nii suve- kui ka talimängudel. Garmisch Partenkirchen 6. 16. Veebruar 1936 Olümpial osales 28 riiki. Esmakordselt võtsid osa Austraalia, Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Liechtenstein, Türgi. Spordialasid oli kavas 6 (suusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, mäesuusatamine, bobisõit). Sapporo 1940 Jäid sõja tõttu ära. Cortina d'Ampezzo 1944 Jäid sõja tõttu ära. Sankt Moritz 30. Jaanuar 8. Veebruar 1948 Olümpial osales 28 riiki 669 sportlasega, neist 77 naist. Esmakordselt osalesid olümpial Island, Liibanon, Lõuna-Korea, Taani ja Tsiili. Sõjasüüdlastele Saksamaale ja Jaapanile osavõtukutset ei saadetud. Edukamad riigid medalite arvult olid Norra ja Rootsi, mõlemad 4 kuld-, 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Edukaim sportlane oli
· Lai kitsas kontiinum Atleet keskendub suurele või väiksele stiimuli numbrile · Sisemine välimine kontiinum atleet keskendub sisemistele stiimulitele nagu tunded ja välimistele nagu keskkond või palli liikumine. (2) Keskendumine sõltub spordialast · Püsiv keskendumine pika maa jooks, jalgrattasõit, tennis, squash · Lühike keskendumine kriket, golf, laskmine, väljakuspordialad · Intensiivne keskendumine sprint, bobisõit, suusatamine (2) Sagedasemad segavad asjaolud on: ärevus, äperdused, vead, väsimus, ilm, avalikud teadaanded, treener, mänedzer, vastane, negatiivsed mõtted jne. (2) 8 Võimalused, kuidas arendada keskendumist on väga personaalsed. Üks võimalus hoida seda on nii, et tuleb seada eesmärgid enne igat võistlust või treeningut. Sportlasel on olemas üldine
Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton · Suusahüpped · Vigursuusatamine 3.2 Maailmameistrivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlused on maailmameistrivõistlused kergejõustikus. IAAF-i asutamisel 1913. aastal otsustati lugeda IAAF-i maailmameistrivõistlusteks
annaabi.ee 
